Põhisisu juurde
Agriculture and rural development

Ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas

Euroopa Liit tugevdab põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas, võideldes ebaõiglaste kaubandustavade vastu.

Ebaausad kaubandustavad

Ettevõtjatevahelistes suhetes esinevad ebaausad kaubandustavad on sellised, mis kalduvad kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Toiduainete tarneahel on ebaausate kaubandustavade suhtes haavatav, sest väikeste ja suurte ettevõtjate vahel valitseb suur ebavõrdsus. Põllumajandustootjatel ja väikeettevõtjatel puudub toiduainete tarneahelas sageli piisav läbirääkimisjõud, et end selles olukorras kaitsta.

Seetõttu otsustas Euroopa Liit parandada põllumajandustootjate, samuti väikeste ja keskmise suurusega tarnijate kaitset ning kehtestada kohustuslikud eeskirjad, et keelustada teatavad ebaausad kaubandustavad.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 17. aprillil 2019 vastu ELi direktiivi 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. ELi liikmesriigid pidid direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma 1. maiks 2021 ja hakkama seda kohaldama kuus kuud hiljem.

See on osa laiemast juhtimiskavast, mille eesmärk on saavutada tõhusam ja õiglasem toiduainete tarneahel ning mis hõlmab ka tootjate koostööd ja meetmeid turu läbipaistvuse suurendamiseks.

Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemine

UTP

Põllumajandustootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate positsiooni parandamiseks toiduainete tarneahelas on EL vastu võtnud õigusakti, millega keelustatakse 16 ebaausat kaubandustava. Käesolevas direktiivis tehakse vahet, kas keelud on tingimusteta („must nimekiri“) või tingimuslikud („hall nimekiri“). Kui must nimekiri on loetelu ebaausatest kaubandustavadest, mis olenemata asjaoludest on keelatud, siis halli nimekirja kuuluvad tavad on lubatud, kui tarnija ja ostja on nende suhtes eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud.

Kümme ebaausat kaubandustava, mis on mustas nimekirjas

  • Kauba eest maksmine hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tarnimise kuupäeva
  • Kauba eest maksmine hiljem kui 60 kalendripäeva jooksul pärast muude põllumajandustoodete ja toiduainete tarnimise kuupäeva
  • Riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tellimuste tühistamine lühikese etteteatamisajaga
  • Ostja ühepoolne lepingu muutmine
  • Maksed, mis ei ole seotud konkreetse tehinguga
  • Riknemise ja/või kaotsiminekuga seotud kulud kantakse üle ostjalt tarnijale
  • Ostja keeldub tarnelepingu kirjalikust kinnitamisest, kuigi tarnija seda nõuab
  • Tarnija ärisaladuste kuritarvitamine ostja poolt
  • Ostja kaubanduslikud survemeetmed
  • Ostja annab tarnijale üle kliendikaebused ja tarnija peab tasuma nende läbivaatamise kulud

Kuus ebaausat kaubandustava, mis on hallis nimekirjas

Need on lubatud ainult siis, kui nende suhtes eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud.

  • Müümata toodete tagastamine
  • Tarnija maksab ladustamise, väljapaneku ja toote müügivalikusse lisamise eest
  • Tarnija maksab müügiedenduse eest
  • Tarnija maksab turunduse eest
  • Tarnija maksab reklaami eest
  • Tarnija maksab ostja töötajatele müügialade kordaseadmise eest

Direktiiviga nähakse ette ebaausate kaubandustavade minimaalne ühtlustamine kõigis ELi riikides. Nii tagatakse võrdsed tingimused selliste tavade puhul, mida peeti kõige problemaatilisemaks.

Direktiivi põhieeskirjad

Nõrgemate tarnijate kaitse tugevamate ostjate eest

Direktiiviga nähakse ette nõrgemate tarnijate kaitse tugevamate ostjate eest. Kaitse kohaldamisalasse kuuluvad kõik põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijad, kelle käive on kuni 350 miljonit eurot. Alla seda künnist jäävatele põllumajandustootjatele, tootjaorganisatsioonidele ja turustajatele on ette nähtud kaitse eri tasandid. See kehtib ka väljaspool ELi asuvate tarnijate ja ostjate kohta, tingimusel et üks pooltest asub ELis.

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel võivad ELi liikmesriigid otsustada kehtestada rangemad normid kui direktiiv ja minna selle kohaldamisalast kaugemale. Kuid siseriiklike normidega ettenähtav kaitse ei või olla direktiiviga nõutavast väiksem.

Komisjon avaldas 2021. aasta oktoobris vahearuande direktiivi ülevõtmise ja rakendamise seisu kohta. 2022. aasta detsembriks olid kõik liikmesriigid selle direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võtnud. Ajakohastatud aruanne ja sellega seotud komisjoni talituste töödokument, mis avaldati 2024. aasta aprillis, annavad nüüd ülevaate kõigi 27 liikmesriigi ülevõtmisvalikutest.

Jõustamisasutused

Iga ELi liikmesriik on määranud nende eeskirjade jõustamiseks pädeva asutuse. Jõustamisasutus uurib ebaausaid kauplemistavasid ja määrab trahve eeskirju rikkuvatele ettevõtjatele.

Kaebused

Direktiiv sisaldab meetmeid, sealhulgas kaebuse esitajate kaitset, et aidata nõrgematel tarnijatel oma õigusi kasutada. Nad saavad valida, millisele jõustamisasutusele nad soovivad kaebuse esitada: nende riiklikule ametiasutusele või selle ELi riigi ametiasutusele, kus ostja asub.

Direktiivi hindamine

Selleks et hinnata liikmesriikide võetud meetmete tõhusust, valmib 2025. aasta lõpus direktiivi (EL) 2019/633 hindamine ELi tasandil. Selleks korraldavad Teadusuuringute Ühiskeskus ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat iga-aastaseid uuringuid kõigis ELi riikides.

Eelmiste aastate uuringute tulemused on kättesaadavad siin: Ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate uuringute tulemused.

Dokumendid

  • 13. SEPTEMBER 2023
Compliance assessment: explanatory documents, transposition and conformity checks
  • 30. APRILL 2021
Brochure: Directive on unfair trading practices in the agriculture and food supply chain
  • 30. APRILL 2021
Factsheet: Directive on unfair trading practices in the agriculture and food supply chain