Vein

Ülevaade

Euroopa Liit on maailma juhtiv veinitootja. Aastatel 2020–2025 registreeriti aasta keskmiseks toodanguks 157 miljonit hektoliitrit. 2023. aastal moodustas see 44 % maailma viinamarjakasvatuspiirkondadest, üle 60 % tootmisest ja 48 % tarbimisest. Veinisektor on ekspordi poolest suuruselt kolmas ELi põllumajanduslik toidutööstus, kuhu eksporditi 2024. aastal 7,3 % põllumajandusliku toidutööstuse väärtusest (ELi põllumajanduslike toiduainetega kauplemise seire, veebruar 2025). ELi veinide ekspordi koguväärtus moodustab kaks kolmandikku ülemaailmsest veinikaubandusest.

Veinisektoril on ELi põllumajanduslikus toidutööstuses oluline roll, toetades maapiirkondi nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult. See aitab võidelda maapiirkondade rahvastikukao vastu, luues stabiilseid töökohti ja säilitades kohalikku majandust, ning aitab säilitada Euroopa kultuuripärandit ja maastikke.

Alates esimesest ühisest turukorraldusest 1962. aastal on veiniturg märkimisväärselt arenenud. Poliitikaraamistikku on edasi arendatud ka selleks, et toetada uusi arenguid, nõudmisi ja väljakutseid. Viimases, 2008. aastal vastu võetud veinireformis, mis vaadati läbi ja lisati 2013. aasta ühisesse turukorraldusse, nähti ette järgmised kolm eesmärki, mis üldjoontes täideti:

• muuta ELi veinitootjad veelgi konkurentsivõimelisemaks – tugevdada Euroopa veinide juhtpositsiooni ja mainet ning taastada turuosa nii ELis kui ka väljaspool seda;
• muuta turukorralduseeskirjad lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks, et saavutada parem tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel;
• säilitada Euroopa viinamarjakasvatuse parimad traditsioonid ning suurendada selle sotsiaalset ja keskkonnaalast rolli maapiirkondades.

Lisaks üldistele eesmärkidele ühtlustada, ühtlustada ja lihtsustada õigusakte on mitmes õigusaktis sätestatud eeskirjad, mis aitavad kaasa ELi veinide turu toimimisele.

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/273 on kehtestatud süsteem ELi viinamarjaistanduste korrapäraseks kasvuks viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kaudu ajavahemikul 2016–2030, mis võimaldab konkurentsivõimelistel tootjatel suurendada tootmist teatavates piirides. Määrusega (EL) 2021/2117 pikendati lubade andmise süsteemi kohaldamist kuni 2045. aastani ning komisjon teeb 2028. ja 2040. aastal kaks vahehindamist, et hinnata süsteemi toimimist ja teha vajaduse korral ettepanekuid.

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/33 reguleeritakse ELi veinide märgistamise ja esitlemise ainulaadset ühtlustatud süsteemi ning kõige traditsioonilisemate veinide kaitset ja nende seost tootmispiirkondade ja -territooriumidega päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaudu.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 eesmärk on tagada viinamarjasaaduste kvaliteet, määrates kindlaks ELis viinamarjasaaduste tootmise ja säilitamise suhtes kohaldatavad lubatud veinivalmistustavad ja piirangud.

ELi veinisektor peab nüüd kohanema uue majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase tegelikkusega, et jääda konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks. Samuti tuleb poliitikaraamistikku uuesti kohandada, et see toetaks vajalikku üleminekut. 2024. aasta lõpus esitas veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm soovitused, milles lepiti kokku kõigi ELi riikidega ja mida sektor tervitas ning milles pakuti välja sihipärased poliitikameetmed veinisektori ees seisvate probleemide lahendamiseks ja keskenduti kolmele peamisele probleemile, millega veinisektor silmitsi seisab:

• viia veinitootmine vastavusse väheneva ja muutuva nõudlusega;
• suurendada sektori vastupanuvõimet turu- ja kliimaprobleemidele ning
• ning kohanemine tarbijasuundumustega ELis ja kogu maailmas, et kasutada ära uusi turuvõimalusi.

Täielikud soovitused on esitatud 2024. aasta detsembris avaldatud poliitilistes soovitustes ELi veinisektori tuleviku kohta.

• Artikkel
• 17. detsember 2024

Kõrgetasemeline veinitöörühm esitab poliitikasoovitused ELi veinisektori tuleviku kohta

Kõrgetasemeline veinipoliitika töörühm esitas soovitused, et viia veinitootmine kooskõlla nõudlusega, suurendada vastupanuvõimet, kohaneda suundumustega ja kasutada ära turuvõimalusi.

Peamised soovitused on esitatud ettepanekus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) nr 251/2014 teatavate turureeglite ja valdkondlike toetusmeetmete osas veinisektoris ja aromatiseeritud veinitoodete puhul.

Veinisektori toetusprogrammid

Veinituru ühise korralduse 2008. aasta reformiga kehtestatud veinisektori toetusprogrammid sisaldasid algselt 13 meedet. Ühise turukorralduse 2013. aasta reformiga lõpetati alkohoolsete jookide destilleerimise, erakorralise destilleerimise ja kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamisega rikastamise toetamine.

Selle kompenseerimiseks võeti veinisektoris uue meetmena kasutusele innovatsioon, mille eesmärk on töötada välja veinitoodetega seotud uued tooted, protsessid ja tehnoloogiad. Lisaks laiendatakse sellega müügiedendusmeetmeid ELi riikides, et teavitada tarbijaid veini vastutustundlikust tarbimisest ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavatest ELi süsteemidest.

Samuti laiendati viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist viinamarjaistanduste taasistutamisele, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel.

Veini tootvad ELi riigid võivad praegu toetada järgmisi meetmeid:

• müügiedendus kolmandates riikides;
• tarbijate teavitamine vastutustundlikust tarbimisest ja ELi kvaliteedikavadest;
• viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel,
• roheline korje,
• ühisfondid,
• saagikindlustus,
• investeeringud ettevõtetesse,
• innovatsioon, mille eesmärk on uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arendamine;
• kõrvalsaaduste destilleerimine.

Iga-aastased eraldised ELi eelarvest määratakse kindlaks ELi riikide kaupa, võttes arvesse mõne ELi riigi ümberpaigutamist ühtsesse otsemaksete kavasse.

Viinapuude istutusload

Viinapuude istutuslube on kohaldatud alates 2016. aasta algusest. Need võimaldavad ELi riikidel hallata tasuta ja mitteülekantavate istutuslubade süsteemi riiklikul tasandil.

Eeskirjades kirjeldatakse ka uusistutuste kaitsemehhanismi: luba ei tohi suurendada ELi liikmesriigi viinapuude kasvu rohkem kui 1 % aastas, kusjuures riigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kohaldada kasvupiiranguid riiklikul või piirkondlikul tasandil või piirkondades, millel on või ei ole päritolunimetust või geograafilist tähist.

Kui viinamarjakasvatajate taotlused ületavad ELi riigi poolt kättesaadavaks tehtud pindala, võib eraldise teha proportsionaalselt ja/või vastavalt kõnealuse riigi valitud ühele või mitmele prioriteetsuskriteeriumile. Eelmise korra kohaseid istutusõigusi võib muuta lubadeks kuni 31. detsembrini 2022. Pärast seda kuupäeva võivad ELi liikmesriigid teha täiendavate istutuslubadena kättesaadavaks maa-ala, mis vastab allesjäänud vanadele muutmata istutusõigustele.

Kaubanduslepingud

ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse hõlbustamiseks peab Euroopa Komisjon Euroopa Ülemkogu läbirääkimisülevaate alusel kahe- ja mitmepoolseid läbirääkimisi, mille tulemuseks on kahepoolsed ja vabakaubanduslepingud.

Veinieksportijate maht

2024. aastal jäi EL mahu poolest maailma suurimaks veinieksportijaks, kelle arvele langes pool maailma koguekspordist. Hoolimata mõningasest langusest viimastel aastatel on ELi keskmine osakaal maailma veiniekspordis endiselt 50 %, talle järgnevad Tšiili (13,5%) ja Austraalia (11,43%).

Kaitstud veininimetused

Andmebaas eAmbrosia sisaldab ELis kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrit ning loetelusid kolmandate riikide geograafilistest tähistest ja päritolunimetustest, mis on ELis kaitstud veinikaubandust käsitlevate kahepoolsete lepingute alusel.

88 % ELi viinamarjaistandustest on ette nähtud kaitstud päritolunimetusega (KPN) ja kaitstud geograafilise tähisega (KGT) veinide tootmiseks.

ELis veini jaoks kaitstud traditsioonilised nimetused

Traditsioonilised nimetused on nimetused, mida traditsiooniliselt kasutatakse tarbijate teavitamiseks kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veini tootmis- või laagerdamismeetoditest, värvusest, koha tüübist või konkreetsest ajaloolisest sündmusest. Mõnda traditsioonilist nimetust kasutatakse traditsiooniliselt selle märkimiseks, et veinil on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

ELis kaitstud traditsiooniliste nimetuste spetsifikatsioonid on esitatud traditsioonilisi nimetusi käsitlevas eAmbrosia andmebaasi jaotises.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 112 ja 113 on sätestatud traditsiooniliste nimetuste kasutamise ja kaitse üldeeskirjad. Määrustes (EL) 2019/33 ja (EL) 2019/34 on sätestatud traditsiooniliste nimetuste ELi kaitse menetlused.

Seotud teave

Geograafilised tähised ja kvaliteedikavad

Turujärelevalve

Veinituru vaatluskeskus sisaldab uusimat turuseiret tootmise, varude, kaubanduse, piirkondade ja tarbimise kohta. Samuti sisaldab see teavet analüüsiks ja hindamiseks mõeldud ELi ja riiklike veinisektori toetusprogrammide kohta.

Veini ja viinamarjavirde tootmine

Viimastel aastatel on ELi veinitootmine kliimamuutuste mõju tõttu märkimisväärselt kõikunud. Mahud on kõikunud 170 miljonilt hektoliitrilt (mHl) 2020.–2021. aastal 143 miljoni hektoliitrini 2024.–2025. aastal, mis on eelmise viie aasta keskmisest 10,4 % madalam tase. Nendest probleemidest hoolimata on EL endiselt maailma juhtiv veinitootja, kelle toodang moodustab üle 60 % ülemaailmsest toodangust (OIV andmed: ülemaailmne keskmine toodang aastatel 2019–2023 (255 mHl)).

Komiteed

Valdkondlikud korralduskomiteed on asendatud ühe ühtse põllumajandusturgude ühise korralduse komiteega.

Kodanikuühiskonna dialoogirühmad abistavad Euroopa Komisjoni ja aitavad pidada sidusrühmadega korrapärast dialoogi kõigis ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu ja selle rakendamisega seotud küsimustes.

Vastuseks Euroopa veinisektori taotlustele loodi veinipoliitika kõrgetasemeline töörühm. See on foorum, kus käsitletakse sektori ees seisvatest uutest oludest tulenevaid probleeme ja uuritakse võimalikke lahendusi.