Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS)

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi eesmärgid

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS)

• haldab, jälgib ja aitab ELi liikmesriikidel kontrollida kõiki pindala- ja loomapõhiseid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumisi (näiteks otsetoetustega seotud sekkumised ning pindala- ja loomapõhised maaelu arengu sekkumised) ning
• tagab põhjalike ja võrreldavate andmete kättesaadavuse kogu ELis.

Põllumajanduse keskkonna ja kliimapoliitika seire aitab jälgida ÜPP mõju, selle keskkonnatoimet ja edusamme ELi eesmärkide saavutamisel. Seire aluseks on mitmesugused andmeallikad. Need hõlmavad meteoroloogilisi andmeid ja prognoose, olemasolevaid kaarte ja statistikat, asukohateavet ning kaugjälgitavaid andmeid.

See infosüsteem edendab ka Copernicuse Sentineli satelliitide ja teenuste kaudu kogutud avatud andmete ja teabe täielikku ja tasuta kasutamist. Oma ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kehtestamisel peavad ELi riigid kasutama asjakohast tehnoloogiat, et vähendada halduskoormust ning tagada tõhus ja tulemuslik kontroll.

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem on oluline ja väärtuslik süsteem ÜPP 2023–2027 tulemuslikkuse jälgimiseks. See hõlmab ELi liikmesriikidelt saadud andmeid, mis on vajalikud Euroopa Komisjoni nõutud iga-aastase tulemusaruande koostamiseks. Sellega tagatakse, et iga-aastastes tulemusaruannetes esitatud andmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Integreeritud süsteemi andmed on kättesaadavad

• ELi statistilistel eesmärkidel ning  
• selleks, et jälgida edusamme Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

Kontroll maksumaksjate raha üle

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem aitab vältida nõuetele mittevastavust, toetades toetusesaajaid õigete toetusetaotluste esitamisel. Samuti võimaldab see ELi liikmesriikidel:

• kaitsta tõhusalt ELi finantshuve ning

• rakendada nende ÜPP strateegiakavu.

Strateegiakavu kohaldatakse pindala- ja loomapõhiste ÜPP sekkumiste suhtes, mida rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). 

ELi liikmesriigid teevad oma ÜPP strateegiakavade raames iga-aastase kvaliteedihindamise ja esitavad need komisjonile. Nende kvaliteedihindamiste eesmärk on teha kindlaks, kas ELi riikide integreeritud süsteemid täidavad oma eesmärki. 

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem koosneb mitmest digitaalsest ja omavahel seotud elemendist ja andmebaasist, eelkõige kuuluvad selle alla:

• maatükkide identifitseerimise süsteem, mida kasutatakse kõigi ELi riikide põllumajandusmaa maatükkide nõuetekohaseks identifitseerimiseks;

• georuumilise taotluse süsteem, mis võimaldab toetusesaajatel visuaalselt märkida alad, mille jaoks nad toetust taotlevad, ning vajaduse korral saab selle juurde lisada ka loomapõhise taotlussüsteemi. ELi liikmesriigid võivad otsustada luua automaatse taotlussüsteemi, kasutades georuumilise taotluse süsteemi ja loomapõhist taotlussüsteemi;

• pinnaseiresüsteemi kasutatakse põllumajandustegevuse vaatlemiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Pinnaseiresüsteem aitab vähendada makseasutuste halduskoormust tänu automaatsele protsessile ja võimalusele vältida vigu, samas tagab see taotluste õigsuse, kuna toetusesaajad saavad oma taotlusi pärast varajase hoiatuse teate saamist muuta;

• toetusesaajate identifitseerimise süsteem ning vajaduse korral toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

• ELi liikmesriikide kontrolli- ja karistussüsteem, mis tagab maksete seaduslikkuse ja korrektsuse;

• loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem ELi riikides, kus kohaldatakse loomapõhiseid sekkumisi.

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga tagatakse, et ÜPP pindalapõhiseid ja loomapõhiseid sekkumisi hallatakse, kontrollitakse ja jälgitakse järjepidevalt kõigis ELi riikides. Tavaliselt on see üheaastane tsükkel, mis algab põllumajandustootjate ÜPP toetuste elektrooniliste taotluste esitamisega. Seejuures peavad riiklikud asutused põllumajandustootjate abistamiseks andma neile eeltäidetud teabe, mida tootjad saavad kinnitada, parandada või täiendada.

Seejärel kontrollivad riiklikud ametiasutused, kas põllumajandustootjad täidavad ÜPP toetuste saamise tingimusi, selleks teostavad nad toetusetaotluste halduskontrolli, kontrollivad tegevust pinnaseiresüsteemi kaudu ning mittejälgitavate tegevuste puhul põllumajandustootjate valimi kohapealse kontrolli kaudu.

Põllumajandustootjatele tehtavate maksete tegemisel võetakse arvesse halduskontrollide, toetuse haldamise süsteemi ja kohapealsete kontrollide tulemusi. Viimase ülesandena täiendavad riiklikud asutused eeltäidetud toetustaotlusi, et need oleks järgmisel aastal jooksval aastal kogutud teabega ajakohastatud.

Lisaks kasutavad ELi riigid ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi tagamaks, et põllumajandustootjad järgivad ÜPP tõhustatud tingimuslikkuse nõudeid ja standardeid, mis hõlmavad kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi asutamise ja haldamise suhtes kehtivad nõuded on esitatud järgmistes õigusaktides:

• määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret;

• delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamist ja arvutamist;

• rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta.