2022. aastast alates kehtivad uued õigusnormid
Alates 1. jaanuarist 2022, pärast aasta võrra edasilükkamist, kohaldatakse mahepõllumajanduse valdkonnas uusi õigusnorme. Need kajastavad selle kiiresti kasvava sektori muutlikku laadi. Uute õigusnormide eesmärk on tagada põllumajandustootjatele aus konkurents, takistades samal ajal pettusi ja hoides tarbijate usaldust. Selleks tehakse järgmist:
- lihtsustatakse tootmisnorme, kaotades järk-järgult mitmed erandid ja loobumisvõimalused;
- tugevdatakse kontrollisüsteemi tänu rangematele kaitsemeetmetele ja tugevale kontrollile kogu tarneahela ulatuses;
- kehtestatakse kolmandate riikide tootjatele samad normid mis ELis tegutsevatele tootjatele;
- kohaldatakse mahepõllumajanduse norme suurema hulga toodete (nt sool, kork, mesilasvaha, vill jne) suhtes ja kehtestatakse täiendavad tootmisnormid (nt hirvlased, jäneslased ja kodulinnud);
- lihtsustatakse uue, rühmana sertifitseerimise süsteemi abil väikeste põllumajandustootjate sertifitseerimist;
- kasutatakse ühtsemat lähenemisviisi juhusliku pestitsiididega saastumise ohu vähendamiseks.
Lisateave
Konsultatsiooniprotsess
EL konsulteerib uute õigusaktide koostamise käigus nii sidusrühmade kui ka üldsusega, et saada ülevaade sellest, mida nad ettepaneku kohta arvavad.
Uued mahepõllumajandust käsitlevad õigusaktid ei olnud erandiks ja komisjon korraldas 2012.–2013. aastal ulatusliku konsultatsiooni. Selle konsultatsiooni tulemusi võttis komisjon uute õigusaktide ettepanekute koostamise käigus aset leidnud otsustusprotsessis arvesse.
Konsultatsioonide ajakava
- Märts 2014
Komisjon esitas oma eksperditeadmistel, mõjuhindamisel ja konsultatsiooniprotsessi tulemustel põhineva seadusandliku ettepaneku.
Komisjoni 2014. aasta ettepanek uue mahepõllumajandussektori määruse kohta
- November 2013
Mahepõllumajanduse nõuanderühma kohtumine, et jätkata 2013. aasta juunis alustatud tööd.
- Juuni 2013
Mahepõllumajanduse nõuanderühma kohtumine. Nõuanderühm (praegu tuntud kui kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm) kohtus tavapärases koosseisus, et jätkata tööd seadusandliku ettepanekuga.
- Aprill 2013
Mahepõllumajanduse laiendatud nõuanderühma teine kohtumine. Nõuanderühm kohtus teist korda, et kasutada ära varasemate eksperdirühmade raames tehtud tööd ja avaliku konsultatsiooni tulemusi.
- Jaanuar – aprill 2013
Avalik konsultatsioon. Komisjon sai eelnevalt koostatud küsimustikule 44 846 vastust ning e-posti teel 1450 vabas vormis vastust kodanikelt ja eri sidusrühmadelt.
Avaliku konsultatsiooni aruanne mahepõllumajandust käsitlevate uute õigusaktide kohta
- Detsember 2012
Mahepõllumajanduse laiendatud nõuanderühma (praegu tuntud kui kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm) kohtus uue õigusakti arutamiseks. Kaasatud olid ka paljud teised sidusrühmad.
- November 2012
Ekspertide kuulamine teemal „Mahetoodetega kauplemine rahvusvahelisel tasandil ja üleilmsed küsimused“. Selliste organisatsioonide esindajate nagu tootjarühmade ja kolmandate poolte kontrolliasutuste ettekanded.
- Oktoober 2012
Ekspertide kuulamine teemal „Euroopa Liidu mahepõllumajanduslik tootmine – kontroll ja täitemeetmed“. Huvirühmade, näiteks piirikontrolliasutuste ja tootjaorganisatsioonide ettekanded.
- September 2012
Ekspertide kuulamine teemal „ELi mahetoodete turg – siseturg ja standardid“. Sidusrühmade (nt tarbijaorganisatsioonid või loomade heaoluga tegelevad vabaühendused) ettekanded komisjonile.
Mahepõllumajandusliku tootmise tegevuskava ELis
2021. aasta märtsis alustas komisjon mahepõllumajanduse tegevuskava rakendamist ELis. Tegevuskavas on sätestatud, kuidas saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki, mille kohaselt on 2030. aastal 25% põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaa.
Tegevuskava koosneb 23 meetmest, mis jagunevad kolme telje vahel:
- 1. telg: ergutada nõudlust ja tagada tarbijate usaldus;
- 2. telg: stimuleerida üleminekut ja tugevdada kogu väärtusahelat;
- 3. telg: mahepõllumajandus eeskujuna: suurendada mahepõllumajanduse panust keskkonnakestlikkusse.
Mahepõllumajanduse tegevuskava eesmärk on arendada mahepõllumajandust kogu ELis, suurendades tootmist, ergutades nõudlust ja parandades kestlikkust.
Mahepõllumajandusega seotud teadusuuringud ja innovatsioon
Teadusuuringud ja innovatsioon on Euroopa Komisjoni jaoks olulisel kohal ja põllumajandus ei ole erand.
Programm „Horisont 2020“ ja programm „Euroopa horisont“
EL rahastab programme „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ käsitlevate õigusaktide alusel mitmesuguseid teadusprojekte. Sidusrühmadega konsulteerides on komisjon koostanud mitmeaastased tööprogrammid, mille eesmärk on soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ja milles kombineeritakse teadusuuringute rahastamiseks mõeldud erainvesteeringuid ELi vahenditega. See annab käegakatsutavaid eeliseid.
Programmi „Horisont 2020“ põllumajanduse valdkonna puhul keskenduti eelkõige tootmise tõhustamisele, vältides samal ajal looduskeskkonna kahjustamist. Mitu projekti on otseselt seotud mahepõllumajandusliku tootmisega ja need on siiani käigus.
Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus
Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) viib innovatsiooni kiirendamiseks kokku põllumajandustootjad ja teadlased. Sellel innovatsioonipartnerlusel on fookusrühm, mis keskendub uuele lähenemisele mahepõllumajandusele. Fookusrühm töötas selle kallal, kuidas optimeerida põllukultuuride saagikust, ning kirjeldas oma lõpparuandes mõningaid parimaid tavasid.
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
Lisaks on EL asutanud innovatsiooni edendamiseks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT). EIT-Food keskendub ettevõtlusele ja innovatsioonile toidusektoris.
