Põhisisu juurde
Agriculture and rural development

Põllumajandus laienemisprotsessis osalevates riikides

Laienemisprotsessis osalevate riikide staatus

EL on toetanud seitsme riigi – kuue Lääne-Balkani riigi ja Türgi – väljavaadet saada ELi liikmeks, tingimusel et nad täidavad nn Kopenhaageni kriteeriumid, milleks on demokraatia, inimõigused, õigusriik ja toimiv turumajandus.

Need riigid on ühinemisprotsessi eri etappides.

  • Kopenhaageni kriteeriumid täitnud riigid on saanud Euroopa Ülemkogult kandidaatriigi staatuse. Praegu on see staatus Albaanial, Montenegrol, Põhja-Makedoonial, Serbial ja Türgil.
  • Riike, kes ei ole veel täitnud Kopenhaageni kriteeriume, peetakse potentsiaalseteks kandidaatideks. Praegu on see staatus Bosnial ja Hertsegoviinal ning Kosovol (nimetus „Kosovo” ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta).

Kandidaatriigid

Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi on viis riiki, kellel on kandidaatriigi staatus.

Põllumajanduse majanduslik tähtsus (ajakohastatud märtsis 2019)
Albaania Montenegro Põhja-Makedoonia Serbia Türgi
Riigi pindala (km2) 28 750 13 812 25 713 88 407 783 562
Rahvaarv (miljonites) 2,8 0,6 2,1 7,2 78,7

Rahvastikutihedus (km2)

97 45,0 83,5 81,9 100,4
SKP (USD) 13 miljardit 4,84 miljardit 10,9 miljardit 42,5 miljardit 851,5 miljardit

SKP elaniku kohta (USD)

4320 7782 5311 5900 10 940
Põllumajanduse osakaal SKPs (%) 22,9 8 2,9 7,5 7,5

Albaania

Albaania põllumajandus

Põllumajandus on Albaania majanduse üks olulisemaid sektoreid, mis moodustab ligikaudu 23% riigi SKPst ja annab tööd umbes 43%-le riigi tööealisest elanikkonnast.

Kasutatavat põllumajandusmaad on 1,18 miljonit hektarit, s.o 40,5% riigi maismaaterritooriumist. Pool kasutatavast põllumajandusmaast on põllumaa, 43% on püsirohumaa ja 7% püsikultuuride all olev maa.

Põllumajandustoodang on alates 2003. aastast kasvanud keskmiselt 3–3,5% aastas. Viinamarjade, kartulite, lehma- ja kitsepiima, munade, puuviljade ja söödakultuuride tootmine on märkimisväärselt suurenenud. Ajavahemikul 2000–2008 suurenes puuviljade (sealhulgas viinamarjade) tootmine 70%, loomakasvatus 21% ja põllukultuuride tootmine 10% (ehkki nisu kasvatamine vähenes tunduvalt). Köögiviljade tootmine, eriti kasvuhoonetes, on märkimisväärselt suurenenud.

Albaania põllumajanduse suurimad probleemid on järgmised:

  • ränne maapiirkondadest;
  • põllumajanduslike majapidamiste väiksus (keskmiselt 1,2 hektarit võrreldes ELi keskmise 14 hektariga);
  • toodete nõrk turustamine;
  • vähearenenud niisutus- ja drenaažisüsteemid;
  • tehnoloogia madal tase;
  • põllumajandustootjate vähene organiseeritus ja töötleva tööstuse madal arengutase.

Seotud teave

Albaania ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ja Albaania vahel

Montenegro

Ühinemisläbirääkimised Montenegroga algasid juunis 2012 ning 11. peatükk, mis on seotud põllumajandus ja maaelu arenguga, avati detsembris 2016. Montenegrol tuleb täita kaks sulgemiskriteeriumi: rakenduskava ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi loomiseks ning rakenduskava makseasutuse loomiseks.

Montenegro põllumajandus

Montenegro pindala on 13 812 ruutkilomeetrit, mis vastab 0,35% ELi pindalast. Põllumajandusmaa moodustab kogu territooriumist 38% (517 000 hektarit). Montenegro põllumajandus hõlmab suhteliselt väikest territooriumi, asub vahemerelises kliimas ja on üsna mitmekesine – oliivid ja tsitrusviljad rannikupiirkonnas, varajased hooajalised köögiviljad ja tubakas riigi keskosas ning ulatuslik lambakasvatus riigi põhjaosas.

Kasutatava põllumajandusmaa keskmine suurus on 4,6 hektarit, kuid tuleb rõhutada, et 72% põllumajanduslike majapidamiste suurus on alla 2 hektari. Põllumajandusettevõtte struktuuris on ülekaalus väikesed pereettevõtted, mis toodavad peamiselt oma tarbeks.

Põllumajandusega tegeleb valdav osa maaelanikkonnast – rohkem kui 60 000 majapidamise sissetulek sõltub osaliselt või täielikult põllumajandusest.

Seotud teave

Montenegro ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ja Montenegro vahel

Põhja-Makedoonia

Põhja-Makedoonia põllumajandus

Põhja-Makedoonia on sisemaariik, mis on valdavalt mägine ja mida läbivad suured orud. Mäed moodustavad kogu territooriumist 79%, tasandikud 19% ja looduslikud järved 2%.

Kogu riigi territooriumist:

  • 1,261 miljonit hektarit ehk 50,1% on põllumajandusmaa (haritav maa, püsikarjamaa ja heinamaa, püsikultuuride kasvatamiseks kasutatav maa ja koduaiad);
  • 44,3% on metsa all;
  • ning umbes 4% on veekogud ja muud pinnad.

2013. aastal moodustas haritav maa ligikaudu 509 000 hektarit ehk ligikaudu 40% kogu põllumajandusmaast. Kogu haritavast maast moodustavad põllumaa ja aiad 81%, viljapuuaiad 3%, viinamarjaistandused 4% ning heinamaad 11%.

Riik on valdavalt mägine ja selle kliima on segu kontinentaalsest ja lähisvahemerelisest kliimast, mida iseloomustavad pikad soojad suved ning lühikesed suhteliselt leebed talved. Sellised kliimaolud ja viljakas muld loovad üldiselt suurepärased tingimused mitmesuguste toiduainete tootmiseks.

Põllumajandussektori struktuuri iseloomustavad isiklikku omandisse kuuluvad või renditavad väikesed pereettevõtted, kellele kuuluv maa koosneb väikestest maatükkidest. Riigiettevõtted on üldjuhul palju suuremad.

Põllumajanduse kogutoodangust langeb suurem osa (ligikaudu 70%) taimekasvatussaaduste, eelkõige nisu ja köögiviljade arvele. Köögiviljadest kasvatatakse peamiselt kartuleid, tomateid ja paprikaid ning Põhja-Makedooniast on saanud töödeldud köögiviljade netoeksportija. Muud olulised põllumajandustooted on puuviljad, teravili, tubakas ja viinamarjad, mida kasvatatakse nii veini tootmiseks kui ka otsetarbimiseks. Loomakasvatustoodang on vähemtähtis, kusjuures selles allsektoris on ülekaalus piimakarjakasvatus ja lehmapiima tootmine.

Põllumajandussektor annab peaaegu 10% SKPst ja on suhteliselt stabiilne. Nagu paljudes Lääne-Balkani riikides, elab peaaegu pool elanikkonnast maapiirkondades. Ametlikel andmetel töötab põllumajanduses peaaegu viiendik tööjõust. Põllumajandus on alati aidanud leevendada sotsiaalmajanduslikke ja struktuurimuutusi tööstuses ja muudes majandussektorites.

Põllumajanduslikul toiduainetööstusel on Põhja-Makedoonias alati olnud oluline roll. Erastamise viimase 10 aasta jooksul on põllumajanduses olnud tagasilööke nii poliitiliste muutuste kui ka raskuste tõttu turumajandusega kohanemisel. Olukord on viimastel aastatel paranenud ja turule orienteeritum lähenemisviis on juurdumas.

ELi ja Põhja-Makedoonia suhted

Põhja-Makedoonia oli esimene piirkonna riik, kes allkirjastas 2001. aastal stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. ELi liikmeks saamise taotluse esitas Põhja-Makedoonia 22. märtsil 2004. 2009. aasta lõpus leidis komisjon, et Põhja-Makedoonia oli liikmeks saamise kriteeriumid piisaval määral täitnud, ja soovitas alustada läbirääkimisi. Seda korrati järgnevatel aastatel.

Kandidaatriigina on Põhja-Makedoonia abikõlblik ühinemiseelse abi rahastamisvahendi viie komponendi, sealhulgas IPARDi (ühinemiseelse abi rahastamisvahendi maaelu arendamiseks) raames. IPARDi programmis sätestatakse üksikasjalikud eesmärgid põllumajandussektori jaoks ja kirjeldatakse meetmeid nende saavutamiseks.

Seotud teave

Põhja-Makedoonia ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ja Põhja-Makedoonia vahel

Serbia

Ühinemisläbirääkimised Serbiaga algasid jaanuaris 2014. Läbirääkimised 11. peatüki (põllumajandus ja maaelu areng) üle ei ole veel alanud.

Serbia põllumajandus

Kasutatav põllumajandusmaa pindala on Serbias 3,44 miljonit hektarit, mis moodustab kogu territooriumist 43%. Maakasutuse poolest on olulisim põllumaa (73%), millele järgnevad püsirohumaa ja -kultuurid. Serbiat iseloomustavad rikkalikud maaressursid ja soodne kliima, mistõttu on põllumajandusel riigi majanduses tähtis roll.

Põllumajanduslike majapidamiste koguarv on 631 552, kusjuures peaaegu pool nendest on suurusega alla kahe hektari ja nende käsutuses on vaid 8% maast. Serbia pinnamoodi iseloomustavad riigi põhjaosas asuva Vojvodina lamedad ja viljaka mullaga tasandikud (sobivad taime- ja köögiviljakasvatuseks), künklik maastik riigi keskosas ning kõrged mäed riigi ida-, lääne- ja lõunapiiril (sobivad lamba- ja veisekasvatuseks ning puuvilja- ja veinitootmiseks).

Serbial on põllumajanduses märkimisväärsed suhtelised eelised tänu kvaliteetse põllumajandusmaa küllusele, strateegilisele kauplemiskohale ja heale haridustasemele.

Seotud teave

Serbia ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ja Serbia vahel

Türgi

Türgi põllumajandus

Põllumajandus on Türgi jaoks äärmiselt tähtis, nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult. Ligikaudu pool Türgi kogupindalast on põllumajanduslikus kasutuses, mis on veidi üle ELi keskmise. Türgi ühinemisega suureneks seega ELi põllumajandusmaa pindala ligikaudu 39 miljoni hektari võrra, mis moodustaks 20% kogu põllumajandusmaast. 2014. aastal töötas põllumajanduses 21% tööjõust.

Türgi põllumajandusettevõtete struktuuril on ühiseid tunnusjooni teatavate uute ELi riikidega. 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt on Türgis ligikaudu 3 miljonit põllumajanduslikku majapidamist (ELis ligikaudu 12 miljonit), millest enamik on pereettevõtted, kus töötavad pereliikmed. Põllumajanduslike majapidamiste suurus on alla ELi keskmise (6 hektarit võrreldes 13 hektariga ELis).

Türgi põllumajandusele on iseloomulik täielik või osaline elatuspõllumajandus. Sellistes põllumajanduslikes majapidamistes on tootlikkus tavaliselt madal ja turustatakse vaid väike osa toodangust.

Türgi on põllukultuuride suurtootja. 2017. aastal oli Türgi teraviljatoodang (sealhulgas riis) 36 miljonit tonni. Türgi on üks maailma suurimaid pähklite tootjaid, eelkõige sarapuupähklite osas, mille puhul ta on maailma suurim eksportija. Tänu kliimale ja madalatele tööjõukuludele on Türgi hinna ja kvaliteedi suhte poolest väga konkurentsivõimeline.

Muude põllukultuuride puhul on Türgil hea konkurentsivõime (nii ELis kui ka üleilmselt) ka teatavate kaunviljade, näiteks kikerherneste ja läätsede, samuti puuvilla ja teatava kvaliteediklassi suhkru, tubaka ja oliiviõli tootjana. Loomade ja loomsete saaduste turg on Türgis väga kaitstud, sealhulgas impordipiirangutega. Liha tarbimine elaniku kohta moodustab viiendiku ELi keskmisest, kuid lambaliha tarbimine on suurem kui ELis. Lehmapiima tarbimine on poole väiksem kui ELis, kuid munade tarbimine jääb ELi keskmisele vaid veidi alla.

Seotud teave

Türgi ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ja Türgi vahel

Potentsiaalsed kandidaatriigid

Bosnial ja Hertsegoviinal ning Kosovol on potentsiaalse kandidaatriigi staatus.

Põllumajanduse majanduslik tähtsus (viimati ajakohastatud märtsis 2019)
Bosnia ja Hertsegoviina Kosovo
Riigi pindala (km2) 51 209 10 908
Rahvaarv (miljonites) 3,8 1,8
Rahvastikutihedus (km2) 75,1 165
SKP (USD) 17,3 miljardit 7,2 miljardit
SKP elaniku kohta (USD) 5093 3900
Põllumajanduse osakaal SKPs (%) 3,3 10

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandus

Põllumajandus on Bosnias ja Hertsegoviinas üks olulisemaid majandustegevusi. Riigi pindala kokku on 5,113 miljonit hektarit ja 2016. aastal moodustas põllumajandusmaa sellest 2,2 miljonit hektarit. Sellest 1,6 miljonit hektarit oli põllumaa ja 600 000 hektarit karjamaa.

Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandusressursid on võrdlemisi kehvad: suur osa riigist on mägine (66% territooriumist on mägine või künklik) ja ainult 20% (umbes miljon hektarit) sobib intensiivseks põllumajanduseks. Rohumaade ja mägikarjamaade rohkus on hea eeldus loomakasvatuseks ja piimatoodete tootmiseks. Viljapuuaiad ja viinamarjaistandused laiuvad ligikaudu 100 000 hektaril.

Põllumajandussektori struktuuri iseloomustavad väikesed pereettevõtted, mille toodang läheb peamiselt oma tarbeks. Üle 50% põllumajanduslikest majapidamistest on sellised, mille käsutuses on hinnanguliselt alla kolme hektari maad.

Bosnia ja Hertsegoviina põllumajanduslikus tootmises domineerib taimekasvatus, loomakasvatus moodustab kogutoodangust vähem kui kolmandiku. Lehmapiima tootmise kasvu tõttu on selle osakaal viimastel aastatel veidi suurenenud. Majanduse seisukohast on riigi põllumajanduses kõige olulisem köögiviljasektor. Väga olulised on ka värske lehmapiim, mais ja kartulid.

ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina suhted

Bosnia ja Hertsegoviina osaleb stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ning on pühendunud vajalikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele, mis viivad tihedamate suheteni ELiga ja võimaliku tulevase ühinemiseni.

Läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üle alustati novembris 2005. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping allkirjastati 16. juunil 2008, kuid see jõustus alles juunis 2015.

EL on suurim finantsabi andja Bosniale ja Hertsegoviinale, kes on ELi ühinemiseelsetest vahenditest saanud 690 miljonit eurot.

Seotud teave

Bosnia ja Hertsegoviina ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel

Kosovo

*See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Kosovo põllumajandus

Põllumajanduslikud majapidamised on Kosovos väga väikesed ja enamasti elatuspõllumajandusettevõtted. Keskmiselt on perekonna omanduses olev maavaldus umbes 3,2 hektarit, millest 1,6 hektarit on põllumaa, mis tavaliselt jaguneb kuueks kuni kaheksaks maatükiks. 97% põllumajanduslikest majapidamistest on väiksemad kui 5 hektarit. Üle 10 hektari suuruseid maavaldusi omavaid majapidamisi on alla 1%.

Samuti on karja suurus väike. Enamikul kariloomi pidavatel majapidamistel on üks kuni kolm lehma. Lisaks sellele, et põllumajandus on üks tähtsamaid majandussektoreid, on selle puhul tegemist ka sotsiaalse turvavõrguga vaeste ja eakate inimeste jaoks, kelle iseseisev toimetulek sõltub elatuspõllumajandusest. Toidukulud moodustavad suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest.

Seotud teave

Kosovo ühinemisprotsess üldisemalt

Põllumajanduslike toiduainetega kauplemine ELi ja Kosovo vahel

Üritused

  • Näitused
  • reede, 26. juuli 2024, 09:00 - esmaspäev, 29. juuli 2024, 18:30 (CEST)
  • Libramont-Chevigny, Belgium
  • Välisüritus