Skip to main content
Agriculture and rural development

Euroopa idasuunaline naabruspoliitika

ELi põllumajandustoodetega kauplemine Euroopa naabruspoliitika idapiirkonna riikidega.

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine Euroopa idasuunalise naabruspoliitika alla kuuluvate riikidega

Euroopa naabruspoliitika (ENP) abil juhitakse ELi suhteid 16 ELile kõige lähemal asuva ida- ja lõunapoolse partneriga.

ENP riigid on rühmitatud ida- ja lõunapiirkonnaks. Idapiirkonna ENP riigid on Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Venemaa osaleb Euroopa naabruspoliitika raames piiriüleses koostöös, kuid Euroopa naabruspoliitikas ta otseselt ei osale.

Üldiselt on EL nendesse riikidesse (välja arvatud Ukraina ja Moldova) netoeksportija ning ekspordib mitmesuguseid tooteid (lemmikloomatoit, vedelikud, juust, õliseemned, suhkur jne). EL impordib peamiselt teravilja, taimeõlisid (Ukraina, Moldova), puuvilju (Moldova, Gruusia, Aserbaidžaan), jooke (Armeenia).

Lepingud idapiirkonna ENP riikidega

Idapiirkonna ENP riikidega on sõlmitud kas assotsieerimislepingud või partnerlus- ja koostöölepingud.

Assotsieerimislepingud

Gruusia, Moldova ja Ukrainaga on sõlmitud assotsieerimislepingud. Assotsieerimislepingud hõlmavad kaubandust ja nendega on loodud ka raamistik, mis hõlbustab kuue riigi edasist lähendamist ja lähenemist ELi standarditele, seda eelkõige Ukraina puhul, kellel on mitu ÜPPd ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevat õigusakti.

Assotsieerimislepingud, mille alla kuuluvad põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduspiirkonnad, allkirjastati 27. juunil 2014 Gruusia, Moldova ja Ukrainaga ning need on nüüd kõik jõustunud. Kolm lepingut sisaldavad geograafiliste tähiste kõrgetasemelist kaitset, kusjuures nendes riikides on kaitstud kõik ELi geograafiliste tähiste täielikku loetellu kuuluvad tooted.

Partnerlus- ja koostöölepingud

Armeenia ja Aserbaidžaaniga on sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingud. EL ei ole ratifitseerinud Valgevenega 1995. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut, kuna Valgevene ei ole võtnud endale demokraatia, poliitiliste ja kodanikuõigustega seotud kohustusi.

Riigid

Armeenia

Kahepoolsed suhted on reguleeritud ulatusliku ja laiendatud partnerluslepinguga, mida on ajutiselt kohaldatud alates juunist 2018. Leping ei ole soodusleping (st sellega ei anta tariifseid kontsessioone), kuid mõlemad lepinguosalised tagavad kaitstud geograafiliste tähiste kogu loetelu tunnustamise ja kaitse oma territooriumil.

EL allkirjastas Armeeniaga 24. novembril 2017 ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu, milles ei käsitleta turulepääsu. Lepinguga on aga ette nähtud geograafiliste tähiste vastastikune kaitse ning Armeenia pingutust nõudev ja järkjärguline loobumine nimetuste Cognac ja Champagne kasutamisest üldnimena.

EL on Armeeniasse põllumajanduslike toiduainete netoeksportija. Peamised ELi eksporditavad tooted on lemmikloomatoit, kondiitritooted ja elustaimed. Armeenia põllumajanduslike toiduainete import koosneb enamjaolt kangetest alkohoolsetest jookidest (brandy), mis moodustavad impordist üle poole, neile järgnevad vein, sigarid ja sigaretid.

Lisateave

Partnerlus- ja koostööleping

ELi ja Armeenia vaheline kaubandus

Agri-food trade statistical factsheet – Armenia
English
(389.18 KB - PDF)
Laadige alla

Aserbaidžaan

ELi ja Aserbaidžaani kaubandussuhted põhinevad partnerlus- ja koostöölepingul, mis jõustus 1999. aastal. EL ja Aserbaidžaan alustasid 2017. aastal läbirääkimisi uue laiaulatusliku lepingu üle. Läbirääkimised on jõudsalt edenenud. Leping sisaldab peatükki geograafiliste tähiste kohta, millega nähakse ette mõlema lepinguosalise geograafiliste tähiste vastastikune tunnustamine ja kaitse.

2017. aastal alustas EL Aserbaidžaaniga läbirääkimisi läbivaadatud partnerlus- ja koostöölepingu üle (praegune leping sõlmiti 1999. aastal), mis ei hõlma turulepääsu, kuid sisaldab rohelist taristut käsitlevat peatükki.

Üldiselt on EL Aserbaidžaani põllumajanduslike toiduainete netoeksportija. Aserbaidžaan ekspordib peaaegu eranditult pähkleid (üle 90%), samal ajal kui EL ekspordib peamiselt toiduaineid, juustu ja kangeid alkohoolseid jooke.

Lisateave

Partnerlus- ja koostööleping

ELi ja Aserbaidžaani vaheline kaubandus

Agri-food trade statistical factsheet – Azerbaijan
English
(353.15 KB - PDF)
Laadige alla

Valgevene

Kahepoolsed kaubandus- ja majandussuhted ei ole reguleeritud hiljutise lepinguga, vaid on hõlmatud kaubandus- ja koostöölepinguga, mille Euroopa Ühendus sõlmis Nõukogude Liiduga 1989. aastal ja mille Valgevene seejärel kinnitas. Samuti toimub kaks korda aastas kohtumine ELi-Valgevene koordineerimisrühmas ning ELi-Valgevene kaubandusdialoog.

EL on Valgevenesse põllumajanduslike toiduainete netoeksportija. Peamised ELi eksporditavad tooted on puu- ja köögivili, elustaimed ja lemmikloomatoit. Valgevenest pärit põllumajanduslike toiduainete import hõlmab peamiselt taimeõlisid, köögivilju (seened) ja puuvilju (marjad).

Lisateave

ELi ja Valgevene vaheline kaubandus

Agri-food trade statistical factsheet – Belarus
English
(407.67 KB - PDF)
Laadige alla

Gruusia

ELi põllumajanduslikud kaubandussuhted Gruusiaga on reguleeritud assotsieerimislepinguga, mille alla kuulub põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Leping allkirjastati 27. juunil 2014 ja see jõustus täielikult 1. juunil 2016. Lepinguga on nähtud ette ELi põllumajanduslike toiduainete, välja arvatud küüslaugu, täielik vaba juurdepääs Gruusia turule ja Gruusia eksport ELi.

EL on Gruusiasse põllumajanduslike toiduainete netoeksportija. Peamised ELi eksporditavad tooted on kanged alkohoolsed joogid, suhkur ja toiduained. Gruusiast pärit põllumajanduslike toiduainete import hõlmab peamiselt kangeid alkohoolseid jooke, sarapuupähkleid ja veini.

Assotsieerimislepinguga tagavad mõlemad lepinguosalised kaitstud geograafiliste tähiste kogu loetelu tunnustamise ja kaitse oma territooriumil.

Lisateave

Partnerlus- ja koostööleping

ELi ja Gruusia vaheline kaubandus

Agri-food trade statistical factsheet – Georgia
English
(398.89 KB - PDF)
Laadige alla

Moldova

ELi kahepoolsed suhted Moldovaga on reguleeritud assotsieerimislepinguga, mille alla kuulub põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Leping allkirjastati 27. juunil 2014 ja see jõustus täielikult 1. juulil 2016. Lepingu jõustumisega on Moldova liberaliseerinud turulepääsu ning mõned tariifid kaotatakse üleminekuperioodi jooksul. Eriti tundlikele toodetele (sealiha, kodulinnuliha, piimatooted, töödeldud lihatooted, suhkur ja magusained) on kehtestatud teatavad tariifikvoodid. Teisest küljest andis EL Moldova põllumajandustoodete ekspordile turulepääsu alates lepingu jõustumise kuupäevast, välja arvatud kuus puu- ja köögiviljatoodet, mis on tariifikvootidega vabastatud piiril kehtivast hinnast (nii väärtuseline maks kui ka eriaktsiis): küüslauk, tomatid, värsked lauaviinamarjad, värsked õunad, värsked ploomid, viinamarjamahl. Muu puu- ja köögivili, mille suhtes kohaldatakse piiril kehtiva hinna süsteemi, on väärtuselisest maksust vabastatud.

Moldova on põllumajanduslike toiduainete netoeksportija ELi, peamised ekspordiartiklid on õliseemned, teravili ja taimeõlid. Peamised ELi eksporditavad tooted on õliseemned, lemmikloomatoit, kanged alkohoolsed joogid ja sealiha.

Assotsieerimislepinguga tagavad mõlemad lepinguosalised kaitstud geograafiliste tähiste kogu loetelu tunnustamise ja kaitse oma territooriumil.

Lisateave

Assotsieerimisleping

ELi ja Moldova vaheline kaubandus

Agri-food trade statistical factsheet – Moldova
English
(406.46 KB - PDF)
Laadige alla

Ukraina

ELi ja Ukraina kahepoolne põllumajandustoodetega kauplemine on reguleeritud assotsieerimislepinguga, mis jõustus 1. septembril 2017 (selle poliitilisi ja koostöösätteid on ajutiselt kohaldatud alates 2014. aasta novembrist). Assotsieerimisleping hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mis kuulub lepingu majandusosasse; leping allkirjastati 27. juunil 2014 ja see jõustus täielikult 1. juulil 2016. Assotsieerimisleping Ukrainaga läheb kaugemale kui muud klassikalised vabakaubanduslepingud, kuna selle eesmärk on nii turgude avamine kui ka konkurentsivõime küsimuste lahendamine ning selles loetletakse sammud, mis on vajalikud ELi standardite täitmiseks ja ELi turgudel kauplemiseks. Põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on kaugeleulatuv kokkulepe, mille kohaselt Ukraina kohustub kõigis peatükkides, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarnormide ning loomade heaolu valdkonnas, viima oma õigusaktid vastavusse asjakohaste ELi õigusaktidega.

Ukraina on ELi suuruselt neljas põllumajanduslike toiduainete impordi allikas ja 15. eksporditurg (2019). EL ekspordib Ukrainasse peamiselt sigareid ja sigarette, õliseemneid ja lemmikloomatoitu. Peamised Ukrainast imporditud tooterühmad on teravili (peamiselt mais), taimeõlid ja õliseemned. Ukraina on ELi suurim maisiimpordi allikas.

Lisateave

ELi ja Ukraina vaheline kaubandus

Assotsieerimisleping

Agri-food trade statistical factsheet – Ukraine
English
(414.54 KB - PDF)
Laadige alla

Venemaa

ELi ja Venemaa vahelised suhted on reguleeritud 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepinguga, mis jõustus 1997. aastal. 2009. aastal alustatud läbirääkimised partnerlus- ja koostöölepingu (nn uus leping) uuendamiseks on praegu poliitilistel põhjustel seiskunud.

Venemaa kehtestas 7. augustil 2014 poliitilise keelu mitmete ELi põllumajandustoodete impordile, et võtta vastumeetmeid sanktsioonidele, mille EL võttis pärast Krimmi annekteerimist. Keeld kehtib endiselt. Venemaa on siiski ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi suuruselt seitsmes turg (2019), eksport hõlmab peamiselt veini ja kangeid alkohoolseid jooke, kondiitritooteid ja lemmikloomatoitu. EL impordib peamiselt õlikooke, õliseemneid ja taimeõlisid.

Lisateave

ELi ja Venemaa vaheline kaubandus

Agri-food trade statistical factsheet – Russia
English
(408.86 KB - PDF)
Laadige alla

Üritused

Uudised