Skip to main content
Agriculture and rural development

Estonian vodka GI

Geograafilise tähisega kaitstakse teatavast riigist, piirkonnast või paikkonnast pärit piiritusjoogi või aromatiseeritud veini nimetust, tagades, et vähemalt üks destilleerimis- või valmistusetapp toimub kõnealuses piirkonnas.

Päritolu

Estonian vodka GI on piiritusjook, mis on valmistatud selles riigis kasvatatud rukkist, nisust ja/või kartulist toodetud ja saadud etüülalkoholist. Sellele anti 2008. aastal Euroopa geograafiline tähis.

Eestis on viina toodetud üle 500 aasta ning esimene kirjalik teade viina tootmisest Eestis on säte Tallinna Suurgildi pruulijate kompanii 1485. aasta põhimäärusest. Viinatootmise kutsumus tuleneb Eestis asjaolust, et riik on tema uhkuseks ja rõõmuks oleva joogi valmistamiseks elus hoidnud parimaid traditsioonilisi tavasid.

estonian-vodka-400px01.jpg

Eestis on rukki ja nisu kasvatus olnud sajandeid põhiliseks teraviljakasvatusliigiks. Üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab Estonian vodka GI eripära ja maitset, on taliteraviljade valdav kasutamine etüülalkoholi tootmisel Eestis nende rohke mineraalainesisalduse tõttu. Talirukis, mis on selle piiritusjoogi valmistamisel eelistatud teravili, on ka üks levinumaid mahepõllumajanduslikult kasvatatavaid viljasid riigis, tagades joogi puhtuse ja eheduse.

Guinness Book of World Records, 1997

Ka Eesti tugeval kartulikasvatustraditsioonil on oma osa etüülalkoholi tootmisel sellest lihtsast viljast. Selle 19. sajandil alanud suundumuse kulminatsiooniks oli asjaolu, et 1997. aastal kanti Eesti Guinnessi rekordiraamatusse (Guinness Record Book 1997, lk 92) kui kõige kangema etüülalkoholi (98 % vol) destilleerija kartulist. Praegu toodetakse kartulist valmistatud viina suhteliselt väikestes kogustes ning sellest on saanud Eestile omane toode.

Lisaks mõjutab Estonian vodka GI eripära ka Eesti päritolu vee kasutamine, mis on väga mineraalirikas, mõjutades samuti viina maitset. Tulemuseks on Estonian vodka GI, millel on toorainele omane lõhn, mis omakorda väljendub etüülalkoholis ja järgmises etapis viinas.

Tootmine

Estonian vodka GI tootmisprotsess algab etüülalkoholi valmistamisest.

Estonian Vodka brewery

Teravili jahvatatakse täistera jämejahvatusena. Teravilja ei tohi eelnevalt koorida, poleerida ega muul viisil töödelda. Lubatud on vaid kuivjahvatus („dry milling“), kus 25 % jahust peab sisaldama osakesi suurusega üle 1 mm. Rukki või nisu täistera jämejahvatus piirituse tootmises on ajalooliselt traditsiooniline tootmismeetod just Eestis ning see kujutab endast „kirssi tordil“, mis toob välja teravilja maitse. Töödeldavad kartulid pestakse ja purustatakse koorimata.

Järgmises etapis kartulid või teravili meskitakse. See toimub 55–57 C juures, mille järel meski töödeldakse termiliselt vahemikus 80–90 C. Selles etapis ei tohi meski keema minna. Seejärel suhkrustatakse meski 55–57 C juures ning lisatakse rohelinnased, linnastatud teravili või mõni muu looduslik ensüüm. Sealt liigub meski käärimismahutitesse, kus sellele lisatakse pärm, et läbida umbes 72 tundi kestev töötlemine. Siis suunatakse kääritatud meski destilleerimisele.

Suhkrustamisel, kääritamisel ja destilleerimisel lisatav vesi peab pärinema Eestist ning sellel peab olema vajalik keemiline koostis, et pärmid saavutaksid tööks vajalikud toitained: kaltsiumi (Ca) 90 mg/l (+/-10%) ja magneesiumi (Mg) 20 mg/l (+/-10%).

Valmib etüülalkohol, mille minimaalne alkoholisisaldus on 96,0 mahuprotsenti.

Ka viina valmistamisel kasutatud vesi peab olema Eesti päritolu ja veeseaduse nõuetele vastav joogivesi. Vesi peab olema pehme ja seda võib vajaduse korral pehmendada pöördosmoosi filtrites. Lisaainetena on lubatud kasutada vaid kohaliku teravilja ja/või kartuli baasil loodud orgaanilisi lõhna- ja maitseühendeid. Viina võib vajaduse korral täiendavalt filtreerida.

Saadud Estonian vodka GI on piiritusjook, mille minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti. Estonian Vodka GI on maheda maitsega, värvitu ja settevaba. Maitse varieerub sõltuvalt tootmisel kasutatud toorainest. Kartul annab viinale võisust, magusust, mahedust ja täidlust. Rukis muudab viina täidlasemaks, jõulisemaks ja vürtsikamaks ning nisu annab õrnust, mahedust ja puuviljasust.

Lisateave

Estonian vodka GI – õiguslik kirjeldus

Geograafiline tähis

Kvaliteetne toit ja jook kõikjal Euroopas