Kümme põhieesmärki
Ajavahemikul 2023–2027 põhineb ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) kümnel põhieesmärgil. Keskendudes sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele sihtidele, on need eesmärgid ELi liikmesriikidele nende ÜPP strateegiakavade koostamise aluseks.
Need eesmärgid on:
- tagada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek;
- suurendada konkurentsivõimet;
- parandada põllumajandustootjate positsiooni toidutarneahelas;
- kliimamuutuste vastased meetmed;
- keskkonnakaitse;
- säilitada maastikke ja elurikkust;
- toetada põlvkondade vahetust;
- elujõulised maapiirkonnad;
- kaitsta toidu ja tervise kvaliteeti;
- edendada teadmisi ja innovatsiooni.
Lisateave
ÜPP erieesmärgid riikide kaupa
Põllumajanduspoliitika põhieesmärkide analüüs
Euroopa Komisjon on koostanud mitu lühiülevaadet nende kümne eesmärgi põhjendamiseks. Lühiülevaadetes võetakse kokku iga eesmärgi põhiteave ja poliitiline tähtsus.
Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine
„2017. aastal teenisid põllumajandustootjad keskmiselt veidi alla poole sellest, mida nad oleksid võinud saada muudel töökohtadel. Kümme aastat tagasi teenisid nad sellest ainult kolmandiku.“
Põhieesmärk: toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus.
Lühiülevaates käsitletakse praegust olukorda seoses ELi põllumajandustootjate sissetulekutega, ühise põllumajanduspoliitika rolli nende toetamisel ning ELi riikide ja sektorite vahelisi erinevusi. Lisaks arutatakse, milliseid meetmeid on vaja kombineerida, et saavutada põhieesmärk toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut.
Konkurentsivõime suurendamine
„Surve ELi põllumajandusressursside baasile on suurenenud kasvava toidu- ja tööstusnõudluse tõttu, mille põhjuseks on demograafilised ja kasutada oleva sissetuleku muutused.“
Põhieesmärk: suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule.
Lühiülevaates kirjeldatakse mitmeid tegureid ja poliitikavahendeid, mida saab kasutada ELi põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks, näiteks teadus- ja innovatsiooniprogrammid, uued tehnoloogiad, maaelu areng ja infrastruktuur, tõhusad nõustamissüsteemid ja põllumajandusettevõtete juhtide täiendusõpe.
Põllumajandustootjate positsiooni parandamine väärtusahelas
„Põllumajandust iseloomustab lisandväärtuse püsiv ja väike osakaal väärtusahelas, mis tuleneb kõrgetest sisendkuludest, tootmise varieerumisest ja uute teenuste kasutuselevõtust.“
Põhieesmärk: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas
Lühiülevaates uuritakse, kuidas ÜPP 2023-2027 saab tugevdada põllumajandustootjate positsiooni selliste meetmete abil nagu põllumajandustootjate vahelise koostöö tugevdamine, turu läbipaistvuse suurendamine ja tõhusate mehhanismide tagamine ebaausate kaubandustavade vastu.
Kliimamuutuste leevendamise tõhustamine
„ELi põllumajandusel on keskne roll Pariisi kokkuleppes ning Euroopa jätkusuutlikkuse ja biomajanduse strateegias võetud kohustuste täitmisele kaasaaitamises, võttes veelgi ambitsioonikamaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke.“
Põhieesmärk: aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsinikdioksiidi sidumise suurendamise ning säästva energia edendamise kaudu.
Lühiülevaates käsitletakse põllumajanduse võimalikku rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises uute põllumajandustootmise ja mullaharimise viiside abil. Lisaks uuritakse kliimamuutustest tulenevat ohtu põllumajandusele.
Loodusvarade tõhus majandamine
„ELi põllumajanduslikud mullad sisaldavad 51 miljardit tonni CO2, mis on oluliselt rohkem kui ELi liikmesriikide poolt igal aastal õhku paisatavad kasvuhoonegaaside heitkogused.“
Põhieesmärk: edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, sealhulgas kemikaalidest sõltumise vähendamise kaudu.
Lühiülevaates keskendutakse mullale kui ühele kõige olulisemale loodusvarale, mis annab taimedele põhilisi toitaineid, vett, hapnikku ja toestust. Samuti uuritakse selles mulla tervisega seotud probleeme ja rõhutatakse mullakaitset edendavate poliitikameetmete olulisust.
Elurikkuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine
„Nii nagu põllumajandustegevus sõltub suurel määral eri liiki elurikkusest, on sellel ka oluline roll põllumajandusmaast sõltuvate elupaikade ja liikide kaitsmisel.“
Põhieesmärk: panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke.
Lühiülevaates käsitletakse elurikkust ELis, pöörates erilist tähelepanu selle seostele põllumajandusmaastike ja maastikuelementidega. Sellele keskendudes nimetatakse mõningaid põllumajandussektoris vajalikke muudatusi, selgitatakse praegu kättesaadavaid asjakohaseid ÜPP vahendeid ja esitatakse peamised küsimused selle kohta, kuidas ÜPP peaks tulevikus arenema.
Põlvkondade vahetus
„Elujõuline põllumajandussektor vajab kvalifitseeritud ja innovaatilisi noori põllumajandustootjaid, et rahuldada ühiskonna nõudmised alates kvaliteetsest toidust kuni avalike keskkonnahüvedeni.“
Põhieesmärk: muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja toetada neid ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades.
Lühiülevaates kirjeldatakse noorte põllumajandustootjate probleeme ja vajadusi ELis ning näidatakse, kuidas sihipärasem toetussüsteem, mis põhineb vajaduste hindamisel ja paremini mõõdetavatel oodatavatel tulemustel, võib stimuleerida põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noorte edule põllumajandussektoris.
Töökohad, majanduskasv ja võrdsus maapiirkondades
„ÜPP-l on oluline roll maapiirkondade töötuse ja vaesuse surve leevendamisel. Maailmapanga hiljutine uuring näitas poliitika positiivset rolli vaesuse vähendamisel.“
Põhieesmärk: edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, samuti ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust.
Lühiülevaates uuritakse ühise põllumajanduspoliitika rolli maapiirkondade majanduses ning seda, kuidas sissetulekutoetus ja maaelu arengu kulutused aitavad säilitada tööhõive määra ja elatustaset.
Vastamine ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise valdkonnas
„Ajavahemikul 2011–2018 vähenes mikroobivastaste veterinaarravimite kogumüük 25 Euroopa riigis rohkem kui 35 %.“
Põhieesmärk: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine.
Lühiülevaates keskendutakse probleemidele, mida tekitab antimikroobikumiresistentsus loomakasvatuses, tihedatele seostele loomade heaolu, loomatervise ja toidust põhjustatud haiguste vahel ning ELi meetmetele, mis võivad toetada põllumajandustootjaid ja ELi riike antimikroobikumiresistentsuse probleemiga tegelemisel.
Teadmiste ja innovatsiooni edendamine
Teadmiste vahetamise, koolituse, nõustamise ja innovatsiooni toetamine on aruka ja kestliku põllumajanduse, metsanduse ja maaelu tagamise võti.“
Põhieesmärk: ajakohastada põllumajandust ja maapiirkondi teadmiste jagamise, innovatsiooni ja digiteerimise edendamise kaudu ning soodustada nende kasutuselevõttu põllumajandustootjate poolt, parandades juurdepääsu teadusuuringutele, innovatsioonile, teadmiste vahetamisele ja koolitusele.
Lühiülevaate eesmärk on ajakohastada põllumajandust koostöö ja teadmiste jagamise suurendamise ning põllumajanduskoolituse parandamise kaudu.
