ÜPP makseasutused

Makseasutuste roll

Makseasutused on ELi liikmesriikide ja vajaduse korral nende piirkondade osakonnad või asutused, kes vastutavad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe fondi – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kulutuste haldamise ja kontrollimise eest.

Makseasutused teevad toetusesaajatele makseid ja esitavad piisavad tagatised selle kohta, et:

• maksetaotlus kinnitatakse alles pärast seda, kui selle vastavust liidu õigusnormidele¹ on piisavalt kontrollitud;
• maksed on korrektselt ja täielikult raamatupidamisarvestuses kajastatud;
• vajalikud dokumendid on esitatud ettenähtud tähtaja jooksul ja kooskõlas ELi eeskirjadega.

Jagatud eelarve täitmise põhimõtte kohaselt teevad makseasutused makseid komisjoni järelevalve all. Komisjon ja sertifitseerimisasutused kontrollivad ja auditeerivad usaldatavuse protsessi raames kõiki makseasutuste juhtimis- ja kontrollisüsteeme.

¹_{Muu hulgas ÜPP strateegiakavas sätestatud eeskirjad, kui see on asjakohane.}

Maksete tegemine

Kuigi makseasutus võib anda osa oma ülesannetest edasi delegeeritud asutustele, peab makseid tegema makseasutus ise.

Lühidalt öeldes tehakse makseid järgmiselt:

• põllumajandustootjad ja muud võimalikud toetusesaajad taotlevad toetust ÜPP eelarvest. Selleks kasutavad nad liikmesriikide ametiasutuste pakutavat asjakohast teavet ja veebiplatvorme;
• pärast taotluste kontrollimist maksab makseasutus toetusesaajatele taotletud summad välja ja deklareerib need komisjonile;
• seejärel hüvitab komisjon asjakohased summad ELi liikmesriikidele, tehes seda EAGFi puhul igakuiselt ja EAFRD puhul kord kvartalis;
• kõik kulud kirjendatakse makseasutuste raamatupidamise aastaaruannetesse ning nende suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames täiendavaid kontrolli-, järelevalve- ja auditeerimistasemeid.

Makseasutuste akrediteerimine

Kui makseasutus vastab teatavatele liidu tasandil kehtestatud miinimumkriteeriumidele, annab ELi liikmesriik oma ministeeriumi kaudu makseasutusele akrediteeringu. ELi liikmesriikidel on õigus kehtestada ka täiendavaid akrediteerimiskriteeriume, kuid makseasutused peavad vastama komisjoni kehtestatud kriteeriumidele, mis põhinevad Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (COSO) raamistikul ja hõlmavad järgmist:

• sisekeskkond;
• kontrollitoimingud;
• info ja side;
• seiretegevused.

Sertifitseerimisasutuse ja muude asutuste koostatud auditiarvamuste ja aruannete abil peaksid liikmesriikide ametiasutused makseasutuse tegevust pidevalt jälgima. Kui leitakse, et asutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, peavad ELi liikmesriigid võtma meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. See võib tähendada asutusele katseaja kehtestamist või akrediteeringu tühistamist. Kui ELi liikmesriik asjakohaseid meetmeid ei võta, võib komisjon kohaldada finantskorrektsioone.

ELi liikmesriik võib anda akrediteeringu ühele riiklikule makseasutusele või mitmele piirkondlikule makseasutusele. Kui akrediteeringu on saanud rohkem kui üks makseasutus, tuleb luua koordineeriv asutus, kes tagaks, et ELi eeskirju kohaldataks ühtlustatult ja suhtleks komisjoniga, eelkõige iga-aastase tulemusaruande edastamisel.

Liidu vahendite haldaja kinnitus

Vastavalt akrediteerimiskriteeriumidele peavad makseasutuste organisatsiooniline struktuur ja sisekontrollisüsteemid vastama komisjoni kehtestatud sisekontrollipõhimõtetele.

Makseasutused säilitavad oma tegevuse kohta eelarveaasta jooksul põhjalikud ja täpsed andmed ning esitavad need komisjonile järgneva aasta 15. veebruariks. Makseasutuse direktor esitab:

• raamatupidamise aastaaruanded, st täieliku, täpse ja tõese raamatupidamisarvestuse makseasutusele usaldatud ülesannete täitmisel kantud kuludest, millele on lisatud vajalik teave, et komisjon saaks teha nende kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise;
• iga-aastase tulemusaruande, milles on esitatud peamine kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ÜPP strateegiakava rakendamise kohta ning näidatud, et see mõjutas kulusid kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 37;
• lõplike auditiaruannete ja teostatud kontrollide iga-aastase kokkuvõtte;
• liidu vahendite haldaja kinnituse, mis hõlmab raamatupidamise aastaaruande ja teabe täielikkust, täpsust ja õigsust ning kehtestatud juhtimissüsteemide nõuetekohast toimimist.

Kui ELi liikmesriigis on akrediteeritud rohkem kui üks makseasutus, esitab iga-aastase tulemusaruande koordineerimisasutus ning see esitatakse koos liidu vahendite haldaja kinnitusega, mis hõlmab kogu aruande koostamist.

Seejärel kontrollib nende andmete õigsust sertifitseerimisasutus ja hiljem teeb seda komisjon raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames.

Liidu finantshuvide kaitse

Liidu finantshuvide kaitse on äärmiselt oluline ja see on määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 kohaselt ELi liikmesriikide kohustus.

ELi liikmesriigid on kohustatud heaks kiitma kõik õigus- ja haldusnormid ning võtma kõik muud meetmed, mis on vajalikud tõhusa kaitse tagamiseks.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb:

• kontrollida EAGFi ning EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;
• ennetada tõhusalt pettusi, ennetades, avastades ja kõrvaldades eeskirjade eiramisi ja pettusi;
• kooskõlas liidu või siseriikliku õigusega kehtestada karistused, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning
• nõuda alusetult makstud summad tagasi.

Finantshuvide kaitse tuleb tagada ka sellega, et ELi liikmesriigid loovad tõhusalt toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid.

Kontrollid

Iga EAGFist ja EAFRDst rahastatava toetuskava puhul rakendavad makseasutused ranget kontrollisüsteemi, et teha kindlaks, kas eeskirju on järgitud.

Iga toetuskava puhul kohaldataval juhtimis- ja kontrollisüsteemil on mõned ühised omadused ning kava eripärale kohandatud erieeskirjad. Süsteemidega on üldiselt ette nähtud reeglipärased kontrollid, mis on suunatud muu hulgas valdkondadele, kus vearisk on kõige suurem.

Makseasutused haldavad enamikku makseid ja kontrolle ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) kaudu, mis on omavahel ühendatud andmebaaside kogum, mida kasutatakse taotluste hindamiseks ja maksete jälgimiseks. 2022. eelarveaastal kontrolliti IACSi kaudu 79,7% ÜPP kogukuludest. IACSiga hõlmatud sekkumiste puhul peavad ELi liikmesriigid looma kontrolli- ja karistussüsteemi ning tegema igal aastal toetuse- ja maksetaotluste halduskontrolle, et kontrollida nende seaduslikkust ja korrektsust. Neid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid, mida võib teha vastava tehnoloogia abil kaugjuhtimise teel.

Lisaks kasutatakse IACSiga hõlmatud kulude puhul automaatse ristkontrolli tegemiseks IT-andmebaasides sisalduvat teavet.

Nii kaug- kui ka kohapealsete kontrollide käigus tehakse kindlaks, kas toetusesaajad järgivad kõiki kohaldatavaid eeskirju. Selle, kuidas ja millal kontrolle tehakse, määrab sageli ära põllumajandusliku tegevuse loomulik tsükkel. Näiteks tuleb rahastamiskõlblikkuse tingimuste kontrollimiseks teha palju kohapealseid kontrolle ainult aasta teatavatel perioodidel. IACSiga hõlmamata meetmeid võib kontrollida ka pärast makse tegemist (järelkontroll); sellist kontrolli teeb konkreetne kontrolliasutus (EAGFi puhul) või makseasutus ise (EAFRD puhul).

Kui ilmneb, et toetusesaaja on toime pannud tõsise rikkumise, tuleb kohaldada hoiatavaid karistusi.

Pinnaseiresüsteem

Pinnaseiresüsteem on ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohustuslik osa. Tegemist on põllumajandustegevuse ja põllumajandustavade korrapärase ja süstemaatilise vaatlemise, jälgimise ja hindamisega satelliidi abil.

Et vältida vigu ja hinnata põllumajanduslikule tegevusele keskenduva poliitika tulemuslikkust, peavad ELi liikmesriigid kasutama alates 1. jaanuarist 2023 kohustuslikku pinnaseiresüsteemi, mis hõlmab pindalapõhiseid sekkumisi. Igal aastal peavad ELi liikmesriigid hindama pinnaseiresüsteemi kvaliteeti ja võtma puuduste avastamisel asjakohaseid parandusmeetmeid.

Õiguslik alus

Määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret [Artikkel 9]

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2022/128, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega