Ülevaade
Euroopa Liit on maailma juhtiv peedisuhkru tootja, kelle toodang moodustab ligikaudu 50 % suhkru kogutoodangust. Suhkrupeedisuhkur moodustab aga vaid 20 % maailma suhkrutoodangust, ülejäänud 80 % toodetakse suhkruroost.
Suurem osa ELi suhkrupeedist kasvatatakse Euroopa põhjaosas, kus kliima on sobivam. Kõige konkurentsivõimelisemad tootmispiirkonnad on Põhja-Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Belgia ja Poola. ELil on ka oluline rafineerimistööstus, mis töötleb imporditud toor-roosuhkrut.
ELi suhkrupoliitika
Suhkur on osa ELi riikide ühisest turukorraldusest, millel on mitu ülesannet, sealhulgas põllumajandusturgude turvavõrgu loomine, koostöö tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu ning kvaliteedi miinimumnõuete kehtestamine.
Peedikasvatajad võivad saada sissetulekutoetust otsetoetustena, mis on suures osas tootmiskohustusega sidumata. ELi riikidel on ka võimalus anda vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust konkreetsetele raskustes olevatele sektoritele, sealhulgas suhkrupeedi ja suhkruroo tootmisele. 11 ELi liikmesriiki on otsustanud anda suhkrupeeditootjatele vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust.
ELi suhkruturupoliitika keskendub kahele peamisele valdkonnale: turumeetmed ja kaubandusmeetmed.
Turumeetmed ELis
EL saab suhkrusektorit toetada konkreetsete turumeetmetega, eelkõige eraladustusabiga, turuhäirete vastaste meetmetega ja konkreetsete probleemide lahendamise meetmetega.
Eraladustusabi andmisel võetakse arvesse liidu registreeritud keskmisi turuhindu, võrdluskünniseid ja tootmiskulusid. Euroopa Komisjon võib seda abi anda eriti raske turuolukorra või majandusarengu korral, millel on märkimisväärne negatiivne mõju sektori marginaalidele, et hoida teatav suhkrukogus teatava aja jooksul turult eemal. Ühise turukorralduse eeskirjadega on ette nähtud täiendavad toetusmeetmed tõsiste turuhäirete korral, mis on muu hulgas tingitud järsust hinnatõusust või -langusest.

- Artikkel
ELi riigid kiitsid heaks komisjoni ettepaneku peatada ajutiselt imporditud roosuhkru seestöötlemine
Turujärelevalve
ELi suhkruturu vaatluskeskus pakub suhkru kohta mitmesuguseid andmeid ja teavet, sealhulgas bilansse, turuolukorda, lühiajalisi ja keskmise tähtajaga väljavaateid ning suhkruturu vaatluskeskuse koosoleku aruandeid.
Käesolevas komisjoni aruandes suhkrusektori kaubanduskokkulepete kohta antakse ülevaade ühiselt läbiräägitud sätetest, mis kujundavad ELi suhkrupeedikasvatajate ja suhkrutootjate vahelisi lepingulisi suhteid. Aruande eesmärk on suurendada turu läbipaistvust ja parandada arusaamist tööstusharu tavadest.

- български(379.74 KB - PDF)
- español(329.79 KB - PDF)
- čeština(324.75 KB - PDF)
- dansk(324.23 KB - PDF)
- Deutsch(343.51 KB - PDF)
- ελληνικά(378.51 KB - PDF)
- English(329.3 KB - PDF)
- français(340.06 KB - PDF)
- Gaeilge(328.29 KB - PDF)
- hrvatski(324.88 KB - PDF)
- italiano(327.83 KB - PDF)
- latviešu(347.14 KB - PDF)
- lietuvių(326.73 KB - PDF)
- magyar(335.91 KB - PDF)
- Malti(371.24 KB - PDF)
- Nederlands(334.9 KB - PDF)
- polski(369.43 KB - PDF)
- português(367.06 KB - PDF)
- română(336.3 KB - PDF)
- slovenčina(333.59 KB - PDF)
- slovenščina(323.19 KB - PDF)
- suomi(313.64 KB - PDF)
- svenska(351.14 KB - PDF)
Kaubandus ELi mittekuuluvate riikidega
Kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu ainupädevus – seega saab kaubandusküsimusi reguleerida ja rahvusvahelisi kaubanduslepinguid sõlmida ainult EL, mitte üksikud ELi riigid. Rahvusvahelist kaubandust reguleerivad ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjad.
Roosuhkru peamise importijana võimaldab EL arengumaadele tollimaksuvaba pääsu ELi turule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingu „Kõik peale relvade” ning majanduspartnerluslepingute alusel.
Seotud teave
Maailma Kaubandusorganisatsioon
Kokkulepe „Kõik peale relvade“
Õiguslik alus
Suhkru õiguslik alus hõlmab põllumajandustoodete ühist turukorraldust käsitlevaid õigusakte, kvoote, importi ja eksporti ning muid kehtivaid suhkrualaseid õigusakte.
Alusmäärus
Määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus
Peamised suhkrut käsitlevad rakendusaktid
Komisjoni teavitamine teabest ja dokumentidest
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1183,
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185,
Import
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/760 – impordi- ja eksporditariifikvootide litsentside alusel haldamise eeskirjad
Eksport
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2835 riisi-, teravilja-, suhkru- ja humalasektori impordieeskirjade osas
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2834, millega kehtestatakse riisi-, teravilja-, suhkru- ja humalasektori impordieeskirjad
Suhkru kvaliteet
Nõukogu direktiiv 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta
Seotud teave
Kehtivate suhkrualaste õigusaktide loetelu
Komiteed
Erinevad komiteed, mis koosnevad valitsuste esindajatest ja mida juhib Euroopa Komisjoni esindaja, kohtuvad korrapäraselt tagamaks, et komisjon vastutab rakendusaktide vastuvõtmise eest ELi liikmesriikide kontrolli all.
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtub korrapäraselt, et arutada selliseid valdkondi nagu turuhindade areng, tootmine ja kaubandus ELis ja kolmandates riikides.
Kõrgetasemeline töörühm
Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik teatas 19. novembril 2018, et põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil luuakse suhkruküsimustega tegelev kõrgetasemeline eksperdirühm.
Kõrgetasemelisel töörühmal oli kaks ülesannet:
- arutada praegust turuolukorda ning ELi riikide ja sidusrühmade muresid seoses ELi suhkruturuga;
- uurida ja hinnata võimalikke lahendusi ja poliitikameetmeid seoses nende tõhususe ja sobivusega tuvastatud probleemide lahendamiseks.
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor juhatas kõigi ELi liikmesriikide esindajatest koosnevat kõrgetasemelist töörühma. Kõrgetasemeline töörühm pidas 2019. aasta jaanuarist juunini kolm koosolekut.
Koosolekud
- English(2.08 MB - ZIP)
- English(7.72 MB - ZIP)
- English(1.42 MB - ZIP)
Lõpparuanne
Aruandes tehakse kokkuvõte kõrgetasemelise töörühma tööst, tuuakse välja peamised tuvastatud probleemid, võetakse kokku ELi riikide peamised seisukohad, hinnatakse võimalikke lahendusi ja soovitatakse meetmeid, millest sektor võib lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasu saada. Lõpparuannet arutati põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 15. juuli 2019. aasta istungil.
- English(1.45 MB - PDF)

