Toetused noortele põllumajandustootjatele
ÜPP 2023–2027 raames on konkreetselt noortele põllumajandustootjatele nähtud ette mitu sekkumist. Iga ELi liikmesriik kohandab oma ÜPP strateegiakava meetmed riiklikele oludele vastavaks.
Mitme sekkumise kombinatsioon
Noortele põllumajandustootjatele kasu toovad strateegiad hõlmavad üldiselt mitme sekkumise või meetme kombineerimist, sealhulgas:
- täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele;
- noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetust ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetust.
Otsetoetused
ELi liikmesriigid peavad eraldama noorte põllumajandustootjate toetamiseks summa, mis on vähemalt 3% nende otsetoetuste eelarvest. Toetust võib anda sissetulekutoetusena, investeeringutoetusena või stardiabina noortele põllumajandustootjatele (selle eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse ainult 50% asjakohasest investeerimistoetusest).
Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele
Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele on otsetoetuste vabatahtlik kava, millega antakse tõhustatud sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele, kes on esmakordselt asutatud ja kellel on õigus saada baassissetuleku toetust kestlikkuse tagamiseks Toetust antakse iga-aastase maksena toetuskõlbliku hektari eest või iga-aastase kindlasummalise maksena.
Riiklik poliitika
Põlvkondade vahetusele võivad avaldada mõju riiklikud tegurid (nt juurdepääs maale ja pärimist käsitlevad õigusaktid). Iga ELi liikmesriik peab seega uurima riiklike strateegiate (sealhulgas maksusoodustuskavad, põllumajandustootjate pensioniskeemid, laenuskeemid, maa rentimist, ostmist või pärimist reguleerivad meetmed) ning ÜPP sekkumiste ja meetmete vastastikust mõju, et tagada kõigi meetmete koostoime.
Maaelu arengu meetmed noortele põllumajandustootjatele
Lisaks pakuvad maaelu arengu sekkumised, mida saab lisada ÜPP strateegiakavadesse ajavahemikuks 2023–2027, täiendavaid võimalusi, et aidata noortel põllumajandustootjatel tegevust alustada:
- Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus Tegemist on ÜPP 2023–2027 maaelu arengu fondide raames toimuva ELi riikide vabatahtliku sekkumisega, mille eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele kohest starditoetust.
- Koostöökavad: põllumajandusettevõtete pärimise kontekstis kohaldatakse seda eelkõige põlvkondade vahetuse korral põllumajandusettevõtte tasandil.
Noored põllumajandustootjad võivad saada investeerimistoetust ning luua tootjaorganisatsioone või nendega ühineda, et tugevdada oma turu- ja majanduslikku olukorda.
ÜPP strateegiakavad ajavahemikuks 2023–2027 võivad hõlmata abi maapiirkondade ettevõtete arendamisel ja nõuandeid selle kohta, kuidas põllumajandustootmisega kõige paremini alustada.
ELi noored põllumajandustootjad võivad taotleda ÜPP toetust korraldusasutustelt, kes on loetletud nende riigi riiklikus ÜPP strateegiakavas. Enamik ELi liikmesriike toetab põlvkondade vahetust, andes noortele põllumajandustootjatele täiendavat sissetulekutoetust otsetoetuste ja maaelu arengu fondide kaudu.
Selleks et muuta maapiirkonnad noortele ligitõmbavaks, on ÜPP 2023–2027 üks erieesmärk julgustada ELi liikmesriike edendama maapiirkondades tööhõivet, majanduskasvu ja kohalikku arengut, mis looks paremad töö- ja elutingimused ning hoiaks ära noorte väljarände maapiirkondadest.
Lisateave
Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatus noorte põllumajandustootjate toetuseks
2019. aasta aprillis teatasid Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Komisjon, et eraldavad ligikaudu üks miljard eurot põllumajandus- ja biomajandussektorite rahastamiseks kõikjal Euroopas.
Euroopa Investeerimispanga laenupakett on äratanud ELi riikides mitme vahendaja huvi ning rahastamiseesmärgid on saavutatud suhteliselt lühikese aja jooksul vaatamata COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslangusele. Praeguseks (kevad 2023) on 98% rahastusest lepitud vahendavate pankadega kokku järgmistes riikides:
- Prantsusmaa (375 miljonit eurot kolmeks meetmeks),
- Itaalia (350 miljonit eurot neljaks meetmeks),
- Kreeka (210 miljonit eurot neljaks meetmeks) ja
- Horvaatia (20 miljonit eurot).
Noorte põllumajandustootjate rahastamise miinimumeesmärki on veidi ületatud ja see moodustab kõigist laenudest 11%. Lisaks eraldati rahastamispaketist ligikaudu 30% kliimameetmele.
ÜPP 2023–2027: uutmoodi tegutsemine
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023–2027 jõustus 1. jaanuaril 2023. Sellega võetakse kasutusele lihtsustatud lähenemisviis, mis võimaldab ELi põllumajandusel vastata üleilmastunud maailma üha muutuvatele majanduslikele, ühiskondlikele ja keskkonnaalastele vajadustele. Nõuetele vastavuse ja eeskirjade asemel hakatakse poliitikas rohkem rõhku panema saavutustele ja tulemuslikkusele. See on uus tegutsemisviis, mille keskmes on:
- ÜPP 2023–2027 kümme peaeesmärki, sealhulgas põlvkondade vahetus, mis kajastavad ELi tasandi kõrgeid eesmärke ÜPPs tervikuna;
- ÜPP strateegiakavad, mis võimaldavad ELi liikmesriikidel töötada välja sekkumisstrateegia, mis on kooskõlas ÜPP 2023–2027 kümne peaeesmärgiga ja valdkondadega, kus neid rakendatakse.
Iga kava hõlmab mitmesuguseid sihipäraseid sekkumisi, mis vastavad asjaomase ELi liikmesriigi konkreetsetele vajadustele. Need sekkumised hakkavad andma käegakatsutavaid tulemusi ÜPP eesmärkide osas ELi tasandil ning aitavad samal ajal saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.
Veebipõhine tulemustabel
Euroopa Komisjon avaldas veebipõhise tulemustabeli, et tutvustada iga ELi liikmesriigi poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakavas riiklikul tasandil seatud eesmärke ning ELi tasandi eesmärke. Selles veebipõhises tulemustabelis on põlvkondade vahetus (R.36) kui üks ÜPP-d reguleerivates õigusaktides sätestatud 44-st tulemusnäitajast, mis on seotud kümne konkreetse eesmärgiga. Eesmärgi järgi peaks ÜPP toetusel tegevust alustama kuni 380 000 noort põllumajandustootjat.
Allikas: Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat
ELi liikmesriikidel ei ole kohustust kõiki 44 eesmärki oma riiklikku ÜPP strateegiakavasse lisada. Eesmärkide seadmine sõltub riiklikul tasandil otsustatud vajadustest ja kavandatud meetmetest.
The Commission launched an online dashboard presenting the targets set at national level by each approved CAP Strategic Plan, as well targets at EU level.
Noore põllumajandustootja mõiste
ÜPP strateegiakavasid käsitlevas määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud vähimad vajalikud ühised elemendid, et määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel kvalifitseeruda ELi tasandil nooreks põllumajandustootjaks. Selle määratluse alla kuuluvad nõuded seoses sekkumistega, mida eraldatakse sissetulekutoetuse (tuntud ka kui „esimene sammas“) ja maaelu arengu (tuntud ka kui „teine sammas“) raames. See aitab tagada järjepidevuse, kui ELi liikmesriigid otsustavad lisada põlvkondade vahetuse eesmärgi oma ÜPP strateegiakavasse.
Esiteks peab noor põllumajandustootja olema määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 lõikes 1 sätestatud määratluse kohaselt „põllumajandustootja“. Kui ELi liikmesriigid töötavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 6 kohaselt välja oma määratlust noore põllumajandustootja kohta, peavad nad võtma arvesse järgmisi kohustuslikke üksikasju:
- noor põllumajandustootja võib olla kuni 35–40aastane (täpse vanusepiiri kehtestab iga ELi liikmesriik);
- noor põllumajandustootja peab olema põllumajandusettevõtte juht (st tal peab olema tõhus kontroll ettevõtte üle, üksikasjalikud nõuded kehtestab iga ELi liikmesriik);
- noor põllumajandustootja peab olema läbinud asjakohase koolituse ja/või peavad tal olema asjakohased oskused (üksikasjalikud nõuded kehtestab iga ELi liikmesriik).
Noored põllumajandustootmises
Alla 40-aastased põllumajandustootjad majandavad ainult 12% kõigist Euroopa Liidu (EL) põllumajanduslikest majapidamistest, ja ainult 3% neist on noored naissoost põllumajandustootjad. Oluline oleks, et põllumajandusega hakkaks tegelema rohkem noori.
Allikas: Eurostat
Põllumajandustootjate vananemise tõttu suurendab EL oma jõupingutusi, et julgustada noori põllumajandusega tegelema.
- Majanduslikult tasuvate põllumajandusettevõtete asutamine: põllumajanduse ja toidutootmise jätkusuutlikkus sõltub sellest, kas noored, motiveeritud ja koolitatud inimesed leiavad, et maapiirkondades on tore, jäävad neisse maapiirkondadesse elama ja asutavad majanduslikult elujõulisi põllumajandusettevõtteid.
- Euroopa toiduga varustatuse tagamine: Euroopa põllumajandustootjate järgmise põlvkonna toetamine mitte ainult ei suurenda Euroopa põllumajanduse konkurentsieeliseid, vaid aitab kindlustada järgnevateks aastateks ka Euroopa toiduvarud. Noored põllumajandustootjad on tõenäoliselt avatud innovatsioonile, muutustele ja uutele tehnoloogiatele.
Mõned peamised probleemid, millega noored põllumajandustootjad praegu silmitsi seisavad, on järgmised:
- juurdepääs maale on keeruline;
- maa hind on kõrge;
- kasumit saadakse vähe ja laenu on raske saada;
- peret omavatel noortel põllumajandustootjatel on probleeme juurdepääsul olulistele kommunaalteenustele (vesi, kanalisatsioon, telekommunikatsioon, lairibaühendus) ning sotsiaalsetele tugiteenustele (tervishoid ja pikaajaline hooldus, haridusteenused).
ELi põllumajandussektori ning maa- ja äärepoolsete piirkondade konkurentsivõime ja pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast on seega väga oluline, et noored põllumajandustootjad hakkaksid looma ja arendama põllumajandussektoris uut elujõulist majandustegevust.
Digitehnoloogiale ülemineku lihtsustamine põllumajanduses
Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) eesmärk on toetada digiüleminekut põllumajanduses, hoogustada uuenduslike projektide algatamist ja arendamist, levitada nende tulemusi ning neid võimalikult laialdaselt kasutada.
Põllumajanduses ja maapiirkondades toimuvate muutustega ning kaasaegse tehnoloogia mitmekordistamisega toetab põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem põllumajandustootjaid digiülemineku protsessis ja aitab neil uute tehnoloogiatega sammu pidada.
