Põllumajandustootjatele makstava sissetulekutoetuse eesmärgid
Euroopa Liit annab põllumajandustootjatele sissetulekutoetust ehk nn otsetoetusi, mille eesmärk on
- toimida turvavõrguna ja muuta põllumajandustootmine tulusamaks;
- tagada Euroopas toiduga kindlustatus;
- abistada põllumajandustootjaid ohutu, tervisliku ja taskukohase toidu tootmisel;
- tasustada põllumajandustootjaid selliste avalike hüvede pakkumise eest, mida turud tavaliselt ei hüvita, näiteks maapiirkondade ja keskkonna kaitsmise eest.
Põllumajandustootjad saavad üldjuhul sissetulekutoetust vastavalt põllumajandusettevõtte suurusele hektarites. Kõik ELi liikmesriigid peavad andma põhitoetust, kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu toetust, et edendada kestlikke põllumajandustavasid (ökokavad). Kuna ELi liikmesriigid on kohustatud neid toetusi andma, nimetatakse neid sageli ka kohustuslikeks toetusteks. ELi riigid peavad põllumajandustootjatele ökokavu pakkuma, kuid põllumajandustootjate jaoks on need vabatahtlikud.
Lisaks saavad ELi riigid anda ka teisi toetusi, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele või põllumajandustootmise viisidele. On olemas erikavad, mille raames pakkuda rohkem abi väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele, noortele põllumajandustootjatele ning looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel ja/või raskustesse sattunud põllumajandussektorites tegutsevatele põllumajandustootjatele.
Uus ÜPP: 2023–2027
Euroopa Parlament ja ELi nõukogu võtsid 2. detsembril 2021 vastu aastatel 2023–2027 kohaldatava ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi.
ELi liikmesriigid viivad ÜPPd 2023–2027 oma riiklikul tasandil ellu ÜPP strateegiakava alusel. Iga strateegiakava hõlmab mitmesuguseid sihipäraseid sekkumisi, mis on suunatud asjaomase ELi liikmesriigi konkreetsetele vajadustele ja mis aitavad reaalselt kaasa ELi tasandi eesmärkide saavutamisele.
Uue ÜPP 2023–2027 sissetulekutoetuste süsteem hõlmab meetmeid, millega tagada rahalise toetuse õiglasem jaotamine põllumajandustootjatele ja töötajatele kogu ELis.
Lisateave
Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks
Toetuse sidumine eeskirjade järgimisega
EL seob suurema osa põllumajandustootjatele antavatest sissetulekutoetustest kahe põhikriteeriumiga:
-
Põllumajandustootmiseks kasutatavate hektarite, mitte toodetavate kogustega. Põllumajandustootjad peavad kasumi suurendamiseks vastama turu nõudmistele. Toetuste lahtisidumine toodetud kogusest aitab vältida ületootmist.
-
Keskkonna, taimetervise ning loomade tervise ja heaolu kaitse aitab kaasa kestlikule põllumajandusele. Kuni 2022. aastani osutati sellele kui nõuetele vastavusele, kuid ÜPP 2023–2027 puhul muudeti see täiustatud tingimuslikkuseks. ELi eeskirju mittejärgivate põllumajandustootjate toetusi kas vähendatakse või need peatatakse sootuks.
Lisateave
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023–27
Miks vajavad põllumajandustootjad toetust?
Euroopas peab olema tagatud toiduga kindlustatus ja üks ühise põllumajanduspoliitika eesmärke, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39, on tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, suurendades põllumajandustootjate individuaalset sissetulekut. Põllumajandusettevõtete keskmine sissetulek on ülejäänud ELi majandussektoritega võrreldes palju väiksem.
Põllumajandustootmisega on seotud palju riske ja sageli on see kulukas tegevus. Põllumajandus sõltub ilmast ja kliimast rohkem kui teised sektorid. Tarbijanõudluse ning põllumajandustootjate pakkumise suurendamise vahel on paratamatu ajavahe, kuna rohkema nisu kasvatamine või suurema hulga piima tootmine võtab aega ja nõuab investeeringuid.
ELi põllumajandustootjatele avaldavad survet kasvav üleilmne toiduainekaubandus ja kaubanduse liberaliseerimine. Arengud üleilmsetel turgudel suurendavad konkurentsi, kuid loovad Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse jaoks ka uusi võimalusi. Lisaks on üleilmastumine ning pakkumise ja nõudluse kõikumine muutnud põllumajandusturu hinnad viimastel aastatel palju heitlikumaks, süvendades põllumajandustootjate muret.
Selline ebakindlus põllumajanduses ning samas see, et kui oluline on tagada ELi toidutootmine, õigustab avaliku sektori olulist rolli põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku tagamisel.
Sissetulekutoetus praktikas
Põllumajandustootjad peavad esitama kord aastas taotluse, milles on märgitud kõik nende tootmisettevõtte põllud.
Kuigi sissetulekutoetust käsitlevad põhireeglid on kehtestatud ELi tasandil, tegeleb iga ELi riik nende kohapealse rakendamisega. Riikide ametiasutused vastutavad põllumajandustootjatele makstavate sissetulekutoetuste haldamise ja kontrollimise eest oma riigis (nn jagatud eelarve täitmine).
ELi õigusraamistiku piires saab iga riik toetuste andmisel paindlikult arvesse võtta riigi põllumajandustingimusi, mis on ELis riigiti väga erinevad.
Lisateave
Toetuse saamise tingimused
Sissetulekutoetuse saamiseks peavad põllumajandustootjad vastama mitmele rahastamiskõlblikkuse tingimusele.
Üldjuhul peavad põllumajandustootjad vastama mitmele kriteeriumile.
-
Nende põllumajandusettevõte peab asuma ELis.
-
Sissetulekutoetuse saamise miinimumnõuded peavad olema täidetud. Sissetulekutoetust ei maksta summade puhul, mis on väiksemad kui 100–500 eurot (sõltuvalt ELi riigist) ja/või juhul, kui toetuskõlblik ala on väiksem kui 0,3–5 hektarit.
-
Nad peavad nende käsutuses oleval põllumajandusmaal (põllumaa, püsikultuurid ja püsirohumaad) tegelema põllumajandusliku tegevusega (põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine jne või maa heas põllumajanduslikus seisundis hoidmine).
-
Nad peavad vastama „aktiivse põllumajandustootja“ määratlusele. Nõuded on kehtestatud EL liikmesriikide kaupa, arvesse on võetud põllumajandusliku tegevuse miinimumtasemeid, rahastamiskõlbmatute tegevuste loetelu, lisaks põllumajandusele muus valdkonnas tegutsevaid põllumajandustootjaid ja osalise tööajaga põllumajandustootjaid ning halduskoormuse vähendamist.
Lisateave
ELi eeskirjad põllumajandustootjatele antava sissetulekutoetuse kohta
Toetuse määrad
Sissetulekutoetust saab kogu ELis ligikaudu 6 miljonit põllumajandusettevõtet ning sageli kujutab see endast olulist osa nende põllumajanduslikust sissetulekust. Viimase kümne aasta jooksul on sissetulekutoetus moodustanud keskmiselt ligi poole põllumajandustootjate sissetulekust.
Sissetulekutoetuse määr võib olla põllumajandusettevõtete, ELi riikide või piirkondade lõikes väga erinev.
EL kasutab mehhanismi, mida nimetatakse liikmesriikidevaheliseks otsetoetuste ühtlustamiseks, et järk-järgult korrigeerida kas üles- või allapoole igas riigis ühe hektari kohta makstavaid sissetulekutoetusi, et neid lähendada ELi keskmisele tasemele.
Suureneb nende ELi riikide eelarve, kus keskmine toetussumma on alla 90% ELi keskmisest, kuni poole võrra nende praeguse määra ja ELi keskmisest määrast 90% moodustava summa vahest. 2023. aastal on toetussummad vähemalt 200 eurot hektari kohta ja need suurenevad 2027. aastaks 215 euroni hektari kohta.
Sissetulekutoetuste maksumus
Ajavahemikuks 2023–2027 kavandatud ELi sissetulekutoetuse eelarve on peaaegu 188 miljardit eurot.
Lisateave
Ühise põllumajanduspoliitika lühitutvustus: kuidas selle eest makstakse?
Õiguslik alus
Põllumajandussektoris antavaid ELi sissetulekutoetusi reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:
- Põllumajandustootjatele makstava sissetulekutoetuse eeskirjad (määrus (EL) nr 1307/2013, delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, rakendusmäärus (EL) nr 641/2014)
- Eeskirjad ÜPP haldamise, rahastamise ja seire kohta (määrus (EL) nr 1306/2013, delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, rakendusmäärus (EL) nr 809/2014)
- Riiklike ÜPP strateegiakavade toetamise reeglid (määrus (EL) 2021/2115)
- Eeskirjad teatavate sekkumisviiside kohta, mille ELi riigid on kindlaks määranud oma ÜPP strateegiakavades aastateks 2023–2027 (delegeeritud määrus (EL) 2022/126)
