Skip to main content
Agriculture and rural development

Uus ühine põllumajanduspoliitika 2023–2027

Uus ühine põllumajanduspoliitika on olulisel kohal põllumajanduse ja metsanduse tuleviku kindlustamises ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamises.

Uut moodi tegutsemine

Uus ÜPP on ajakohastatud poliitika, milles pannakse suurt rõhku tulemustele ja tulemuslikkusele.

Kümme erieesmärki

Uus ÜPP keskendub kümnele erieesmärgile, mis on seotud ELi ühiste sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku kestlikkuse eesmärkidega põllumajanduses ja maapiirkondades.

Liikmesriikide strateegiakavad

Iga ELi liikmesriik töötab välja oma riikliku ÜPP strateegiakava, milles on ühendatud sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja turumeetmete rahastamine. ELi liikmesriigid koostavad oma strateegiakavad selliselt, et need aitavad kaasa kümne erieesmärgi saavutamisele, kasutades selleks komisjoni pakutavaid laiaulatuslikke poliitikameetmeid, mida saab kujundada vastavalt riiklikele vajadustele ja suutlikkusele.

Keskendumine tulemuslikkusele ja tulemustele

ÜPP õigusaktides on sätestatud ühised näitajad, mis on osa uuest tõhususe, seire- ja hindamisraamistikust. Neid näitajaid jälgitakse iga-aastaste tulemusaruannete ja iga kahe aasta tagant toimuva ÜPP strateegiakavade tulemuslikkuse hindamise kaudu, et hinnata ELi liikmesriikide edusamme oma sihtide ja ÜPP eesmärkide saavutamisel.

Reformi põhivaldkonnad

Uus ÜPP sisaldab mitmeid poliitikareforme, et toetada ELi üleminekut kestlikule põllumajandusele ja metsandusele.

Keskkonnahoidlikum ÜPP

Uus ÜPP toetab põllumajandust sellisel viisil, mis aitab rohkem kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

  • Ambitsioonikamad keskkonnaeesmärgid. ÜPP kavad on kooskõlas keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktidega. Iga ELi liikmesriik peab oma ÜPP strateegiakavas näitama ambitsioonikamaid keskkonna- ja kliimameetmeid võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (tagasilanguse vältimise põhimõte) ning nad peavad oma strateegiakava ajakohastama, kui kliima- ja keskkonnaalaseid õigusakte muudetakse.
  • Rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Riiklikud ÜPP strateegiakavad aitavad saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke (ÜPP soovitustes sätestatakse, kuidas seda panust oodatakse);
  • Tõhustatud tingimuslikkus. ÜPP toetusesaajate maksed on seotud rangemate kohustuslike nõuetega. Näiteks tuleb igas põllumajandusettevõttes eraldada vähemalt 3% põllumaast elurikkuse ja mittetootlike elementide jaoks ning on võimalus saada toetust ökokavade kaudu, et sellise põllumaa osakaal oleks 7%. Samuti kaitstakse kõiki märgalasid ja turbaalasid.
  • Ökokavad. Vähemalt 25% otsetoetuste eelarvest eraldatakse ökokavadele, pakkudes sellega tugevamaid stiimuleid, et arendada kliima- ja keskkonnasõbralikke põllumajandustavasid ja lähenemisviise (nt mahepõllumajandus, agroökoloogia, süsinikku siduv põllumajandus jne) ning parandada loomade heaolu.
  • Maaelu areng. Vähemalt 35% vahenditest eraldatakse kliima, elurikkuse, keskkonna ja loomade heaolu toetamise meetmetele.
  • Rakenduskavad. Puu- ja köögiviljasektoris eraldatakse rakenduskavades vähemalt 15% nende kavade kulutustest keskkonnale (võrreldes 10%ga käesoleval programmitöö perioodil).
  • Kliima ja elurikkus. 40% ÜPP eelarvest peab olema kliima seisukohast asjakohane ja toetama kindlalt üldist kohustust pühendada ELi mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks 10% ELi eelarvest elurikkuse eesmärkidele.

Õiglasem ÜPP

Uue ÜPP raames antakse toetust neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

  • Sissetulekutoetuse ümberjagamine. ELi liikmesriigid peavad eraldama vähemalt 10% oma otsetoetustest ümberjaotavaks sissetulekutoetuseks, et paremini rahuldada väiksemate ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete sissetulekuvajadusi.
  • Aktiivne põllumajandustootja. Uus ÜPPga seotud õigustik sisaldab kohustuslikku, kuid paindlikku aktiivse põllumajandustootja määratlust, mille peavad kehtestama ELi liikmesriigid. Sealhulgas peab see määratlus hõlmama põllumajandusliku tegevuse taset. Teatavat ELi toetust võivad saada ainult aktiivsed põllumajandustootjad.
  • Sotsiaalne tingimuslikkus. ÜPP toetused seotakse teatavate ELi tööstandardite järgimisega ja toetusesaajaid motiveeritakse parandama töötingimusi põllumajandusettevõtetes.
  • Maksete võrdsem jaotus. Uues ÜPPs lähenevad sissetulekutoetuse tasemed rohkem nii ELi liikmesriikide sees kui ka nende vahel.
  • Noorte põllumajandustootjate toetamine. ELi liikmesriigid peavad jaotama vähemalt 3% oma otsetoetuste eelarvest noortele põllumajandustootjatele sissetuleku- või investeerimistoetusena või noortele põllumajandustootjatele antava starditoetusena.
  • Soolise tasakaalu parandamine. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste osaluse suurendamine põllumajanduses on esimest korda osa ÜPP strateegiakavade eesmärkidest. ELi liikmesriigid peavad seda küsimust hindama ja tuvastatud probleemid lahendama.

Konkurentsivõime parandamine

Uus ÜPP tugevdab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja võimendab põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.

  • Parem läbirääkimispositsioon. Uued eeskirjad tugevdavad tootjate koostööd. Nendega julgustatakse põllumajandustootjaid tegema koostööd ja võimaldatakse neil luua turul tasakaalustav jõud.
  • Turule orienteeritus. Uus ÜPP säilitab eelmistest reformidest tuleneva üldise turule orienteerituse ning julgustab ELi põllumajandusettevõtteid viima pakkumise vastavusse nõudlusega Euroopas ja mujal.
  • Kriisireserv. Tulevaste kriisidega toimetulekuks sisaldab reformitud ÜPP uut finantsreservi, mille suurus on vähemalt 450 miljonit eurot aastas.
  • Toetusprogrammid veinisektorile. Veinisektori toetamise parandamiseks on kokku lepitud erieeskirjad.

Kindel eelarve

ÜPP saab jätkuvalt kasu tugevast pikaajalisest eelarvest.

ÜPP rahastamine

2021.–2027. aastaks on ÜPP jaoks eraldatud 387 miljardit eurot. See tuleb kahest erinevast fondist: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), millest eraldatakse 291,1 miljardit eurot (jooksevhindades), ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), millest eraldatakse 95,5 miljardit eurot.

Taasterahastu „Next GenerationEU“

EAFRD eelarvesse tuleb kaheksa miljardit eurot taasterahastust „Next GenerationEU“, et aidata maapiirkondadel teha Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ja digiüleminekuks vajalikke struktuurimuutusi.

Ülekanded eraldiste vahel

Selleks et ELi riigid saaksid poliitikat paremini kohandada põllumajandussektori esmastele vajadustele vastavaks, on neil õigus kuni 25% ÜPP eraldistest otsetoetuste ja maaelu arengu toetusmeetmete vahel üle kanda. Teatavatel juhtudel, nagu keskkonna- ja kliimaeesmärkide või noorte põllumajandustootjate toetamine, ning kui riikide otsetoetused on keskmisest väiksemad, võivad ELi liikmesriigid kohaldada täiendavat paindlikkust.

Teadmised, uuringud ja innovatsioon

Aruka ja kestliku põllumajandussektori kindlustamiseks on oluline edendada teadusuuringuid, teadmiste jagamist ja innovatsiooni.

Osana oma kohustusest toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduses on komisjon teinud ettepaneku eraldada programmist „Euroopa horisont“ kümme miljardit eurot projektidele, mis on seotud toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajandusega.

Reformitud ÜPP saab kasu sellest suuremast investeeringust, mis hõlmab tugevamaid põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteeme (AKIS), et hoogustada innovatsiooniprojektide arendamist, levitada nende tulemusi ja soodustada nende võimalikult laialdast kasutamist. Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused on peamine vahend uute teadmiste ja ideede jagamisel.

ÜPP reformi ajakava

  1. 2027

    Komisjon hindab iga ÜPP strateegiakava tulemuslikkust teist korda.

  2. 2026

    2026. aastal tehakse uue ÜPP tulemuslikkuse vahehindamine.

  3. 2025

    Komisjon hindab iga ÜPP strateegiakava tulemuslikkust esimest korda ja nõuab vajaduse korral ELi liikmesriikidelt konkreetseid järelmeetmeid. 

  4. 2024

    Alates 2024. aastast esitab iga ELi liikmesriik iga-aastase tulemusaruande ja peab komisjoniga iga-aastase läbivaatamiskoosoleku.

  5. Detsember 2023

    2023. aasta lõpus esitab Euroopa Komisjon aruande, milles hinnatakse kõigi ÜPP strateegiakavade ühiseid jõupingutusi, pöörates erilist tähelepanu ühisele sihile saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid.

  6. Jaanuar 2023

    ÜPP strateegiakavad alustavad

  7. Detsember 2021

    2. detsembril 2021 võeti ametlikult vastu kokkulepe ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi kohta. 31. detsembriks 2021 esitab iga ELi liikmesriik oma ÜPP strateegiakava. Komisjonil on kuus kuud nende kavade hindamiseks ja heakskiitmiseks.

  8. Juuni 2021

    Pärast mitmeid kolmepoolseid kohtumisi jõuti 25. juunil 2021 ÜPP reformi suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele.

  9. November 2020

    Euroopa Parlament ja ELi nõukogu leppisid 2020. aasta oktoobris kokku oma läbirääkimisseisukohtades ning see võimaldas korraldada esimese kolmepoolse kohtumise kolme institutsiooni vahel 10. novembril.

  10. Juuni 2018

    1. juunil 2018 esitas Euroopa Komisjon seadusandlikud ettepanekud ÜPP reformimiseks.

Õiguslik alus

Reform hõlmab kolme määrust, mida kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2023:

2021. ja 2022. aastaks on kehtestatud üleminekumäärus, millega vähendatakse lõhet kehtivate ja uute õigusaktide vahel.

Dokumendid

Factsheet: Green Deal targets for 2030 and agricultural production studies
English
(1.36 MB - PDF)
Laadige alla
Factsheet – a greener and fairer CAP
English
(1.95 MB - PDF)
Laadige alla
List of potential agricultural practices that eco-schemes could support
English
(2.41 MB - PDF)
Laadige alla
How the new CAP will contribute to the European Green Deal
English
(3.02 MB - PDF)
Laadige alla
Building stronger agricultural knowledge and innovation systems
English
(770.57 KB - PDF)
Laadige alla
Report: preparing for future AKIS in Europe
English
(13.42 MB - PDF)
Laadige alla
Brochure on the environmental benefits and simplification of the post-2020 CAP
English
(3.02 MB - PDF)
Laadige alla