Põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni parandamine
ELis on 11 miljonit põllumajandustootjat, kellest paljud töötavad suhteliselt väikestes pereettevõtetes, mis tegutsevad üksteisest sõltumatult. Seevastu on nii töötlejate kui ka jaemüüjate seas palju suurettevõtjaid. Läbirääkimispositsioonide sellise ebavõrdsuse tõttu on põllumajandustootjatel raske kaitsta oma huve tarneahela teiste osalejatega peetavatel läbirääkimistel.
Põllumajandustootjate ühise läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks toetab EL põllumajandustootjaid, kes soovivad koostöö tegemiseks ühineda tootjaorganisatsioonidesse. Peale selle toetatakse ka neid, kes soovivad teha koostööd oma partneritega toidutarneahela tootmis- ja kaubanduspoolel, moodustades nn tootmisharudevahelisi organisatsioone.
Tootjaorganisatsioonid
Tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud aitavad põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd oma toodete töötlemisel ja turustamisel. Tänu tootjaorganisatsioonidele on põllumajandustootjatel parem ühine läbirääkimispositsioon, sest need võimaldavad
- koondada tarneid;
- parandada turustamist;
- pakkuda liikmetele tehnilist ja logistilist tuge;
- aidata kvaliteedijuhtimisega;
- soodustada teadmussiiret.
EL mõistab tootjaorganisatsioonide erilist rolli ja seepärast saavad nad oma asukohajärgses ELi riigis taotleda ametlikku tunnustamist. Tootjaorganisatsioone võib asutada mitmesugustes õiguslikes vormides, sealhulgas põllumajandusühistuna. Tunnustatud tootjaorganisatsioonid saavad kasutada
- erandeid ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisest teatava tegevuse puhul, näiteks pidada kollektiivläbirääkimisi oma liikmete nimel, kavandada tootmist või kohaldada teatavaid pakkumise juhtimise meetmeid;
- ELi rakenduskavades ette nähtud rahalisi vahendeid puu- ja köögiviljasektoris näiteks selleks, et toetada oma liikmete jaoks vajalikke ühisinvesteeringuid logistikasse.
Arvudes
ELis on ligikaudu 3400 tunnustatud tootjaorganisatsiooni (2017. aasta seisuga). Peamiselt tegutsevad need kolmes sektoris.
Tunnustatud tootjaorganisatsioonid puuduvad ainult kolmes ELi riigis: Eestis, Leedus ja Luksemburgis.
Alates 2017. aastast on kaheksa ELi riiki kokku tunnustanud 80 tootjaorganisatsioonide liitu: Prantsusmaa (30), Itaalia (19), Saksamaa (9), Hispaania (7), Ungari (7), Kreeka (4), Belgia (3) ja Poola (1).
Tunnustamistingimused
Tunnustuse saamiseks peab põllumajandussektori tootjaorganisatsioon
- olema loodud tootjate algatusel;
- koosnema konkreetse põllumajandussektori tootjatest ja tegutsema nende juhtimisel;
- esitama oma asukohajärgses ELi riigis taotluse;
- tegelema vähemalt ühe ELi õiguses loetletud tegevusega, nagu ühine töötlemine, turustamine, transport, pakendamine vms;
- järgima vähemalt üht põllumajandusalastes õigusaktides nimetatud konkreetset eesmärki, nagu tootmiskulude optimeerimine või algatuste väljatöötamine müügiedenduse ja turustamise valdkonnas.
Peale selle peavad tootjaorganisatsioonid vastama mõnele lisatingimusele, nagu minimaalne liikmete arv ja/või toodete minimaalne kogus või väärtus. Teatavad nõuded kehtivad ka organisatsiooni põhikirja suhtes. Eelkõige peab see andma liikmetele võimaluse organisatsiooni demokraatlikult kontrollida.
ELi riigid võivad tootjaorganisatsioone tunnustada taotluse alusel. ELi riigid peavad tunnustama puu- ja köögivilja-, oliiviõli ja lauaoliivide, siidiussi-, humala- ning piima- ja piimatoodete sektori tootjaorganisatsioone.
Tootjaorganisatsioonidega samadel tingimustel võivad ELi riigid tunnustada ka tootjaorganisatsioonide liite.
Rahvusvahelised tootjaorganisatsioonid
Eri ELi riikide põllumajandustootjad ja tootjaorganisatsioonid võivad moodustada riikidevahelisi tootjaorganisatsioone. Sellisel juhul tunnustab organisatsiooni ELi riik, kus asub organisatsiooni peakorter. Peakorter peab asuma ELi riigis, kus organisatsioonil on märkimisväärne arv liikmeid või liikmesorganisatsioone või kus toodetakse märkimisväärne osa turustatavast toodangust.
Tootmisharudevahelised organisatsioonid
Tootjaorganisatsioonid ja töötlejad või tarneahelas tegutsevad ettevõtjad võivad ühineda ka tootmisharudevahelisteks organisatsioonideks. Need organisatsioonid võtavad ahela haldamiseks meetmeid, ilma et nad ise oleksid tootmise, töötlemise või kauplemisega seotud. Tootmisharudevahelised organisatsioonid tegutsevad dialoogiplatvormidena, mis edendavad parimaid tavasid ja turu läbipaistvust.
ELi riigid võivad tunnustada ka tootmisharudevahelisi organisatsioone, kui need koosnevad
- tootmissektori esindajatest (st põllumajandustootjatest);
- põllumajandusliku toidutarneahela vähemalt ühe muu osalise (näiteks toiduainete töötlemise või turustamisega tegelevad ettevõtted) esindajatest.
Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine on vabatahtlik enamikus sektorites, kuid on kohustuslik oliiviõli-, lauaoliivide ja tubakasektoris. Organisatsioone, millel on liikmeid mitmest riigist, tunnustatakse riigis, kus asub nende peakorter.
Konkurentsiõiguse erandid
ELi konkurentsiõigusega on keelatud kahe või enama sõltumatu turuosalise vaheline mistahes kokkulepe, mis piirab konkurentsi. Näiteks kokkulepped, mille eesmärk on piirata või kontrollida tootmist, turu toimimist, tehnilist arengut, investeeringuid või tarneallikaid. Konkurentsiõiguse üldisest keelust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101, on lubatud teha vaid mõni erand.
Põllumajandustootjate suhtelise nõrkuse tõttu põllumajanduse ja toiduainete tarneahelas on ELi põllumajandusalastes õigusaktides lubatud põllumajandustootjate ühendustele, tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele teatavaid vabastusi konkurentsieeskirjade järgimisest.
Tingimused, mille alusel erandeid saab kohaldada, on sätestatud ühist turukorraldust käsitleva määruse (EL) nr 1308/2013 mitmes artiklis.
Erandid tootjaorganisatsioonidele, põllumajandustootjate ühendustele ja põllumajandustootjatele
Nimetatud määruse artiklis 152 on sätestatud erand konkurentsieeskirjadest tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudele, kui need vastavad teatavatele tingimustele. Sellised erandid on seotud muu hulgas tootmise kavandamise või põllumajandustoodete tarnelepingute üle peetavate läbirääkimistega.
Artikliga 222 lubatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonidele erandeid teatavatest konkurentsieeskirjadest turgudel valitseva tõsise tasakaaluhäire ajal.
Artikkel 209 ei piirdu tunnustatud tootjaorganisatsioonidega; see võimaldab igal põllumajandustootjal või põllumajandustootjate ühendusel teha koostööd, nt põllumajandustoodete tootmiseks või müügiks. Tootjad, kes soovivad sellele sättele tugineda, võivad paluda Euroopa Komisjonilt arvamust selle kohta, kas nende kokkulepped on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega. Huvitatud isikud võivad selle teabe saamiseks ühendust võtta aadressil AGRI-NOTIFICATION-209-CMO
ec [dot] europa [dot] eu (AGRI-NOTIFICATION-209-CMO[at]ec[dot]europa[dot]eu).
Komisjon avaldab kõik artikli 209 alusel taotletud arvamused, mis käsitlevad kokkulepete kokkusobivust ÜPP eesmärkidega.
Erandid tootmisharudevahelistele organisatsioonidele
Ühist turukorraldust käsitleva määruse artiklis 210 on sätestatud teatavad tingimused, mille alusel võib tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepetele, otsustele ja tegevustele teha ELi konkurentsieeskirjadest erandeid.
Tootmisharudevahelised organisatsioonid peavad erandi saamiseks oma meetmetest komisjonile teada andma ja artikli 210 kohaselt heakskiitu taotlema.
Seda saab teha järgmisel aadressil: AGRI-NOTIFICATION-209-CMOec [dot] europa [dot] eu (AGRI-NOTIFICATION-210-CMO[at]ec[dot]europa[dot]eu)
Komisjon avaldab kõik artikli 210 alusel võetud otsused.
Sektoripõhised erandid
Artiklis 149 on sätestatud erieeskirjad, mis käsitlevad piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks.
Artiklis 150 on sätestatud tingimused, mille alusel tootjaorganisatsioonid või tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad reguleerida kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumist.
Artiklis 167 on sätestatud turustamiseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks.
Artiklis 172 on sätestatud tingimused, mille alusel tootjaorganisatsioonid või tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad reguleerida kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega singi pakkumist.
Seotud teave
Konkurentsieeskirjad põllumajandusliku toidutööstuse sektoris
Õiguslik alus
Tootja- ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust reguleerivad õiguslikud alused on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2016/232.
Mitme sektori jaoks on EL võtnud vastu erieeskirjad:
- puu- ja köögiviljad – komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011;
- humal – komisjoni määrus (EÜ) nr 1299/2007;
- oliiviõli ja lauaoliivid – komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 611/2014, komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 615/2014;
- piim ja piimatooted – komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 511/2012, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 880/2012, komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1615.
