Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine Euroopa lõunasuunalise naabruspoliitika alla kuuluvate riikidega
Euroopa naabruspoliitika (ENP) abil juhitakse ELi suhteid 16 ELile kõige lähemal asuva ida- ja lõunapoolse partneriga.
ENP riigid on rühmitatud lõuna- ja idapiirkonnaks. Lõunapiirkonna ENP riigid on Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia.
Lõunapiirkonna ENP riikide puhul kohaldatakse Euroopa-Vahemere piirkonna lepingut, mis hõlmab eelkõige kaubavahetust. 2011. aastal pärast Araabia kevadet võttis nõukogu vastu direktiivid, et muuta Egiptuse, Maroko, Jordaania ja Tuneesiaga sõlmitud assotsiatsioonilepingud põhjalikeks ja laiaulatuslikeks vabakaubanduslepinguteks, kuid läbirääkimised ei edenenud ootuspäraselt.
Üldiselt on EL neisse riikidesse netoeksportija ja ekspordib peamiselt veise- ja lambaliha, teravilja ja piimatooteid. EL impordib neist riikidest peamiselt puu- ja köögivilju ja oliiviõli.
Riigid
Alžeeria
ELi suhted Alžeeriaga on reguleeritud ELi ja Alžeeria vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerimislepinguga, mis jõustus 2005. aastal.
Alžeeria on ELi põllumajanduslike toiduainete netoimportija, importides peamiselt nisu, piimatooteid ja elusloomi. EL impordib Alžeeriast peamiselt datleid (peaaegu 50%), suhkrut ja mitmesuguseid seemneid.
Lisateave
ELi ja Alžeeria vaheline kaubandus
Egiptus
ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Egiptusega on reguleeritud ELi ja Egiptuse vahelise assotsieerimislepinguga, mis jõustus 1. juunil 2004, kuigi lepingu kaubandus- ja kaubandusega seotud sätted jõustusid juba 1. jaanuaril 2004. Oktoobris 2008 allkirjastati põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalatoodete liberaliseerimise leping ning see jõustus 1. juunil 2010. Lepingu alusel ekspordib EL Egiptuse turule tollivabalt peaaegu kõiki põllumajandustooteid, välja arvatud tubakas, veinid ja kanged alkohoolsed joogid ning sealiha. Egiptuse toodete eksport ELi on samuti täielikult liberaliseeritud, välja arvatud eriti tundlike põllumajandustoodete osas (tomatid, kurgid, artišokid, suvikõrvitsad, lauaviinamarjad, maasikad, riis, suhkur ning suure suhkrusisaldusega töödeldud tooted).
Detsembris 2011 andis EL volituse pidada Egiptusega läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, kuid viimastel aastatel ei ole läbirääkimistega edasi jõutud.
EL on põllumajandustoodete Egiptusesse netoeksportija. Eksporditakse peamiselt nisu, puuvilja ja piimapulbrit ning EL impordib Egiptusest peamiselt puu- ja köögivilju (ligikaudu 75% impordist).
Lisateave
Põllumajandustoodetega kauplemise leping
ELi ja Egiptus vaheline kaubandus
Iisrael
ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Iisraeliga on reguleeritud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerimislepinguga, mis allkirjastati 20. novembril 1995 ja mis jõustus 1. juunil 2000. Assotsieerimisleping hõlmab kontsessioone kahepoolseks põllumajanduslikuks kauplemiseks. Täiendava liberaliseerimise üle peeti läbirääkimisi ning sõlmiti põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalatoodete vastastikuse liberaliseerimise leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2010.
Leping põhineb negatiivse loetelu lähenemisviisil (st mõlema lepinguosalise kogu liberaliseeritud põllumajanduslike toiduainete kaubandus, välja arvatud piiratud arv tundlikke tariifiridu). Märkimisväärne arv tariifiridu jäeti mõlema lepinguosalise poolt täieliku liberaliseerimise alt välja. ELi puhul jäeti liberaliseerimise alt välja mitmed eelarveread (nt mesi, küüslauk, suhkur, neitsioliiviõli), kuid enamiku tundlike põllumajandustoodete puhul kehtestati tariifikvoodid ja EL säilitas ka oma piiril kehtiva hinnasüsteemi, kuid väärtuselise tollimaksu komponendiks kehtestati 0%. Iisraeli puhul kohaldatakse väljajäetud tariifiridade suhtes kas tariifikvooti või kindla määraga tollimaksu.
ELil on Iisraeliga suur põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansi ülejääk, mille alla kuuluvad peamiselt elusloomad, kondiitritooted, pastatooted ja nisu. EL impordib Iisraelist peamiselt puu- ja köögivilju.
Lisateave
Põllumajandustoodetega kauplemise leping
ELi ja Iisraeli vaheline kaubandus
Jordaania
ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Jordaaniaga on reguleeritud ELi ja Jordaania vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerimislepinguga, mis allkirjastati 24. novembril 1997 ja mis jõustus 1. mail 2002. Assotsieerimislepingut muudeti täiendavalt (st põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete kahepoolne liberaliseerimine) 2005. aastal ning see jõustus 1. jaanuaril 2006. Lepinguga on ette nähtud kaubanduse ulatuslik ja väheste eranditega liberaliseerimine, mis on asümmeetriline. Alates 2010. aastast (st liberaliseerimissätete rakendamise viimasest etapist) võib kõiki Jordaaniast pärit põllumajandustooteid tuua ELi tollimaksu- ja kvoodivabalt, välja arvatud lõikelilled ja väärisoliiviõli. ELi ekspordi puhul Jordaaniasse ei ole mõned tooted veel täielikult liberaliseeritud, kuid Jordaania baasmäära vähendatakse 40% (nt veinid, viinamarjavirre ja muud kääritatud joogid).
Detsembris 2011 andis EL volituse pidada Jordaaniaga läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, kuid viimastel aastatel ei ole läbirääkimistega edasi jõutud.
ELil on Jordaaniaga suur põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansi ülejääk, mille alla kuuluvad peamiselt nisu, elusloomad, puu- ja köögiviljatooted. EL impordib Jordaaniast sigareid ja sigarette, köögivilju ning puu- ja köögiviljatooted. Import hõlmab ka linnuliha.
Lisateave
ELi ja Jordaania vaheline kaubandus
Liibanon
ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Liibanoniga on reguleeritud ELi ja Liibanoni vahelise assotsieerimislepinguga, mis allkirjastati 17. juunil 2002. Lepingu kaubandusaspektid jõustusid 1. märtsil 2003. Liibanoni toodetele ELi importimiseks antud kontsessioonid on esitatud negatiivse loetelu lähenemisviisi kohaselt (mida ei ole loetletud, on need liberaliseeritud), kuid Liibanoni turule sisenevate ELi toodete suhtes kohaldatavad imporditingimused on selgesõnaliselt sätestatud lepingu protokollis.
ELil on Liibanoniga suur põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansi ülejääk, mille alla kuuluvad peamiselt elusloomad, teraviljad ja juust. Liibanon ekspordib ELi peamiselt puu- ja köögiviljatooteid, toortubakat ja loomset rupsi.
Lisateave
ELi ja Liibanoni vaheline kaubandus
Maroko
ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Marokoga on reguleeritud ELi ning Maroko vahelise assotsieerimislepinguga, mis jõustus 2000. aastal. 1. oktoobril 2012 jõustus põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalatoodete liberaliseerimise leping. Maroko toodetele ELi importimiseks antud kontsessioonid on esitatud negatiivse loetelu lähenemisviisi kohaselt (mida ei ole loetletud, on need liberaliseeritud), kuid Maroko turule sisenevate ELi toodete suhtes kohaldatavad imporditingimused on selgesõnaliselt sätestatud lepingu protokollis. Alates lepingu sõlmimisest on põllumajanduslike toiduainetega kauplemine kasvanud mõlemas suunas. EL on suure lisandväärtusega töödeldud põllumajandustoodete netoeksportija, kuid Maroko ekspordib peamiselt töötlemata põllumajandustooteid (peamiselt tomateid ning muid puu- ja köögivilju).
Detsembris 2011 andis EL volituse pidada Marokoga läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, kuid viimastel aastatel ei ole läbirääkimistega edasi jõutud.
Lisateave
Põllumajandustoodetega kauplemise leping
ELi ja Maroko vaheline kaubandus
Palestiina*
ELi ja Palestiina vahelised põllumajandusalased kaubandussuhted on reguleeritud Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooniga (PVO) sõlmitud ajutise assotsiatsioonilepinguga, mis allkirjastati 24. veebruaril 1997. Ajutises assotsieerimislepingus on ette nähtud põllumajanduslike toiduainetega kauplemise ulatuslik liberaliseerimine, kuid eriti tundlike toodete suhtes on kehtestati mõned tariifikvoodid. 1. jaanuaril 2012 jõustusid täiendavad vastastikused liberaliseerimismeetmed ning asendati EÜ-Palestiina assotsieerimislepingu protokollid nr 1 ja 2. Palestiinal on kümne aasta jooksul tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule (kusjuures mõnede puu- ja köögiviljade impordi suhtes kohaldatakse ELi piiril kehtiva hinna süsteemi).
ELil on Palestiinaga suur põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansi ülejääk, mille alla kuuluvad peamiselt imikutoit, kondiitritooted ja elusloomad. EL impordib Palestiinast peamiselt datleid ja oliiviõli.
* Sellist nimekasutust ei tuleks käsitada Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses võetud liikmesriikide individuaalseid seisukohti.
Lisateave
Põllumajandustoodetega kauplemise leping
ELi ja Palestiina vaheline kaubandus
Tuneesia
ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Tuneesiaga on reguleeritud ELi ja Tuneesia vahelise assotsieerimislepinguga, mis jõustus 1. märtsil 1998 ja millega kehtestati vabakaubanduspiirkond, sealhulgas põllumajanduse piiratud liberaliseerimine.
Läbirääkimised assotsieerimislepingu täiendavate vastastikuste põllumajanduskontsessioonide üle algasid 2009. aastal ja katkesid 2010. aasta novembris Tuneesias toimunud poliitiliste sündmuste tõttu.
EL võttis 2011. aasta detsembris vastu volitused läbirääkimiste pidamiseks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, mis hõlmab ka geograafilisi tähiseid. Läbirääkimiste ettevalmistav voor toimus 19.–22. oktoobril 2015 Tunises. Pärast seda on toimunud neli täielikku vooru, kuid läbirääkimised edenevad väga aeglaselt.
Tuneesia kaks kõige olulisemat ELi eksporditavat põllumajanduskultuuri on datlid ja oliiviõli, Tuneesia on üks maailma suurimaid oliiviõli tootjaid ja eksportijaid. EL ekspordib Tuneesiasse peamiselt teravilja, lemmikloomatoitu ja piimapulbrit.
Lisateave
ELi ja Tuneesia vaheline kaubandus
