Ühine põllumajanduspoliitika: 2023–2027

Uut moodi tegutsemine

ÜPP 2023–2027 on ajakohastatud poliitika, milles pannakse suurt rõhku tulemustele ja tulemuslikkusele.

2. detsembril 2021 võeti ametlikult vastu kokkulepe ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi kohta. 1. jaanuaril 2023 jõustunud uute õigusaktidega luuakse õiglasem, keskkonnahoidlikum ja tulemuspõhisem ÜPP.

Nende õigusaktide eesmärk on tagada Euroopa põllumajandustootjate kestlik tulevik, pakkuda sihipärasemat toetust väiksematele põllumajandusettevõtetele ning anda ELi liikmesriikidele suurem paindlikkus meetmete kohandamiseks kohalike tingimustega.

Põllumajandus ja maapiirkonnad on Euroopa rohelises kokkuleppes kesksel kohal ning ÜPP 2023–2027 on peamine vahend strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks.

 

Kümme erieesmärki

Uus ÜPP keskendub kümnele erieesmärgile, mis on seotud ELi ühiste sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku kestlikkuse eesmärkidega põllumajanduses ja maapiirkondades.

Liikmesriikide strateegiakavad

Iga ELi liikmesriik on välja töötanud oma riikliku ÜPP strateegiakava, milles on ühendatud sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja turumeetmete rahastamine. Oma strateegiakavade koostamisel aitasid ELi liikmesriigid kaasa kümne erieesmärgi saavutamisele, kasutades selleks komisjoni pakutavaid laiaulatuslikke poliitikameetmeid, mida saab kujundada vastavalt riiklikele vajadustele ja suutlikkusele.

Keskendumine tulemuslikkusele ja tulemustele

ÜPP õigusaktides on sätestatud ühised näitajad, mis on osa uuest tulemuslikkuse, seire- ja hindamisraamistikust. Neid näitajaid jälgitakse iga-aastaste tulemusaruannete ja iga kahe aasta tagant toimuva ÜPP strateegiakavade tulemuslikkuse hindamise kaudu, et hinnata ELi liikmesriikide edusamme oma sihtide ja ÜPP eesmärkide saavutamisel.

Reformi põhivaldkonnad

ÜPP 2023–2027 sisaldab mitmeid poliitikareforme, millega toetada ELi üleminekut kestlikule põllumajandusele ja metsandusele.

Keskkonnahoidlikum ÜPP

ÜPP 2023–2027 toetab põllumajandust sellisel viisil, mis aitab rohkem kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

• Ambitsioonikamad keskkonnaeesmärgid. ÜPP kavad on kooskõlas keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktidega. Iga ELi liikmesriik peab oma ÜPP strateegiakavas näitama ambitsioonikamaid keskkonna- ja kliimameetmeid võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (tagasilanguse vältimise põhimõte) ning nad peavad oma strateegiakava ajakohastama, kui kliima- ja keskkonnaalaseid õigusakte muudetakse.
• Rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Riiklikud ÜPP strateegiakavad aitavad saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke (ÜPP soovitustes sätestatakse, kuidas seda panust oodatakse);
• Tõhustatud tingimuslikkus. ÜPP toetusesaajate maksed on seotud rangemate kohustuslike nõuetega. Näiteks eraldatakse igas põllumajandusettevõttes vähemalt 3% põllumaast elurikkuse ja mittetootlike elementide jaoks ning ökokavade kaudu on võimalus saada toetust, et sellise põllumaa osakaal jõuaks 7%-ni. Samuti kaitstakse kõiki märgalasid ja turbaalasid.
• Ökokavad. Vähemalt 25% otsetoetuste eelarvest eraldatakse ökokavadele, pakkudes sellega tugevamaid stiimuleid, et arendada kliima- ja keskkonnasõbralikke põllumajandustavasid ja lähenemisviise (nt mahepõllumajandus, agroökoloogia, süsinikku siduv põllumajandus jne) ning parandada loomade heaolu.
• Maaelu areng. Vähemalt 35% vahenditest eraldatakse kliima, elurikkuse, keskkonna ja loomade heaolu toetamise meetmetele.
• Rakenduskavad. Puu- ja köögiviljasektoris eraldatakse rakenduskavades vähemalt 15% nende kavade kulutustest keskkonnale.
• Kliima ja elurikkus. 40% ÜPP eelarvest peab olema kliima seisukohast asjakohane ja toetama kindlalt üldist kohustust pühendada ELi mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks 10% ELi eelarvest elurikkuse eesmärkidele.

Õiglasem ÜPP

ÜPP 2023–2027 raames antakse toetust neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

• Sissetulekutoetuse ümberjagamine. ELi liikmesriigid peavad eraldama vähemalt 10% oma otsetoetustest ümberjaotavaks sissetulekutoetuseks, et paremini rahuldada väiksemate ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete sissetulekuvajadusi.
• Aktiivne põllumajandustootja. Uus ÜPPga seotud õigustik sisaldab kohustuslikku, kuid paindlikku aktiivse põllumajandustootja määratlust, mille peavad kehtestama ELi liikmesriigid. Sealhulgas peab see määratlus hõlmama põllumajandusliku tegevuse taset. Teatavat ELi toetust võivad saada ainult aktiivsed põllumajandustootjad.
• Sotsiaalne tingimuslikkus. ÜPP toetused seotakse teatavate ELi tööstandardite järgimisega ja toetusesaajaid motiveeritakse parandama töötingimusi põllumajandusettevõtetes.
• Maksete võrdsem jaotus. ÜPP 2023–2027 raames lähenevad sissetulekutoetuse tasemed rohkem nii ELi liikmesriikide sees kui ka nende vahel.
• Noorte põllumajandustootjate toetamine. ELi liikmesriigid peavad jaotama vähemalt 3% oma otsetoetuste eelarvest noortele põllumajandustootjatele sissetuleku- või investeerimistoetusena või noortele põllumajandustootjatele antava starditoetusena.
• Soolise tasakaalu parandamine. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste osaluse suurendamine põllumajanduses on esimest korda osa ÜPP strateegiakavade eesmärkidest. ELi liikmesriigid peavad seda küsimust hindama ja tuvastatud probleemid lahendama.

Konkurentsivõime parandamine

ÜPP 2023–2027 tugevdab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja võimendab põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.

• Parem läbirääkimispositsioon. Uued eeskirjad tugevdavad tootjate koostööd. Nendega julgustatakse põllumajandustootjaid tegema koostööd ja võimaldatakse neil luua turul tasakaalustav jõud.
• Turule orienteeritus. ÜPP 2023–2027 säilitab eelmistest reformidest tuleneva üldise turule orienteerituse ning julgustab ELi põllumajandusettevõtteid viima pakkumise vastavusse nõudlusega Euroopas ja mujal.
• Kriisireserv. Tulevaste kriisidega toimetulekuks sisaldab reformitud ÜPP uut finantsreservi, mille suurus on vähemalt 450 miljonit eurot aastas.
• Toetusprogrammid veinisektorile. Veinisektori toetamise parandamiseks on kokku lepitud erieeskirjad.

Kindel eelarve

ÜPP saab jätkuvalt kasu tugevast pikaajalisest eelarvest.

ÜPP rahastamine

2021.–2027. aastaks eraldatakse ÜPP jaoks 387 miljardit eurot. See tuleb kahest erinevast fondist: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), millest eraldatakse 291,1 miljardit eurot (jooksevhindades), ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), millest eraldatakse 95,5 miljardit eurot.

Taasterahastu „NextGenerationEU“

EAFRD eelarvesse tuleb kaheksa miljardit eurot taasterahastust „Next GenerationEU“, et aidata maapiirkondadel teha Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ja digiüleminekuks vajalikke struktuurimuutusi.

Eraldiste vahelised ülekanded

Selleks et ELi riigid saaksid poliitikat paremini kohandada põllumajandussektori esmastele vajadustele vastavaks, on neil õigus kuni 25% ÜPP eraldistest otsetoetuste ja maaelu arengu toetusmeetmete vahel üle kanda. Teatavatel juhtudel, nagu keskkonna- ja kliimaeesmärkide või noorte põllumajandustootjate toetamine, ning kui riikide otsetoetused on keskmisest väiksemad, võivad ELi liikmesriigid kohaldada täiendavat paindlikkust.

Teadmised, uuringud ja innovatsioon

Aruka ja kestliku põllumajandussektori kindlustamiseks on oluline edendada teadusuuringuid, teadmiste jagamist ja innovatsiooni.

Osana oma kohustusest toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduses on komisjon teinud ettepaneku eraldada programmist „Euroopa horisont“ kümme miljardit eurot projektidele, mis on seotud toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajandusega.

Reformitud ÜPP saab kasu sellest suuremast investeeringust, mis hõlmab tugevamaid põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteeme (AKIS), et hoogustada innovatsiooniprojektide arendamist, levitada nende tulemusi ja soodustada nende võimalikult laialdast kasutamist. Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused on peamine vahend uute teadmiste ja ideede jagamisel.

Õiguslik alus

Reform hõlmab kolme määrust, mida kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2023:

• horisontaalmäärus
• strateegiakava määrus
• ühise turukorralduse määrus

2021. ja 2022. aastaks oli kehtestatud üleminekumäärus, et vähendada lõhet kehtivate ja uute õigusaktide vahel.