Keskkonnasäästlik ÜPP

Keskkonnasäästlikkus ÜPPs

Ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) on kolm selget keskkonnaeesmärki, mis kõik kajastuvad ka Euroopa rohelises kokkuleppes ja strateegias „Talust taldrikule“:

• võitlus kliimamuutusega;
• loodusvarade kaitsmine;
• bioloogilise mitmekesisuse suurendamine.

Igat eesmärki toetab omakorda ÜPP mahepõllumajanduse edendamine ja vastutustundlik sisendite (nagu pestitsiidid ja väetised) haldamine.

ÜPP eesmärk on saavutada oma keskkonnaeesmärgid majanduslikult kestlikul viisil põllumajandustootjate, maakogukondade ja kogu ELi jaoks.

Keskkonnameetmed ÜPPs

Meetmed, mis soodustavad keskkonnahoidlikku põllumajandust ja jõustavad keskkonnaeeskirju, moodustavad ÜPP keskse osa:

• nõuetele vastavuse standardid seovad rahalise toetuse ELi keskkonnaeeskirjade ning inimeste, taimede ja loomade tervisega;
• nn roheliste otsetoetustega kehtestatakse kohustuslikud meetmed (püsirohumaa säilitamine, põllukulutuuride mitmekesisus ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad), mis on kõik suunatud keskkonnakaitsele ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks;
• maaelu arengu poliitikaga toetatakse investeeringuid ja põllumajandustegevust, mis aitavad kaasa kliimameetmetele ja loodusvarade kestvale majandamisele.

ÜPP 2023–2027

ÜPP 2023–2027 jõustus 1. jaanuaril 2023. Sellega võetakse täiendavaid meetmeid, et saavutada keskkonnahoidlik ja kestlik põllumajandussüsteem ELis. Need hõlmavad järgmist:

• lihtsustatud, paindlik ja sihipärasem lähenemisviis;
• tugevdatud keskkonnaseisund ja -–standardid, mida põllumajandustootjad peavad järgima;
• laiendatud kogum vabatahtlikke keskkonnameetmeid põllumajandustootjatele ökokavade ja maaelu arengu poliitika kaudu.

Seotud teave

Kliimamuutuste vastane võitlus

ÜPP on peamine vahend põllumajanduse potentsiaali avamiseks kliimamuutuste vastu võitlemisel. ÜPP vahenditest eraldati ajavahemikus 2014–2020 hinnanguliselt kokku 104 miljardit eurot (ehk 25%) kliimaga seotud meetmetele, mis on muu hulgas järgmised:

• kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, soodustades kariloomakasvatuse paremat majandamist ning investeerides sõnniku ladustamisse ja töötlemisse;
• süsiniku sidumise ja ladustamise suurendamine meetmete ning investeeringute kaudu sellistes valdkondades nagu mullakaitse ja metsade taastamine;
• põllumajandustootjate aitamine kliimamuutustest tulenevate probleemidega kohanemisel investeeringute ning uusi meetodeid ja tehnoloogiat käsitleva nõustamise kaudu.

Nende meetmete abil on ajavahemikus 1990–2017 põllumajandusheide vähenenud 21% võrra (tootmistasemeid vähendamata). ÜPP 2023-2027 hõlmab tugevamat toetust kliimamuutuste leevendamiseks, aidates kaasa rohelises kokkuleppes seatud kliimameetmete eesmärgi (kasvuhoonegaaside netonullheide aastaks 2050) saavutamisele.

Lisateave

Kliimamuutuste vastane võitlus

Loodusvarade kaitsmine

Et kaitsta põllumajanduse jaoks olulisi loodusvarasid, võetakse ÜPP raames järgmisi meetmeid:

• tagatakse põllumajanduses kasutatava vee kvantiteet ja kvaliteet, rajades vooluveekogude äärde puhverribad, toetades tõhusamate niisutussüsteemide kasutuselevõtmist ja parandades eeskirjade täitmist nitraaditundlikel aladel;
• kehtestatakse kohustuslikud standardid seoses minimaalse mullakattega ja soodustatakse täiendavate tavade kasutuselevõtmist, mis piiravad mullaerosiooni ja säilitavad mulla orgaanilise materjali sisalduse;
• kaitstakse õhukvaliteeti, julgustades vähendama ammoniaagi heitkoguseid, seades piiranguid jäätmete põletamisele ja vältides pestitsiidide pihustamist tuulistes tingimustes.

Maaelu arengu poliitika kaudu aitab ÜPP kaasa ka ELi metsastrateegiale, toetades metsade kaitset, rajamist, taastamist ja kestlikku haldamist kõikjal Euroopas.

Kaitstes põllumajanduse ja metsanduse jaoks olulisi loodusvarasid, aitab ÜPP kaasa rohelise kokkuleppe eesmärgi – saaste ärahoidmise – saavutamisele kõikjal ELis.

Lisateave

Loodusvarade kaitsmine

Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine

Põllumajandusmaa ökosüsteemi kaitsmiseks on ÜPP seotud ELi elusloodust käsitlevate direktiividega ning aitab kaasa komisjoni ajakohastatud bioloogilise mitmekesisuse strateegias (mis on osa rohelisest kokkuleppest) kehtestatud eesmärkide saavutamisele.

ÜPPga kaitstakse bioloogilist mitmekesisust mitmel viisil:

• nõuetele vastavuse eeskirjad hõlmavad nii lindude kui ka elupaikade direktiivi, samuti meetmeid maastikule iseloomulike vormide säilitamiseks ja pestitsiidide kasutamise vähendamiseks;
• ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade loomine nn roheliste otsetoetuste kaudu on aidanud kaasa maastikule iseloomulike vormide säilitamisele ja tekitanud juurde rohkem sööti jäetud maad, olles nii tolmeldamise lihtsustamise ja elupaikade kaitsmise kaudu kasulik bioloogilisele mitmekesisusele;
• maaelu arengu poliitika julgustab võtma meetmeid, mis kaitsevad ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust, võimaldades rahalisi vahendeid maastikuelementide rajamiseks ja säilitamiseks ning looduskoridoride loomiseks ning toetades kõrge loodusväärtusega põllumajandussüsteeme ja looduskaitsekavasid, mis toetavad loodussõbralike alade säilitamist.

Lisateave

Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine
Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne maastikuelementide liigitamise ja kvantifitseerimise kohta
Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne liikmesriikide poolt välja valitud maastikuelementide kohta

Vähese sisendiga põllumajanduse soodustamine

Kogu ELis kasutatakse laialdaselt pestitsiide, väetisi ja antibiootikume, et aidata põllumajandusel toota toitu ja muid ühiskonnale vajalikke materjale. Kuid nende liig- ja väärkasutamisel võib olla negatiivne mõju keskkonnale ning taimede, loomade ja inimeste tervisele.

ÜPP eesmärk on soodustada nende sisendite väiksemat ja vastutustundlikku kasutamist järgmiste meetmete abil:

• edendades mahepõllumajandust;
• aidates põllumajandustootjatel kasutada pestitsiide ja väetisi vastutustundlikult ning rakendada keskkonnasõbralikke maamajandamise meetodeid, alternatiivseid meetodeid ja uut tehnoloogiat;
• vähendades investeeringute ja nõustamise kaudu vajadust antibiootikumide järele, mis on kasulik loomade tervisele ja heaolule.

Lisateave

Vähese sisendiga põllumajandus

Keskkonnameetmete hindamine

Euroopa Komisjon hindab pidevalt ühise põllumajanduspoliitika tõhusust keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel:

• mitmesugused keskkonnaandmed sisalduvad kõikehõlmavates näitajates, mida kogutakse ühise seire- ja hindamisraamistiku raames;
• lisaks jälgitakse täiendava 28 põllumajanduse keskkonnanäitaja abil keskkonnaküsimuste integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse;
• ühise seire- ja hindamisraamistiku osana korraldavad sõltumatud eksperdid komisjoni nimel keskkonnasäästlikkust käsitlevaid hindamisi ja välisuuringuid.

Komisjoni kogutud andmed annavad põhjalikku teavet järgmise kohta:

• maakeskkonna seisund ELis ja selle areng aja jooksul;
• põllumajanduse mõju kliimale, loodusvaradele ja bioloogilisele mitmekesisusele;
• ÜPP keskkonnameetmete rakendamine kogu ELis;
• keskkonnaalaste meetmete tulemuslikkus eesmärkide saavutamisel ja nende laiem mõju.

ÜPP keskkonnameetmete hindamisel võetakse arvesse keerulisi seoseid poliitikameetmete, põllumajandustavade muutuste ja keskkonnaseisundi paranemise vahel, samuti mitmeid muid mõjutavaid tegureid, nagu ilmastikunähtused, turusuundumuste mõju ning keskkonnatingimuste erinevused ELi riikide ja piirkondade vahel.

Teadmiste ja innovatsiooni roll

ELi keskkonnasäästliku põllumajanduse aluseks on teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon:

• teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusel võetakse põllumajanduses kasutusele uusi keskkonnasõbralikke meetodeid ja tehnoloogiat;
• põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hoiab põllumajandustootjaid kursis sellega, kuidas saab uusi teadusuuringute tulemusi, meetodeid ja tehnoloogiat kasutada keskkonnasõbraliku põllumajanduse tagamiseks;
• Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) teeb tööd selle nimel, et edendada uuenduslikke ideid, mis on vajalikud kestliku põllumajanduse ja metsanduse tagamiseks ELis.
• Projekti iMAP eesmärk on esitada teaduslikke tõendeid põllumajandustavade mõjust keskkonnale ja kliimale, et toetada osutatud eesmärkide rakendamist, seiret ja hindamist ÜPP strateegiakavades.

Lisateave

Põllumajanduse moderniseerimine