Ülevaade
Turumeetmete eesmärk on stabiliseerida põllumajandusturge, hoida ära turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel paremini turumuutustega kohaneda. Meetmed on osa põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusest, millega on kehtestatud raamistik ELi põllumajanduse ühtse turu toimimiseks. Turusekkumise meetmeid rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist.
Riiklik sekkumine
Riiklik sekkumine tähendab, et tooteid ostavad ja ladustavad ELi riikide valitsused või nende asutused ning need müüakse hiljem turule tagasi. Selle eesmärk on vältida hindade langemist liiga madalale tasemele.
Riiklik sekkumine on praegu võimalik mitmes sektoris, kus võib sageli esineda hinnakõikumisi. Ebastabiilsuse vähendamiseks on EL võtnud vastu mehhanismi, et leevendada eriti madala hinnatasemega aastate mõju põllumajandustootjatele. Riiklikku sekkumist rakendatakse järgmistes sektorites:
Ladustatavate toodete kvaliteedi suhtes kehtivad ranged nõuded.
Riiklik sekkumine võib toimuda kindlaksmääratud hinna või pakkumismenetluste kaudu. Kindlaksmääratud hinna mehhanism tähendab seda, et EL määrab kindlaks hinna, millega konkreetset tooteliiki teatavas koguses ostetakse. See on hinna alampiir, mis aitab ära hoida turuhinna kukkumist allapoole jätkusuutlikku hinnataset. Pakkumismenetluse mehhanism tähendab seda, et ettevõtjad teevad teatava hinnapakkumise ja kogused, mis jäävad alla ELi poolt pärast pakkumuste esitamist kehtestatud hinda, ostetakse ettevõtjate pakutud hinnaga. Need kogused müüakse hiljem pakkumismenetluse kaudu, kui turutingimused on paranenud.
Toodete ladustamine erasektori poolt
Madalamate turuhindadega perioodidel saab EL toetada ka erasektori ettevõtjaid, tasudes nende toodete ladustamiskulud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. See vähendab ajutiselt lühiajalise ülepakkumise mõju. Erasektori ladustamiseks antakse praegu abi järgmistes sektorites:
Erakorralised meetmed
Erakorralisi meetmeid kasutatakse juhul, kui tekib kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära turuhäireid ja/või leevendada nende tagajärgi. Need võimaldavad komisjonil võtta kiireid ja proportsionaalseid meetmeid ning võtta vastu meetmeid, et:
- reageerida turuhäiretele;
- tegeleda loomataudide või taimekahjustajate leviku vältimiseks võetud sanitaarmeetmete turumõjuga ja/või tarbijate usalduse kaotusega, mis on tingitud inimeste, loomade või taimede tervisele tekkinud ohust;
- lahendada konkreetsed probleemid, mis nõuavad sihipärast sekkumist, et vältida turutingimuste halvenemist;
- võimaldada põllumajandustootjatel, nende liitudel, tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ja tunnustatud tootmisharudevahelistel organisatsioonidel sõlmida kokkuleppeid ja teha otsuseid, kui turgudel valitseb tõsine tasakaalustamatus.
Viimastel aastatel on selliseid meetmeid kasutatud selleks, et tegeleda mitmesuguste ELi põllumajandust mõjutavate sündmustega, sealhulgas COVID-19 pandeemia, Ukraina sõja, taudipuhangute, suurte turuhäirete ja äärmuslike ilmastikunähtuste mõjuga.
Kehtivate õigusnormide kohaselt peab komisjon iga kolme aasta järel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise turukorralduse määruse artiklite 219–222 alusel vastu võetud kriisimeetmete kasutamise kohta.
2024. aasta jaanuaris avaldatud esimese aruande kohaselt võeti ajavahemikul 2014–2023 vastu 63 erakorralist meedet, et toetada põllumajandustootjaid ja tootjaid, kes seisavad silmitsi tootmise vähenemise, hindade languse, suuremate kulude või tarneahela häiretega.
Suunates rohkem kui 2,5 miljardit eurot ELi vahendeid ELi põllumajandussektorisse, on need meetmed näidanud liidu solidaarsust oma põllumajandussektoriga kriisi ajal. Samal ajal peaks nende kasutamine täiendama, mitte asendama põllumajandustootjate endi riskijuhtimisalaseid jõupingutusi, ja aitama turge stabiliseerida.
Rahastamine
Praeguse, alates 2023. aastast kehtiva ÜPP raames loodi turumeetmete ja erakorraliste meetmete rahastamiseks põllumajandusreserv, mille iga-aastane eraldis on vähemalt 450 miljonit eurot.
Mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) ettepaneku raames on tehtud ettepanek luua uus ühtne turvavõrk, et aidata ELi põllumajandustootjaid põllumajandusturgude häirete korral kogusummas 6,3 miljardit eurot.
Õiguslik alus
Erakorraliste meetmete kasutamist põllumajandusturgudel reguleeritakse määrusega (EL) nr 1308/2013.
Turu läbipaistvus ja järelevalve
Turu läbipaistvuse ja järelevalve eesmärk on
- pakkuda kättesaadavat teavet kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele, eelkõige neile, kellel on piiratud ressursid, nagu põllumajandustootjad ja teadlased. See annab neile võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise.
- jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud häirumisohud, võimaldades komisjonil võtta vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid.
Põllumajandusturgude nõuetekohaseks toimimiseks ja arengu jälgimiseks kogub komisjon ELi riikidelt ja sidusrühmadelt teavet. Selle ELi turumeetmeid täiendava teabe eesmärk on suurendada turu läbipaistvust. Sellist teavet koguvad ja avaldavad turuseirekeskused ja põllumajandusandmete portaal.
Õiguslik alus
Põllumajandussektorit toetavate turumeetmete kohaldamist reguleeritakse järgmiste õigusaktidega:
- määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 11–16 riikliku sekkumise kasutamise kohta põllumajandusturgudel;
- määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 17–21 põllumajandustoodete eraladustamise toetuse andmise kohta põllumajandusturgudel;
- määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 219–222 erakorraliste meetmete kasutamise kohta põllumajandusturgudel;
- määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 222a–223 turu läbipaistvuse ja järelevalve kohta.
