Euroopa Atlandi ookeani poolses küljes asuvad ja kaitstud päritolunimetusega pirne „Pera Rocha do Oeste“ kasvatavad viljapuuaiad on saanud alguse ühestainast puust, mis avastati juhuslikult Portugalis Sintra piirkonnas üle 150 aasta tagasi.
„Pera Rocha do Oeste“ (KPN) kollakasroheline koor on veidi täpiline pirni ülemises osas ja roosakas päiksepoolsel küljel. Viljaliha on mahlane, magus ja iseloomuliku lõhnaga.
Päritolu
Pedro António Rocha avastas 1836. aastal juhuslikult ainulaadse ja tundmatu pirnisordi oma talus Sintras, mis asub Lissaboni ja Atlandi ookeani vahel.
Märgates, et pirni viljad on erakordsed, kutsus Rocha oma sõpru ja naabreid iga aasta septembris neid proovima ja nautima. Kuna Rocha jagas pookeoksi oma sõpradega, levis sort kiiresti üle Oeste piirkonna ja seda pirnisorti hakati selle avastaja auks kutsuma Pera Rochaks.
See, et nii ainulaadne pirnisort võis Rocha talus ise tekkida, on seletatav piirkonna loodusliku mikrokliimaga. Sintra mägede (ajaloolise nimega Lunae Mons või nn kuu mäed) vahel on valitsevad meretuuled ja piirkonnale on iseloomulik juura ajastu ja ülem-juura ajastiku mullastik. Lisaks mulla toiteomadustele vajavad pirnid õigeks arenguks talvekülma ning suvine päike annab koorele roosa varjundi.
Peaaegu 90 aastat pärast Rocha talu pirni avastamist tunnistati see Portugalis Alcobaças toimunud teisel riiklikul pomoloogiakonverentsil ametlikult eristatavaks sordiks. Konverentsil jagas põllumajandusjuht Guilherme Joaquim da Matta muljeid külastusest Rocha põllumajandusettevõttesse:
mitmed Ribeira de Sintra elanikud ütlesid, et nad teadsid Rocha talu pirnipuud, millest võeti esimesed pookeoksad... Nad näitasid mulle seda pirnipuud, mis asub väikeses kraavis viljapuuaia ja põllu vahel. Kohe köitis mu tähelepanu puu sitkus. Minu ees oli puu, mis väljanägemise poolest ja vanemate inimeste sõnul oli vähemalt 90-aastane.
Selleks ajaks ei olnud „Pera Rocha do Oeste“ eriomadusi tunnustanud mitte ainult teadusringkonnad, vaid ka tarbijad ja toidusõbrad, sest pirnist oli kiiresti saanud piirkonna sümboltoode.
Ka Euroopa Liit tunnustas 2003. aastal toote „Pera Rocha do Oeste“ iseloomulikke omadusi, andes sellele kaitstud päritolunimetuse.
Tootmine
Kaitstud päritolunimetusega pirni „Pera Rocha do Oeste“ toodetakse ja pakendatakse 29 Oeste piirkonna omavalitsusüksuses (nimetus tuleb Portugali kõige läänepoolsemast piirkonnast).
Kohalikku oskusteavet kasutatakse hoolikalt viljapuuaedade harimisel. Kuna piirkonna erilised ilmastikutingimused on viljade täielikuks arenguks hädavajalikud, on pirnipuude aretamine, nende eest hoolitsemine ja pirnide korjamine loodusega kooskõlas.
Korje algab augusti teises pooles ja sageli osaleb selles kogu kogukond. Igal aastal aitab 15 000 töötajat korjata ligikaudu 173 000 tonni pirne. Mõnes viljapuuaias koristatakse vilju siiski käsitsi ja traditsioonilisel viisil, kallutades vilja kinni hoides seda kergelt, et vältida varre kahjustamist.
Pärast korjamist ladustatakse pirnid puu kõrval kastiridades. Seejärel viiakse kastid puuviljalattu, kus pirnid kodeeritakse partiidena, märgistatakse ja hoiustatakse jahedas. „Pera Rocha do Oeste“ (KPN) on tuntud oma hea säilivuse poolest ning seda võib leida poeriiulitel ja puuviljavaagnatel augustist maini.
Alguses karge ja krõmpsuv, muutub pirn aja jooksul magusamaks ja pehmemaks, selle viljaliha muutub kreemjamaks ja mahlakamaks (seda protsessi nimetatakse ka „sulamiseks“). Teine eritunnus on suhkruline korgistumine (kergelt kareda tekstuuriga pronksivärvilised kohad pirni koorel), mida võib leida pirni südame ja varre ümber.
Kuigi toodet kasutatakse sageli salatites, liköörides ja puuviljamahlades, muudab „Pera Rocha do Oeste“ (KPN) magusus selle eriti populaarseks magustoitude koostisosana.