Humal

Ülevaade

Sõna „humal“ hõlmab järgmist kolme tooterühma:

• humalakäbid, värsked või kuivatatud;
• humal pulbri või graanulite kujul;
• humalaekstraktid.

Euroopa Liidus kasvatab humalat ligikaudu 2600 põllumajandusettevõtet. Seda kasvatatakse umbes 26 500 hektaril, mis moodustab 60% humalakasvatuseks kasutatavast pindalast kogu maailmas.

Humalat kasvatatakse 14 ELi riigis. Saksamaal kasvatatakse humalat umbes 17 000 hektaril, mis moodustab 60% ELis ning umbes ühe kolmandiku kogu maailmas humalakasvatuseks kasutatavast maa-alast. Teisteks peamisteks tootjateks ELis on Tšehhi, Poola ja Sloveenia.

Kogu maailmas ning eriti Euroopas jääb humalakasvatuse piirkondi järjest vähemaks. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et humalas on alfahappe osakaal üha suurem, kuid õlles kasutatakse seda üha vähem. Alfahape on humala koostisosa, mis annab õllele iseloomuliku mõru maitse ja muud maitsenüansid.

Tootmine

ELis toodetakse aastas umbes 50 000 tonni humalat. Alfahapet toodetakse ELis pidevalt üle 5000 tonni.

Kogu maailmas toodetakse humalat vahemikus 80 000 kuni 100 000 tonni, millele vastav alfahappe kogus on 8000 kuni 10 000 tonni. Alfahappe nõudluseks hinnatakse 8000 tonni, võttes aluseks, et hektoliitri toodetava õlle kohta on vaja keskmiselt 4,1 g alfahapet. Humalasisaldus varieerub sõltuvalt õlle liigist, eelkõige sellest, kui mõru see on, ning kasutatavast humalasordist. Tulenevalt tehnoloogia arengust ja asjaolust, et tarbijad eelistavad järjest enam vähem mõrkjat õlut, kahaneb humalasisaldus aasta-aastalt (1995. aastal oli näitaja 6,3 g alfahapet hektoliitri kohta). 

Kuigi õlletootmine kogu maailmas kasvab, ei kasva eriti nõudlus alfahappe järele. Kuna pakkumine ületab praegu nõudlust, on keskmised hinnad humala lepinguturul ja vabaturul olnud alates 2009. aastast suhteliselt madalad.

Lisateave

Humalakoristuse aruanded

Ülemerekaubandus

EL (eelkõige Saksamaa) on üleilmse humalaturu üheks sõlmpunktiks. Mis puutub väliskaubandusse, siis EL on traditsiooniliselt olnud netoeksportija. Viimastel aastatel on ülejääk olnud ligikaudu 20 000 humalakäbide ekvivalenttonni. Peamine ostja on Venemaa, kellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.

ELis humalakasvatusega tegelevatest riikidest kõik peale ühe kuuluvad rahvusvahelisse humalakasvatajate konventsiooni, mille eesmärk on soodustada teabe jagamist nii tootjate hulgas kui ka tootjate ja sektori muude osaliste (kauplejad ja pruulijad) vahel.

Humalat ja humalatooteid võib ELi importida üksnes juhul, kui nendega on kaasas vastavustunnistus, mille on välja andnud päritoluriigiks oleva kolmanda riigi volitatud asutus või, kui päritoluriigis see puudub, juba volitatud asutus väljaspool toote päritoluriiki.

Õiguslik alus

Määrusega (EL) nr 1308/2013 (ühise põllumajanduse turukorralduse kohta) on kehtestatud peamised humalasektorit reguleerivad õigusnormid: sertifitseerimine, tootjarühmad ja import.

Lisateave

Asjakohased ELi õigusaktid humala kohta

Komiteed

Mitmed komiteed, mis koosnevad valitsuste esindajatest ja mille eesistujaks on Euroopa Komisjoni esindaja, kohtuvad korrapäraselt ning nende ülesanne on tagada, et Euroopa Komisjon võtab rakendusakte vastu ELi riikide kontrolli all.

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arutab selliseid valdkondi nagu turuhindade areng, tootmine ja kaubandus ELis ning kolmandates riikides.