Oliiviõli

Oliiviõli ELis

Euroopa Liit on juhtiv oliiviõli tootja, tarbija ja eksportija.

EL toodab ligikaudu 67% kogu maailma oliiviõlist. Oliivipuid kasvatatakse ELis, peamiselt ELi Vahemere piirkonna riikides, ligikaudu 4 miljonil hektaril. See hõlmab nii traditsioonilisi, intensiivseid kui ka üliintensiivseid oliivisalusid.

Suurimad oliiviõli tarbijad ELis on Itaalia ja Hispaania, kus tarbitakse aastas ligikaudu 500 000 tonni oliiviõli riigi kohta, samal ajal kui Kreekas tarbitakse kõige rohkem oliiviõli inimese kohta – umbes 12 kg inimese kohta aastas. Kokku moodustab ELi tarbimine ligikaudu 53% maailma tarbimisest.

Eksisteerib kaheksa erinevat oliiviõlide ja oliivijääkõlide kategooriat:

• ekstra-väärisoliiviõli,
• väärisoliiviõli,
• esmapressimisel saadud lambiõli,
• rafineeritud oliiviõli,
• rafineeritud oliiviõlist ja väärisoliiviõlist koosnev oliiviõli,
• oliivijääkõli,
• töötlemata oliivijääkõli,
• rafineeritud oliivijääkõli.

Tarbijatele ei saa müüa kõiki kategooriaid. Jaemüügi tasandil saab otse osta vaid ekstra-väärisoliiviõli, väärisoliiviõli, rafineeritud oliiviõlist ja väärisoliiviõlist koosnevat oliiviõli ning oliivijääkõli.

Euroopa Komisjon on koostanud teabelehe, mis sisaldab täiendavaid üksikasju oliiviõli kategooriate, omaduste ja tootmise kohta.

Turuolukord

Ligikaudu 65% kogu maailma oliiviõli ekspordist langeb ELi arvele. ELi oliiviõliekspordi peamised sihtkohad on Ameerika Ühendriigid, Brasiilia ja Jaapan.

EL teostab oliiviõli turu igakülgset järelevalvet, et saada mitmesuguseid andmeid oliiviõli turu kohta, sealhulgas hindu, bilansse, tootmis- ja kauplemisandmeid ning teavet Tuneesia oliiviõli impordikvootide kohta.

Turustamisstandardid

ELi turustamisstandardid tagavad, et turule lastud põllumajandustooted on standardsed ja piisava kvaliteediga, et vastata tarbijate ootustele, hõlbustada kauplemist ning tagada ELi tootjatele võrdsed tingimused. Oliiviõli käsitlevates ELi õigusaktides määratletakse oliiviõli ja oliivijääkõli erinevad kategooriad ning asjakohased analüüsimeetodid, mida liikmesriikide kontrolliasutused peavad kasutama, ning märgistamise ja pakendamise normid.

Oliiviõli kategooriad

Selleks et oliiviõli saaks turustada teatava kategooria all, peavad oliiviõli omadused vastama piirnormidele, mis on liidu normidega vastavale kategooriale kehtestatud. Selle tagamine on ettevõtjate ja ELi riikide ülesanne.

Oliiviõlide eri kategooriad liigitatakse kvaliteedinäitajate alusel, mis on seotud:

• füüsikalis-keemiliste omadustega, nagu happesus, peroksiidiarv, rasvhapete sisaldus ja steroolne koostis;
• organoleptiliste (sensoorsete) omadustega, nagu puuviljalisus ja organoleptiliste defektide puudumine.

Väärisoliiviõlid

Väärisoliiviõlisid on kolm eri kategooriat

• Ekstra-väärisoliiviõli on kõrgeima kvaliteediga kategooria. Organoleptilisest seisukohast ei ole tootel defekte ja see on puuviljaline. Selle happesus ei tohi ületada 0,8%.
• Väärisoliiviõlil võib olla mõningaid organoleptilisi defekte, kuid väga vähesel määral. Selle happesus ei tohi ületada 2%.
• Lambiõli on madalama kvaliteediga väärisoliiviõli, mille happesus on üle 2% ning millel puuduvad puuviljalisus ja märkimisväärsed organoleptilised defektid. Lambiõli ei ole ette nähtud jaemüügiks. Seda kas rafineeritakse või kasutatakse tööstuslikel eesmärkidel.

Oliiviõli muud kategooriad

Järgmised oliiviõlide kategooriad ei ole väärisoliiviõlid

• Rafineeritud oliiviõli on toode, mis saadakse defektse väärisoliiviõli (nt lambiõli) rafineerimisel. See ei ole ette nähtud jaemüügiks. Selle happesus on kuni 0,3 %.
• Rafineeritud oliiviõlist ja väärisoliiviõlist koosnev oliiviõli on õli, mis saadakse rafineeritud oliiviõli segamisel ekstra-väärisoliiviõli ja/või väärisoliiviõliga. Selle happesus on kuni 1%.
• Töötlemata oliivijääkõli: oliivijääk on jääkpasta, mis jääb pärast õli ekstraheerimist oliividest. Sellest pastast saadud õli nimetatakse töötlemata oliivijääkõliks.
• Rafineeritud oliivijääkõli: töötlemata oliivijääkõli võib rafineerida ja segada väärisoliiviõliga. Sellist segamise teel saadud õli nimetatakse rafineeritud oliivijääkõliks. Selle happesus võib olla kuni 1%.

Vastavuskontrollid

Õigusraamistiku kohaselt peavad ELi riigid viima igal aastal läbi asjaomases riigis turustatava oliiviõli mahuga proportsionaalsed miinimumkontrollid, et tagada oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamisstandardite järgimine. Nende kontrollide eesmärk on veenduda, et märgistus ja pakend vastavad õiguslikele nõuetele ning õli kategooria on õigesti deklareeritud.

2019. aasta oktoobris avaldati komisjoni rahastatud uuring vastavuskontrollide rakendamise kohta ELi oliiviõlisektoris.

Selliste vastavuskontrollide arvu kindlaksmääramisel, mida iga ELi riik peab oliiviõli kvaliteedi jälgimiseks tegema, võetakse arvesse järgmisi elemente.

• Ekspordi ja tarbimise andmed: oliiviõli tootvad ELi riigid (edaspidi „tootvad liikmesriigid“) peavad tegema rohkem kontrolle kui need ELi riigid, kes oliiviõli ei tooda (edaspidi „mittetootvad liikmesriigid“). Peamine kontrollitud kategooria on ekstra-väärisoliiviõli, kuna see moodustab suurima osa müügist ELi jaemüügi tasandil.
• Riskianalüüs: kontrollide tegemisel võetakse arvesse riskitegureid, näiteks toote omadusi (sealhulgas kategooria, tootmisperiood, pakendamistoimingud, ladustamine, päritoluriik/sihtriik, veovahend või partii maht), varasemate kontrollide tulemusi, tarbijate kaebusi või ettevõtjate eripärasid.

Vastavuskontrollid ei ole kavandatud kajastama Euroopa turul oleva oliiviõli üldist kvaliteeti. Mittevastavus aitab ELi liikmesriikide ametiasutustel tuvastada tarneahela võimalikke puudusi. Sõltuvalt avastatud eeskirjade eiramise tõsidusest võtavad ELi liikmesriigid meetmeid, sealhulgas kõrvaldavad tooted turult, määravad ettevõtjatele trahve või esitavad isegi süüdistuse.

Selleks et tagada tarbijatele ELis kvaliteetne oliiviõli, korraldab komisjon iga-aastaseid seminare ja edendab koostööd ELi riikide vahel, et tagada nende kontrollide nõuetekohane rakendamine.

Märgistuse kontroll

Märgistuse kontroll tagab, et nimetus või kaubanimi, mille all seda tarbijale võib müüa, on kooskõlas ELi määruses nr 1308/2013 (VII lisa VIII osa) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2022/2104 sätestatud normidega.

Vabatahtlike märgistamisnõuete normid on seotud näiteks märkega „esimene külmpressimine“, „külmekstraheerimine“, ekstra-väärisoliiviõli ja väärisoliiviõli maitsele ja/või lõhnale viitavate organoleptiliste omadustega ning saagikoristusaastaga (komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2022/2104).

Kategoriseerimine ja klassifitseerimine

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2022/2104 on sätestatud oliiviõlide ja oliivijääkõlide omadused. Nimetatud määrusega kehtestatakse iga oliiviõli ja oliivijääkõli kategooria kvaliteedi- ja puhtusnäitajate piirmäärad. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2105 on määratletud analüüsimeetodid, mida tuleb kasutada, hinnates õli vastavust deklareeritud kategooriale. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/2104 sätestatud omadustele vastavuse kontrollimine tehakse kindlaks vastavuskontrollidega, mida teevad riiklikud pädevad asutused kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2105.

Viimati nimetatud määrusega on kehtestatud toodetest proovide võtmise ning kvaliteedi- ja puhtusnäitajate kindlaksmääramise normid ja meetodid. ELi riikide kinnitatud degusteerimiskomisjonid peavad kontrollima väärisoliiviõlide organoleptilisi omadusi.

Muud liiki kontrollid

Lisaks oliiviõlisektorile omastele kontrollidele peavad ELi riigid tagama ka muude õigusnõuete järgimise. Üldistes toidualastes õigusnormides käsitletakse kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe. Üldised märgistamisnormid tagavad, et tarbijaid ei eksitata seoses õlide omadustega (koostis, kvaliteet, päritolu, kategooria, tootmismeetod), ning et oliiviõli märgistamine on kooskõlas määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud üldiste toidu märgistamise eeskirjadega.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvaheline oliivinõukogu

EL on rahvusvahelise oliivinõukogu (IOC) liige. See on oliiviõli ja lauaoliivide valdkonnas tegutsev rahvusvaheline valitsustevaheline organisatsioon. See asutati 1959. aastal Hispaanias Madridis.

Selle praeguste liikmete hulka kuuluvad juhtivad rahvusvahelised oliiviõli ja lauaoliivide tootjad ja eksportijad. Rahvusvahelise oliivinõukogu liikmete toodang moodustab 94% maailma oliivitoodangust, millest ELi arvele jääb ligikaudu 72%.

Codex Alimentarius

Codex Alimentarius’e komisjon töötab välja ja võtab vastu toidustandardeid, millest lähtub rahvusvaheline toidukaubandus.

Oliiviõlide ja oliivijääkõlide jaoks on kehtestatud eristandard (CX-33-1981), milles on sätestatud kirjeldus, olulised koostise ja kvaliteeditegurid, märgistamiseeskirjad ning analüüsi- ja proovivõtumeetodid.

Standard on praegu läbivaatamisel, et ühtlustada olemasolevad riiklikud standardid Codex Alimentarius’e standardiga.

Komiteed ja eksperdirühmad

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtub korrapäraselt, et arutada selliseid valdkondi nagu turuhindade areng, tootmine ja kaubandus ELis ning kolmandates riikides. Peale selle abistab komitee komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel.

Aianduse, oliivide ja piiritusjookide alane kodanikuühiskonna dialoogi töörühm võimaldab komisjonil pidada sidusrühmadega korrapärast dialoogi kõigis oliivisektoriga seotud küsimustes.

Põllumajandusturgude eksperdirühm sisaldab oliiviõlikeemia allrühma, mis abistab komisjoni õigusaktide ettevalmistamisel ning oliiviõli keemiat ja standardimist käsitleva poliitika kujundamisel. Allrühm koosneb liikmesriikide ametiasutuste esindajatest ja komisjoni poolt isikuliselt ametisse nimetatud ekspertidest.

Oliiviõli käsitlevad õigusaktid

Oliiviõli õiguslik alus hõlmab õigusakte, mis käsitlevad oliiviõli turustamisstandardeid, oliiviõlide ja oliivijääkõlide omadusi, tootjaorganisatsioone, toetusprogramme, eraladustamist ja hindade teatamist.

Turustamisstandardid

Oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamisstandardeid reguleeritakse ELi õigusaktidega.

• Määrusega (EL) nr 1308/2013 on kehtestatud põllumajandustoodete ühine turukorraldus.
• Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2022/2104 käsitletakse oliiviõli turustusnorme. Eelkõige nähakse kõnealuse määrusega ette eeskirjad oliiviõli pakendamise ja märgistamise kohta (kohustuslikud ja vabatahtlikud nõuded) ning määratakse kindlaks iga kategooria suhtes kohaldatavad eriomadused.
• Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/2105 on kehtestatud eeskiri, et kontrollida vastavust komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/2104 eri oliiviõlikategooriate jaoks sätestatud omadustele. Omaduste kontrollimiseks peavad laborid ja degusteerimiskomisjon kasutama spetsiifilisi analüüsimeetodeid. Nimetatud määruses määratletakse ka kontrollinõuded liikmesriikide kontrolliasutustele.

Mahepõllumajandus

Mahepõllumajandust käsitlevate õigusaktidega reguleeritakse kõiki mahepõllumajandusliku tootmise valdkondi ja need põhinevad real olulistel põhimõtetel, nagu GMOde kasutamise keelamine ning herbitsiidide ja pestitsiidide kasutamise piiramine.

Geograafilised tähised

Oliiviõli tootjad võivad taotleda registreerimist vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, et saada kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

Eraladustamine

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1333/2013 on sätestatud teatamiskohustus põllumajandustoodete ühise turukorralduse raames.

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1238 on kehtestatud ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustamistoetuse andmiseks.

Euroopa Komisjon kiitis turu stabiliseerimiseks ja hindade tõstmiseks heaks oliiviõli eraladustusabi, võttes arvesse olulisi varusid ELi tasandil ning järjestikuseid häid saake, mis põhjustasid pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalustamatuse ning hinnalanguse. Kava toimis nelja pakkumismenetluse kaudu, millest esimene toimus 2019. aasta novembris ja viimane 2020. aasta veebruaris.

Toetusprogrammid

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 611/2014 on sätestatud oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetusprogrammid.

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 615/2014 on sätestatud oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate tööprogrammide üksikasjalikud normid.