Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi eesmärgid
Jagatud halduse põhimõtte kohaselt vastutavad Euroopa Liidu liikmesriigid nende riigi põllumajandustootjatele makstavate toetuste halduse ja järelevalve eest. Maksete haldussüsteemi peamine komponent on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem.
Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga
- tagatakse, et pindala- ja loomapidamistoetuse kavade raames tehakse makseid nõuetekohaselt;
- ennetatakse ja tuvastatakse rikkumisi ning teeb järelevalvet;
- nõutakse tagasi alusetult saadud summad;
- aidatakse põllumajandustootjatel esitada nõuetekohaseid taotlusi.
Liikmesriigid peavad oma ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kasutusele võtmisel rakendama sobivat tehnikat, et vähendada halduskoormust ning tagada tõhusad tulemuslikud kontrollid.
Maksumaksja raha järelevalve
Põllumajandustootjatele makstakse sissetulekutoetust Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Sissetulekutoetus moodustab ELi eelarvest suure osa ning maksumaksjad tahavad olla kindlad, et ELi riigid määravad seda õigetele põllumajandustootjatele ja nõuavad tagasi alusetult saadud summad.
Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi komponendid
Süsteem koosneb mitmest digitaalsest ja omavahel ühendatud andmebaasist, sealhulgas:
- põldude identifitseerimise süsteem, mis tuvastab kõik ELi riikide põllumajandusmaad;
- georuumiline taotlussüsteem, mis võimaldab põllumajandustootjatel graafiliselt esitada põllumajandusmaa, millele nad toetust taotlevad;
- loomade elektrooniline andmebaas ELi riikides, kus kohaldatakse loomapidamistoetuse kavasid;
- ühtne kontrollisüsteem, mis tagab toetustaotluste süsteemse kontrollimise elektrooniliste ristkontrollide ja põllumajandusettevõttes toimuvate füüsiliste inspektsioonide (kohapealsed kontrollid) alusel.
Kuidas ühtne haldus- ja kontrollisüsteem toimib?
Süsteemiga tagatakse, et sissetulekutoetust hallatakse ja kontrollitakse kõigis ELi riikides standardselt. Tavaliselt on see üheaastane tsükkel, mis algab põllumajandustootjate sissetulekutoetuste elektrooniliste taotluste esitamisega. Seejuures peavad riiklikud asutused põllumajandustootjate abistamiseks andma neile eeltäidetud teabe, mida tootjad saavad kinnitada, parandada või täiendada.
Riiklikud asutused teevad seejärel kõikide taotluste halduskontrolli ja põllumajandustootjate valimi kohapealsed kontrollid, et kontrollida, kas põllumajandustootjad vastavad sissetulekutoetuse saamise tingimustele.
Peale seda tehakse haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemusi arvesse võttes toetuse väljamaksed. Viimase ülesandena täiendavad riiklikud asutused eeltäidetud toetustaotlusi, et need oleks järgmisel aastal jooksval aastal kogutud teabega ajakohastatud.
ELi riigid rakendavad ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi akrediteeritud makseasutuste vahendusel. Seda kohaldatakse kõikide (nii kohustuslike kui ka vabatahtlike) sissetulekutoetuste kavade suhtes ning teatavate selliste maaelu arengu toetusmeetmete suhtes, mida võimaldatakse põllumajandustootjale tema põllumajandusmaa pindala või peetavate loomade arvu alusel. ELi riigid kasutavad ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ka selleks, et kontrollida põllumajandustootjate poolset nõuetele vastavusega seotud nõuete ja standardite täitmist.
Seotud teave
Nõuded
Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi asutamise ja haldamise suhtes kehtivad nõuded on esitatud
- ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire eeskirjades (ELi määrus 1306/2013, ELi delegeeritud määrus 640/2014, ELi rakendusmäärus 809/2014)
