Krokos Kozanis ehk Kreeka safran (KPN) on tuntud selle eriti kvaliteetse värvi ja tugeva maitse poolest. Kreeka safranil on mitmeid otstarbeid ning seda korjatakse, kuivatatakse ja pakendatakse vastavalt väga spetsiifilisele oskusteabele, mille juured ulatuvad antiikaega.
Päritolu
Safranit saadakse safrankrookuse õitest, mida korjati juba Minoa ajastul (2600–1100 eKr). „Safranikorjaja“ on 1600. aastast eKr pärit maal, millel kujutatakse noort naist safranit korjamas, mis näitab, et see oli tähtis tegevus juba sel ajal.
Peale selle viidatakse krokos’ele, mis tähistab õit ja safranit ennast, juba väga vanades kirjanduslikes tekstides, nagu Homeros, vana testament ja Kreeka mütoloogia. Zeusi poeg, jumalate sõnumitooja ja kaupmeeste kaitsja Hermes, heidab ketast koos oma hea sõbra, noore sureliku Krokosega. Kreeka jumal tabab Krokost kogemata pähe. Kui Krokos surnult maha kukub, langeb safrankrookuse õie keskele kolm tilka verd, mis moodustavad kolm emakasuuet, millest saadaksegi safranit.
Tootmine
Tänapäeval saadakse Kreeka safranit ainult Kozani piirkonnast, kus hakati seda tootma juba 17. sajandil. Piirkonnale eriomane keskmise viljakusega kuivendatud muld ning soe ja mõõdukas kliima koos spetsiifilise oskusega taime kasvatada ja korjata tagavad kvaliteetse toote.
Safrankrookuse õied ilmuvad oktoobri keskel ja taim õitseb 20–25 päeva. Õisi korjatakse käsitsi päikesetõusust kuni peaaegu päikseloojanguni ning need asetatakse ettevaatlikult põlle või korvi sisse.
Korjatud õied pannakse seejärel spetsiaalsele lauale, kus elektriventilaatori abil eraldatakse õiest emakasuudmed. Kõige olulisem ja keerukam osa on kuivatamine, mida tuleb teha väga hoolikalt ja oskuslikult. Kui seda ei tehta õigesti, võivad vürtsi kvaliteet ja eriomadused muutuda.
Värsked emakasuudmed asetatakse õhukese kihina siidipõhjaga raamidele, mis viiakse hea ventilatsiooniga ruumidesse. Seda kõike tehakse käsitsi ja selleks kulub 20–60 päeva. Pärast kuivatamist emakasuudmed sorteeritakse ja puhastatakse ning pannakse kooperatiivi transportimiseks anumatesse. See töö tuleb valmis saada märtsi lõpuks.
Kui saadetis on kooperatiivi jõudnud, kontrollitakse eelkõige safrani niiskusesisaldust, et hoida ära seente leviku oht, mis võib toodet kahjustada. Niiskusesisaldus peaks jääma vahemikku 8–11,5%. Lisaks kontrollitakse veel seda, kas tootes on võõrmaterjali või et õietolmu hulk ei oleks liiga suur.
Kui kontrollid on edukalt läbitud, safran pakitakse. Maitseainena kasutamiseks pakitakse see tavaliselt ühe-, kahe-, nelja- või 28-grammistesse pakenditesse. Seda võib siiski müüa ka väiksemas koguses, näiteks 0,25–1 grammi kaupa.
Safranit kasutatakse peamiselt toiduvalmistamisel ning kuna see on väga tugeva maitsega, piisab vaid väga väikesest kogusest. Seda kasutatakse tihti riisile lõhnaomaduste andmiseks ja süüakse siis koos kala või kanalihaga. Kuna just Krokos Kozanise ehk Kreeka safrani (KPN) värv on väga intensiivne, kasutatakse seda ka värvide valmistamisel või riiete värvimisel Sellel on ka raviomadused ja seda saab kasutada ka kosmeetika- või farmaatsiatoodetes.