Ühinege lihtsustamist käsitleva küsitlusega, et jagada meiega oma peamisi mureallikaid.
Uut moodi tegutsemine
ÜPP 2023–2027 on ajakohastatud poliitika, milles pannakse suurt rõhku tulemustele ja tulemuslikkusele.
2. detsembril 2021 võeti ametlikult vastu kokkulepe ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi kohta. 1. jaanuaril 2023 jõustunud uute õigusaktidega luuakse õiglasem, keskkonnahoidlikum ja tulemuspõhisem ÜPP.
Nende õigusaktide eesmärk on tagada Euroopa põllumajandustootjate kestlik tulevik, pakkuda sihipärasemat toetust väiksematele põllumajandusettevõtetele ning anda ELi liikmesriikidele suurem paindlikkus meetmete kohandamiseks kohalike tingimustega.
Põllumajandus ja maapiirkonnad on Euroopa rohelises kokkuleppes kesksel kohal ning ÜPP 2023–2027 on peamine vahend strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks.
Kümme erieesmärki
Uus ÜPP keskendub kümnele erieesmärgile, mis on seotud ELi ühiste sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku kestlikkuse eesmärkidega põllumajanduses ja maapiirkondades.
Komisjon on koostanud hulga ülevaateid, milles on esitatud iga eesmärgi peamised faktid ja poliitiline tähtsus.
Liikmesriikide strateegiakavad
Iga ELi liikmesriik on välja töötanud oma riikliku ÜPP strateegiakava, milles on ühendatud sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja turumeetmete rahastamine. Oma strateegiakavade koostamisel aitasid ELi liikmesriigid kaasa kümne erieesmärgi saavutamisele, kasutades selleks komisjoni pakutavaid laiaulatuslikke poliitikameetmeid, mida saab kujundada vastavalt riiklikele vajadustele ja suutlikkusele.
Keskendumine tulemuslikkusele ja tulemustele
ÜPP õigusaktides on sätestatud ühised näitajad, mis on osa uuest tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikust. Neid näitajaid jälgitakse iga-aastaste tulemusaruannete ja iga kahe aasta tagant toimuva ÜPP strateegiakavade tulemuslikkuse hindamise kaudu, et hinnata ELi liikmesriikide edusamme oma sihtide ja ÜPP eesmärkide saavutamisel.
Reformi põhivaldkonnad
ÜPP 2023–2027 sisaldab mitmeid poliitikareforme, millega toetada ELi üleminekut kestlikule põllumajandusele ja metsandusele.
Keskkonnahoidlikum ÜPP
ÜPP 2023–2027 toetab põllumajandust sellisel viisil, mis aitab rohkem kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
- Ambitsioonikamad keskkonnaeesmärgid. ÜPP kavad on kooskõlas keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktidega. Iga ELi liikmesriik peab oma ÜPP strateegiakavas näitama ambitsioonikamaid keskkonna- ja kliimameetmeid võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (tagasilanguse vältimise põhimõte) ning nad peavad oma strateegiakava ajakohastama, kui kliima- ja keskkonnaalaseid õigusakte muudetakse.
- Rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Riiklikud ÜPP strateegiakavad aitavad saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke (ÜPP soovitustes sätestatakse, kuidas seda panust oodatakse);
- Tõhustatud tingimuslikkus. ÜPP toetusesaajate maksed on seotud rangemate kohustuslike nõuetega. Näiteks eraldatakse igas põllumajandusettevõttes vähemalt 3% põllumaast elurikkuse ja mittetootlike elementide jaoks ning ökokavade kaudu on võimalus saada toetust, et sellise põllumaa osakaal jõuaks 7%-ni. Samuti kaitstakse kõiki märgalasid ja turbaalasid.
- Ökokavad. Vähemalt 25% otsetoetuste eelarvest eraldatakse ökokavadele, pakkudes sellega tugevamaid stiimuleid, et arendada kliima- ja keskkonnasõbralikke põllumajandustavasid ja lähenemisviise (nt mahepõllumajandus, agroökoloogia, süsinikku siduv põllumajandus jne) ning parandada loomade heaolu.
- Maaelu areng. Vähemalt 35% vahenditest eraldatakse kliima, elurikkuse, keskkonna ja loomade heaolu toetamise meetmetele.
- Rakenduskavad. Puu- ja köögiviljasektoris eraldatakse rakenduskavades vähemalt 15% nende kavade kulutustest keskkonnale.
- Kliima ja elurikkus. 40% ÜPP eelarvest peab olema kliima seisukohast asjakohane ja toetama kindlalt üldist kohustust pühendada ELi mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks 10% ELi eelarvest elurikkuse eesmärkidele.
Õiglasem ÜPP
ÜPP 2023–2027 raames antakse toetust neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
- Sissetulekutoetuse ümberjagamine. ELi liikmesriigid peavad eraldama vähemalt 10% oma otsetoetustest ümberjaotavaks sissetulekutoetuseks, et paremini rahuldada väiksemate ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete sissetulekuvajadusi.
- Aktiivne põllumajandustootja. Uus ÜPPga seotud õigustik sisaldab kohustuslikku, kuid paindlikku aktiivse põllumajandustootja määratlust, mille peavad kehtestama ELi liikmesriigid. Sealhulgas peab see määratlus hõlmama põllumajandusliku tegevuse taset. Teatavat ELi toetust võivad saada ainult aktiivsed põllumajandustootjad.
- Sotsiaalne tingimuslikkus. ÜPP toetused seotakse teatavate ELi tööstandardite järgimisega ja toetusesaajaid motiveeritakse parandama töötingimusi põllumajandusettevõtetes.
- Maksete võrdsem jaotus. ÜPP 2023–2027 raames lähenevad sissetulekutoetuse tasemed rohkem nii ELi liikmesriikide sees kui ka nende vahel.
- Noorte põllumajandustootjate toetamine. ELi liikmesriigid peavad jaotama vähemalt 3% oma otsetoetuste eelarvest noortele põllumajandustootjatele sissetuleku- või investeerimistoetusena või noortele põllumajandustootjatele antava starditoetusena.
- Soolise tasakaalu parandamine. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste osaluse suurendamine põllumajanduses on esimest korda osa ÜPP strateegiakavade eesmärkidest. ELi liikmesriigid peavad seda küsimust hindama ja tuvastatud probleemid lahendama.
Konkurentsivõime parandamine
ÜPP 2023–2027 tugevdab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja võimendab põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.
- Parem läbirääkimispositsioon. Uued eeskirjad tugevdavad tootjate koostööd. Nendega julgustatakse põllumajandustootjaid tegema koostööd ja võimaldatakse neil luua turul tasakaalustav jõud.
- Turule orienteeritus. ÜPP 2023–2027 säilitab eelmistest reformidest tuleneva üldise turule orienteerituse ning julgustab ELi põllumajandusettevõtteid viima pakkumise vastavusse nõudlusega Euroopas ja mujal.
- Kriisireserv. Tulevaste kriisidega toimetulekuks sisaldab reformitud ÜPP uut finantsreservi, mille suurus on vähemalt 450 miljonit eurot aastas.
- Toetusprogrammid veinisektorile. Veinisektori toetamise parandamiseks on kokku lepitud erieeskirjad.
Komisjon on esitanud ÜPP 2023–2027 reformi põhivaldkondade üksikasjaliku jaotuse.
Kindel eelarve
ÜPP saab jätkuvalt kasu tugevast pikaajalisest eelarvest.
ÜPP rahastamine
2021.–2027. aastaks eraldatakse ÜPP jaoks 387 miljardit eurot. See tuleb kahest erinevast fondist: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), millest eraldatakse 291,1 miljardit eurot (jooksevhindades), ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), millest eraldatakse 95,5 miljardit eurot.
Taasterahastu „Next GenerationEU“
EAFRD eelarvesse tuleb kaheksa miljardit eurot taasterahastust „Next GenerationEU“, et aidata maapiirkondadel teha Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ja digiüleminekuks vajalikke struktuurimuutusi.
Ülekanded eraldiste vahel
Selleks et ELi riigid saaksid poliitikat paremini kohandada põllumajandussektori esmastele vajadustele vastavaks, on neil õigus kuni 25% ÜPP eraldistest otsetoetuste ja maaelu arengu toetusmeetmete vahel üle kanda. Teatavatel juhtudel, nagu keskkonna- ja kliimaeesmärkide või noorte põllumajandustootjate toetamine, ning kui riikide otsetoetused on keskmisest väiksemad, võivad ELi liikmesriigid kohaldada täiendavat paindlikkust.
Teadmised, uuringud ja innovatsioon
Aruka ja kestliku põllumajandussektori kindlustamiseks on oluline edendada teadusuuringuid, teadmiste jagamist ja innovatsiooni.
Osana oma kohustusest toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduses on komisjon teinud ettepaneku eraldada programmist „Euroopa horisont“ kümme miljardit eurot projektidele, mis on seotud toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajandusega.
Reformitud ÜPP saab kasu sellest suuremast investeeringust, mis hõlmab tugevamaid põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteeme (AKIS), et hoogustada innovatsiooniprojektide arendamist, levitada nende tulemusi ja soodustada nende võimalikult laialdast kasutamist. Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused on peamine vahend uute teadmiste ja ideede jagamisel.
ÜPP reformi ajakava
- 2027
The Commission will undertake a second performance review of each CAP Strategic Plan.
- 2026
In 2026, an interim evaluation will assess the performance of the CAP 2023-27.
- 2025
The Commission will undertake a first performance review of each CAP strategic plan and request - if necessary - specific follow-up actions to EU countries.
- 2024
As of 2024, each EU country will present an annual performance report and hold an annual review meeting with the Commission.
- December 2023
At the end of 2023, the European Commission will submit a report to assess the joint effort of all CAP Strategic Plans, with a particular focus on the collective ambition to achieve Green Deal targets.
- January 2023
CAP Strategic Plans begin.
- December 2021
On 2 December 2021, the agreement on reform of the common agricultural policy (CAP) was formally adopted. By 31 December 2021 each EU country was required to submit its CAP Strategic Plan. The Commission had six months to assess and approve the plans.
- June 2021
Following a series of trilogues, a provisional political agreement on the CAP reform was reached on 25 June 2021.
- November 2020
The European Parliament and Council of the EU agreed on their respective negotiating positions in October 2020, enabling the first “trilogue” between the three institutions to take place on 10 November.
- June 2018
On 1 June 2018, the European Commission presented legislative proposals for the reform of the CAP.
Õiguslik alus
Reform hõlmab kolme määrust, mida kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2023:
2021. ja 2022. aastaks oli kehtestatud üleminekumäärus, et vähendada lõhet kehtivate ja uute õigusaktide vahel.
Dokumendid
- Laadige allaбългарски(3.94 MB - PDF)
- Laadige allaespañol(4.08 MB - PDF)
- Laadige allaDeutsch(2.86 MB - PDF)
- Laadige allaελληνικά(3.43 MB - PDF)
- Laadige allafrançais(2.99 MB - PDF)
- Laadige allaromână(3.68 MB - PDF)
- Laadige allaslovenčina(3.69 MB - PDF)
- Laadige allasvenska(2.79 MB - PDF)
Seotud lingid
ÜPP lühitutvustus
ELi põllumajandustootjaid ja Euroopa toiduga kindlustatust toetava ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide, ajaloo ja praeguste eeskirjade ülevaade.
ÜPP strateegiakavad
Strateegiline dialoog põllumajanduse tuleviku üle ELis
Ühine seire- ja hindamisraamistik
Euroopa Komisjon jälgib ja hindab ühise põllumajanduspoliitika rakendamist, selle tulemusi ja mõju.