Selgitused kestlikkuse tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse kohta
Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks asendab ajavahemikul 2014–2022 kehtinud ümberjaotava toetuse kava.
Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks on üks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahendeid, mille eesmärk on tagada õiglus nii, et sissetulekutoetused jaotatakse ümber suurematelt põllumajandusettevõtetelt väiksematele või keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.
Õiglasem jaotamine on üks ÜPP 2023–2027 põhieesmärke. ELi tasandil suureneb sissetulek aasta tööühiku kohta keskmiselt koos põllumajandusettevõtte füüsilise suurusega. See väljendub peamiselt mastaabisäästus: mida suurem on põllumajandusettevõte, seda madalam on ühikuhind ja üldjuhul kõrgem sissetulek töötaja kohta.
Kestlikkuse tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse eesmärgid
Kestlikkuse tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse peamine eesmärk on edendada sissetulekutoetuse tasakaalustatumat jaotamist väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.
ELi liikmesriigid peavad eraldama sellele konkreetsele sekkumisele vähemalt 10% kohandatud otsetoetuste rahastamispaketist. Neil on siiski võimalus sellest kohustuslikust nõudest kõrvale kalduda (näiteks eraldada kestlikkuse tagamiseks antavale täiendavale ümberjaotavale sissetulekutoetusele väiksem protsent otsetoetuste rahastamispaketist või jätta kestlikkuse tagamiseks antav täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus üldse rakendamata), kui nad suudavad tõendada, et ümberjaotamisvajadusi on piisavalt käsitletud muude Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditega.
ÜPP toetab maakogukondi ning aitab põllumajandusel ja metsandusel täita oma olulist rolli, mis toob kasu ühiskonnale laiemalt.
ÜPP eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta loodusvarasid ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ELis.
Põllumajandus ja metsandus võivad pakkuda kestlikke majanduslikke hüvesid põllumajandustootjatele, metsamajandajatele ja ELile tervikuna.
Kestlikkuse tagamiseks antav täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus praktikas
Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks on:
-
iga-aastane tootmiskohustusega sidumata toetus toetusõigusliku hektari kohta (edaspidi „esimesed hektarid“), mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust kestlikkuse tagamiseks antava põhilise sissetulekutoetuse raames.
ELi liikmesriikidel on ÜPP õigusraamistikuga kehtestatud piirides märkimisväärne paindlikkus, et kohandada kestlikkuse tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse ülesehitust vastavalt oma ümberjaotamisvajadustele ja põllumajandusettevõtete struktuurile, näiteks:
-
kehtestades maksimaalse künnise,
-
kasutades erinevaid hektarivahemikke,
-
kehtestades vahemiku kohta erinevad ühikusummad,
-
liigitada kestlikkuse tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse andmist piirkondlike rühmade alusel,
-
jätta kestlikkuse tagamiseks antava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse süsteemist välja suuremad põllumajandusettevõtted, kus põllumajandusettevõtte füüsiline suurus ületab teatava piiri.
Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks on lisatasu esimeste hektarite eest põllumajandustootjatele, kellel on õigus kestlikkuse tagamiseks antavat põhilist sissetulekutoetust saada. Et seda täiendavat toetust paremini suunata ja võttes arvesse ELi põllumajandusstruktuuride erinevust, saavad ELi liikmesriigid:
-
anda täiendavat toetust erinevatele hektarivahemikele ja/või
-
liigitada toetuste tasemed kestlikkuse tagamiseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust taotlenud piirkondade või rühmade alusel.
ÜPP 2023–2027 peamise uuendusena peavad ELi liikmesriigid eraldama vähemalt 10% oma kohandatud rahalistest eraldistest otsetoetusteks (pärast fondidevahelisi ülekandeid) täiendava ümberjaotava sissetulekutoetusena kestlikkuse tagamiseks, et suurendada väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele makstavaid toetusi. Erandit sellest reeglist võib taotleda, kui ELi liikmesriigid tõendavad, et ümberjaotamisvajadusi on piisavalt käsitletud muude Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavate vahendite ja sekkumiste kaudu, milleks on näiteks:
-
riigisisene ühtlustamine või
-
toetuste piiramine ja järk-järgult vähenevad toetused (järkjärguline vähendamine).
Õiguslik alus
Määruse (EL) 2021/2115 alusel loodud täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks (II jaotise 2. peatükk, artikkel 29) asendab määruse (EL) 1307/2013 kohast ümberjaotavat toetust.
