ELi põllumajanduse ja maapiirkondade digiüleminek

Euroopa Liidu põllumajanduse ja maapiirkondade digiüleminek toetab põllumajanduse moderniseerimist, konkurentsivõimet ja kestlikkust. Sellega edeneb digitehnoloogia ja andmepõhise lähenemise integreerimine ja suureneb maakogukondade heaolu.

Digiüleminek tähendab, et põllumajandustootjad ja maakogukonnad võtavad kasutusele digitehnoloogia ning saavad parema juurdepääsu teadmistele ja koolitustele. See tähendab ka põllumajandussektori taristu ja juhtimise moderniseerimist. 

Digiüleminek on üks Euroopa Komisjoni prioriteetide nurgakive. ELi digistrateegiaga võimestatakse rahvast uue põlvkonna tehnoloogiate abil, ja see puudutab ka põllumajandustootjaid ja maakogukondi.

Euroopa põllumajandussektori digitaliseerimine muudab nii ELi põllumajandussektorit kui ka maapiirkondi põhjalikult. Digi- ja andmetehnoloogiad võivad põllumajandust revolutsiooniliselt muuta ja aidata põllumajandustootjatel tegutseda tõhusamalt ja kestlikumalt.

Tänu info kogumisele ja töötlemisele, tehnoloogilisele automatiseerimisele ja robotiseerimisele võivad need tehnoloogiad aidata muuta põllumajandustootmist kestlikumaks. Suureneb põllumajandussektori tõhusus ja konkurentsivõime, samas väheneb selle ökoloogiline jalajälg. Digitehnoloogia võib ka maapiirkondade arengule kaasa aidata, sest selle abil saadakse parem juurdepääs ja ühendus, nagu kujutatakse ELi maapiirkondade pikaajalises visioonis.

Digitehnoloogia võib olla vahend kõigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) erieesmärkide saavutamiseks, eelkõige majandus-, keskkonna-, kliima- ja maaelu arengu alaste eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa Liit töötab inimkeskse digiülemineku nimel ja loob selleks soodsa keskkonna. Sellega kaotatakse digilõhe linna- ja maapiirkondade vahel ning võimaldatakse põllumajandustootjatel ja maakogukondadel digitehnoloogiat kasutusele võtta ja tõhusalt kasutada.

ÜPP 2023–2027 peamine eesmärk on moderniseerida põllumajandust ja maapiirkondi teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku kaudu.

ÜPP edendab terviklikku lähenemist põllumajanduse ja maapiirkondade üleminekul digitaaltehnoloogiale mitte ainult põllumajandusettevõtete tasandil, vaid ka halduse ajakohastamiseks. Esimest korda on ELi riigid oma ÜPP strateegiakavade osana välja töötanud digitaliseerimise strateegiad, mis hõlbustavad digiülemineku edendamist põllumajanduses ja maapiirkondades. Need strateegiad on kujundatud iga riigi unikaalse olukorra järgi. Neis uuritakse digitehnoloogia potentsiaali ÜPP-spetsiifiliste ja valdkonnaüleste eesmärkide omavahel vastavusse viimisel ning tuuakse välja nõuded, mida on vaja digitehnoloogia kasutuselevõtu ja kestliku kasutamise edendamiseks.

ELi liikmesriigid töötavad ka selle nimel, et saavutada ÜPP ja teiste poliitikavahendite ja meetmete vastastikune kasu ning läheneda digitaliseerimisele terviklikult. Nende käsutuses olevatele ÜPP meetmetele tuginedes edendavad ELi riigid strateegiliselt digitaliseerimist, keskendudes sellistele elutähtsatele valdkondadele nagu taristu, koolitus, oskuste arendamine ja kõrgtehnoloogia, sealhulgas täppispõllumajanduse kasutuselevõtt.

ÜPP digiülemineku vahendid

• Investeeringud näiteks lairibaühendusse või digitehnoloogia paigaldamisse põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades, nagu investeeringud täppispõllumajandusse, arukatesse küladesse, maapiirkondade ettevõtetesse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristutesse.
• Ökokavad ning põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused, et toetada täppispõllumajanduse tehnoloogiaid, mis optimeerivad sisendite kasutamist.
• Valdkondlik sekkumine digitehnoloogia ostmiseks tarneahela mis tahes etapis, sealhulgas teadmiste vahetamine või toodete kvaliteedi jälgimine.
• Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, mis käsitlevad põllumajanduse ja maapiirkondade digitaalseid aspekte, sealhulgas kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakenduse FaST kasutamine.
• Koostöö Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade, kohaliku arengu ja arukate külade strateegiate ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, nagu ELi liikmesriigid on otsustanud.
• Teadmiste vahetamine ja teavitustegevus: toetada digioskuste õpetamist, suurendada teadlikkust ja teadmisi digitehnoloogia kohta ning edendada digitehnoloogia alaste kogemuste vahetamist (nt näidisfarmid).

Kokku tuleb enam kui 274 000 põllumajandusettevõtet toetada digitaalse põllumajandustehnoloogiaga, mis aitab neil sammu pidada uute tehniliste arengutega.

Avalike teenuste digiüleminek

Avalike teenuste digitaliseerimine on olnud Euroopa Liidu peamine prioriteet ja COVID-19 pandeemia kiirendas arusaamist, kui hädasti seda tarvis on.

ÜPP rakendamise ja juhtimise ajakohastamise eesmärk on suurendada ÜPP haldamise ja järelevalve tõhusust ning samaaegselt vähendada lõplike toetusesaajate halduskoormust.

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS) on ühise põllumajanduspoliitika finantsjuhtimise ja järelevalve keskne tehniline komponent. Veebis eeltäidetud taotlused teevad taotlemise põllumajandustootjate jaoks lihtsamaks: haldamine ei ole enam nii keeruline ja paraneb juurdepääs toetusmehhanismidele. Samal ajal võimaldab satelliidipiltide ja geomärgistatud fotode integreerimine täpsemat ja usaldusväärsemat andmete kogumist.

Inimeste digitaalne tegevus toodab iga päev tohutu hulga andmeid ja see puudutab ka põllumajandussektorit. Sellel on suur majanduskasvu ja ühiskondlike probleemide lahendamise potentsiaal.

Euroopa andmestrateegia eesmärk on luua ühtne andmeturg, edendades konkurentsivõimet ja andmesuveräänsust. See soodustab andmealtruismi, eelkõige asjade interneti loodud andmete puhul, mis on üliolulised arenenud põllumajandustehnoloogiate, näiteks täppispõllumajanduse jaoks. Avaandmete direktiiv ja väärtuslike andmestike alane rakendusakt toetavad samuti andmete taaskasutamist. Need õigusaktid mõjutavad andmejagamist põllumajanduses ja ühtse andmeruumi arendamist põllumajandusandmete jaoks.

Põllumajanduse ühtne Euroopa andmeruum

Euroopa andmestrateegias teatas Euroopa Komisjon, et töötab põllumajanduse ühtse Euroopa andmeruumi loomise nimel. See andmeruum peaks hõlbustama põllumajandusandmete usaldusväärset koondamist ja jagamist erasektori sidusrühmade ja avaliku sektori asutuste vahel.

Teadusuuringud, innovatsioon ja suutlikkuse suurendamine

EL toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduse ja maapiirkondade digiülemineku valdkonnas.
Programm „Euroopa horisont“ ja programm „Digitaalne Euroopa“ on innovaatiliste digilahenduste pakkumisel keskse tähtsusega. Samaaegselt pakuvad need programmid ka põllumajandustootjatele suutlikkust neid tehnoloogiaid tõhusalt kasutada. Need käimasolevad teadusprojektid ja algatused moodustavad üheskoos ELi põllumajanduse digiülemineku nurgakivi, edendades kestlikkust, konkurentsivõimet ja edusamme selles sektoris.

Kuidas mõjutab üleminek digitehnoloogiale tulevikus põllumajandustootjate ja maakogukondade elu? 
Koos Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega on läbi viidud tuleviku-uuring „Digiülemineku pikaajaline mõju põllumajandustootjatele ja maakogukondadele“, et aidata meil kujundada digiülemineku visiooni.

Lõpparuanne avaldatakse ELi põllumajanduse ja toidu päevadel põllumajanduse digiülemineku konverentsil 8. detsembril 2023.