Majandusliku kestlikkuse saavutamine
Elujõulised põllumajandusettevõtted on ELi põllumajanduse alus. Stabiilse ja motiveeriva sissetulekuta ei saa põllumajandus ühiskonnale pakkuda olulisi tooteid ja teenuseid. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) sisaldab seega erinevaid meetmeid põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamiseks. ÜPP majanduslikud meetmed peavad olema kestlikud ja keskenduma sellele, kuidas loodusvarasid tõhusalt ja vastutustundlikult kasutada, et tagada inimväärne sissetulek, tekitamata samas kahju keskkonnale.
Muutuva keskkonnaga kaasnevad majanduslikud tagajärjed on kõikjal Euroopas viimastel aastatel üha ilmsemad. Ebastabiilsetest ilmastikutingimustest (põuad ja üleujutused) põhjustatud häirete tõttu on vähenenud saagikus ja põllumajandusettevõtete sissetulek. Seega on keskkonda kaitsvad ÜPP meetmed asjakohased ka põllumajanduse pikaajalise majandusliku elujõulisuse tagamisel.
Kestlik põllumajandussüsteem sõltub aktiivsest ja pühendunud põllumajandussektorist ning on hädavajalik, et keskkonnahoidlik põllumajandus oleks ka lühiajalises perspektiivis majanduslikult elujõuline ja kasumlik.
ÜPP eesmärk on saavutada majanduslik kestlikkus järgmiste meetmete abil:
- toetatakse põllumajandustootjate sissetulekut, võttes kasutusele õiglase sissetulekutoetusesüsteemi ning saavutades suurema võrdsuse põllumajanduslike toiduainete tarneahelas;
- tugevdatakse seost sissetulekutoetuse ja keskkonnameetmete vahel nõuetele vastavuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste kaudu;
- antakse maaelu arengu toetust, et tagada põllumajandustootjate jaoks keskkonnatavade ja investeeringute jätkusuutlikkus.
Laiemas plaanis võib põllumajanduse roll kestlikus majanduses olla toota biomajanduse kütusena kasutatavat biomassi ning vähendada sõltuvust süsinikupõhisest energiast. Biomassi tootmine pakub omakorda kestlikke majanduslikke võimalusi põllumajandustootjatele, metsnikele ja maakogukondadele.
Uus ÜPP tagab jätkuva juurdepääsu kvaliteetsele toidule ja tugeva toetuse Euroopa põllumajandusmudelile. See hakkab tuginema üheksale põhieesmärgile, millest kolm keskenduvad ELi põllumajanduse majanduslikule kestlikkusele:
- toetatakse põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus;
- suurendatakse turule orienteeritust ja konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;
- parandatakse põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.
Lisateave
Teadmiste ja innovatsiooni roll
Teadmised ja innovatsioon võivad aidata põllumajandusel jääda kasumlikuks nii praegu kui ka tulevikus:
- teadusuuringud ja innovatsioon võivad pakkuda uusi meetodeid ja tehnoloogiat tootlikkuse suurendamiseks keskkonnale täiendavat survet avaldamata; põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hoiab põllumajandustootjaid kursis viimaste arengute ja täiustustega;
- Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) edendab ja levitab uuenduslikke ideid, millega aidatakse põllumajandustootjatel toota vähemaga rohkem ja paremini.
Selgitav märkus andmete seire ja hindamise kohta
Selgitavas märkuses valdkondliku sekkumise andmete seire ja hindamise kohta on esitatud aruandedokumentide vormid, mille ELi riikide pädevad asutused peavad komisjonile edastama vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1475 V lisale.
Seotud lingid
Teadusuuringud ja innovatsioon
Teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll tagamaks, et EL tuleb toime tema ees seisvate ülesannetega ja saavutab oma poliitilised eesmärgid.
Puu- ja köögiviljasektori säästvate rakenduskavade 2013.–2018. aasta strateegiaid käsitlevate hindamisaruannete kokkuvõte
Reports and findings of evaluations and external studies completed on programmes, measures, and practices relating to rural areas.