Skip to main content
Agriculture and rural development

Müncheni õlu KGT

Kaitstud geograafiline tähis (KGT) tagab, et vähemalt üks tootmis-, töötlemis- või valmistamisetapp toimub asjaomases piirkonnas.

Päritolu

Paljud inimesed on kuulnud õlle puhtuse seadusest (Reinheitsgebot), mille kohaselt võib Saksa õlut teha ainult odrast, veest ja pärmist. Kas teadsite aga, et Münchenis võeti oma õigusnormid vastu juba 1487. aastal ehk 29 aastat enne kogu Baierimaal kehtima hakanud seadust, millest sai Saksa standard?

See pühendumus toota kvaliteetset õlut on olnud kogu ajaloo jooksul tihedalt seotud linna identiteediga ning oleks korra pea et revolutsioonigi põhjustanud. 1844. aastal oli vastuseis õllemaksu suurendamisele nii laialdane ja agressiivne, et kardeti isegi monarhia kukutamist. Müncheni õlle ülemaailmne maine on nüüd nii hea, et igal aastal külastab Müncheni Oktoberfesti rohkem kui kuus miljonit inimest, et maailmakuulsat õlut maitsta.

Müncheni õllel on mitmeid sorte kuldsest Hellest kuni tumeda Doppelbocksini ning igal neist on oma ainulaadne maitse. Müncheni õlut juues joote õlut, mille kuulsus on tänu heale kvaliteedile kujunenud 500 aasta jooksul.

"Marienplatz" autor: Ashwin Chandrasekaran, litsents: CC BY-SA 2.0
"Marienplatz" autor: Ashwin Chandrasekaran, litsents: CC BY-SA 2.0

Valmistamine

Kvaliteetse õlle tootmiseks on vaja väga head vett ning Müncheni pruulikodades kasutatav vesi tuleb otse linna sügavatest kaevudest. Vett saadakse miljoneid aastaid tagasi moodustunud kiltkivi kihtide vahelt, mis seovad Müncheni õlle tugevalt linna endaga.

Vesi segatakse jämedalt jahvatatud linnastatud teraviljadega ja saadud meski kuumutatakse eri temperatuurideni seda pidevalt segades. See aktiveerib linnastes ensüümid, mis teeb selle koostisosad kergesti lahustuvaks.

Pärast kurnamist, mille käigus virre filtreeritakse või eraldatakse lahustumatud ained, lisatakse humal ja segu keedetakse ligikaudu 1–2 tundi. See lõhustab humala lõhna- ja maitseained ning koostisosad, eemaldades valgud, mis muidu kahjustaksid Müncheni õlle säilivust ja maitset.

Kui virdes veel olevad tahked koostisosad on vedelikust eemaldatud, jahutatakse kuum virre ja pannakse kääritamisanumatesse, kuhu lisatakse ettevaatlikult pärm. Müncheni õlle valmistamisel kasutatavad pärmikultuurid pärinevad ühest pärmirakust, et kõigil oleks identsed omadused. Pärmi lisamine põhjustab käärimise, mis kestab 4–8 päeva. Pärm muudab linnaste lahustunud suhkrud alkoholiks (kaks kolmandikku) ja süsihappegaasiks (üks kolmandik). Ülejäänud on kääritamata linnased, mis määravad õlle maitse- ja lõhnaomadused.

Pärast esimest kääritamist eemaldatakse järelejäänud pärm ja õlu pannakse mahutitesse. Seejärel algab järelkäärimine, mille käigus õlu järk-järgult küpseb ja rikastub looduslikult tekkiva süsihappegaasiga. Õlu saavutab oma täielikud maitse- ja lõhnaomadused 4–11 nädala pärast ning on siis valmis pudelisse villimiseks või vaatidesse panemiseks.

Lisateave

Münchener Bier KGT – õiguslik vahend

Kaitstud geograafiline tähis

Kvaliteetne toit ja jook kõikjal Euroopas