Selgitused kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse kohta
Kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse mehhanism asendab 2023.–2027. aasta programmitöö perioodil ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames määruse (EL) nr 1307/2013 kohast põhitoetuskava ja ühtse pindalatoetuse kava.
Kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse mehhanism on:
-
kohustuslik sekkumisviis kõigi ELi liikmesriikide jaoks;
-
iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus, mida makstakse kõigi toetusõiguslike hektarite eest;
-
ette nähtud maksmiseks kõigi põllumajandustootja deklareeritud toetusõiguslike hektarite eest.
Kõigil ELi põllumajandustootjatel on juurdepääs kestlikkuse tagamiseks makstavale baassissetuleku toetusele.
ÜPP 2023–2027
Liikmesriigid viivad ÜPPd 2023–2027 oma riiklikul tasandil ellu ÜPP strateegiakava alusel. Iga liikmesriik püstitab mõõdetavad sihid peamiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja kavandab ELi tasandi kavale tuginedes sekkumisi (teatavat liiki tegevusi).
ÜPP strateegiakavade abil suurendatakse sektori vastupanuvõimet, suurendades põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut aktiivsetele põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste kaudu. Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks on iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus, mida rahastatakse üksnes ELi eelarvest; see on jätkuvalt kõige olulisem ÜPP vahend ELi põllumajandustootjate sissetuleku toetamiseks.
Uue ÜPP 2023–2027 sissetulekutoetuste süsteem hõlmab meetmeid, millega tagada rahalise toetuse õiglasem jaotamine põllumajandustootjatele ja töötajatele kogu ELis.
Tootmisest lahtisidumine, keskkond ja loomade heaolu
Kuna kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse mehhanism on tootmisest lahutatud, ei ole toetused seotud selle piirkonna tegeliku toodanguga. Sissetulekutoetuse tootmisest lahtisidumine kehtestati järjestikuste reformidega, et kaotada seos põllumajandustootjatele antava toetuse ja nende toodetavate toodete liigi (ja koguste) vahel. Tootmisest lahtisidumine viis ELi põllumajandussektori suurema turule orienteerituse suunas ning andis põllumajandustootjatele vabaduse toota vastavalt turunõudlusele. Samal ajal muutus sissetulekutoetuse andmine üha enam sõltuvaks konkreetsetest nõuetest, mis olid peamiselt seotud keskkonna ja loomade heaolu aspektidega.
Kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse raames tehtavad maksed
Kestlikkuse tagamiseks makstavat baassissetuleku toetust makstakse üldjuhul ühtse summana aktiivse põllumajandustootja deklareeritud toetusõigusliku hektari kohta. ELi liikmesriigid, kes on kohaldanud toetusõigusi oma endises põhitoetuskavas, võivad siiski otsustada jätkata toetusõiguste kasutamist kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse andmiseks.
Toetusõigustel põhinevas süsteemis antakse toetust üksnes selliste toetusõiguslike hektarite eest, mille toetusõigus on aktiveeritud. Makse suurus põhineb toetusõiguse väärtusel.
Igal juhul võib kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse makseid diferentseerida sarnaste sotsiaal-majanduslike või agronoomiliste omadustega territooriumide rühmade järgi. Lisaks võib toetusõigusi kasutavates ELi riikides hektari kohta makstav summa sõltuvalt toetusõiguste väärtusest ja sisemise ühtlustamise eeskirjadest jätkuvalt erineda.
Kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse eesmärgid
Euroopa põllumajandustootjate sissetulek jääb ülejäänud majandusest keskmiselt märkimisväärselt allapoole ja on väga varieeruv. EL 27s moodustas põllumajandustootjate brutosissetulek 2020. aastal keskmiselt 53% ELi keskmisest palgast. 2023.–2027. aastal on tootmiskohustusega sidumata sissetulekutoetus ÜPP poliitika põhielement ja peaaegu 78% sissetulekutoetusest (otsetoetustena) kavatsetakse maksta tootmiskohustusega sidumata toetuse kaudu.
Baassissetuleku toetus toimib turvaabinõuna, tagades kõigile aktiivsetele põllumajandustootjatele põllumajandusliku sissetuleku miinimumtaseme. Baassissetuleku toetus aitab saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu eesmärki tagada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldav elatustase. Sellest tulenevalt on baassissetuleku toetusel keskne roll toiduga kindlustatuse tagamisel Euroopas.
Lisaks on ÜPP 2023–2027 üks peamisi prioriteete parandada otsetoetustega seotud õiglust, tulemuslikkust ja tõhusust.
ÜPP toetab maakogukondi ning aitab põllumajandusel ja metsandusel täita oma olulist rolli, mis toob kasu ühiskonnale laiemalt.
ÜPP eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta loodusvarasid ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ELis.
Põllumajandus ja metsandus võivad pakkuda kestlikke majanduslikke hüvesid põllumajandustootjatele, metsamajandajatele ja ELile tervikuna.
Muud sissetulekutoetused
Kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse saamise toetusõiguslikkus on põllumajandustootjate jaoks eeltingimus, et saada toetust järgmiste otsetoetuskavade raames:
-
täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks;
-
täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele;
Lisakulude või saamata jäänud tulu hüvitamise korral ei ole kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse toetusõiguslikkus ökokavade eeltingimusena kindlaks määratud, nagu on sätestatud artikli 31 lõikes 7. Igal juhul peab toetusesaaja siiski olema tegelik põllumajandustootja ja pindala peab vastama otsetoetuste saamise tingimustele.
