Uus rakendamismudel

Uus rakendamismudel on 1. jaanuaril 2023 jõustunud uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nurgakivi. See peaks tooma kaasa suurema keskendumise tulemuslikkusele ja tulemustele ning selle, et kohustused ELi riikide ja komisjoni vahel on paremini tasakaalus ning samal ajal säiliks kindel usaldusväärsuse süsteem ÜPP kulutuste kohta. Uue rakendamismudeli puhul võetakse arvesse iga ELi liikmesriigi vajadusi ja jäetakse neile piisavalt ruumi põllumajanduspoliitika kujundamiseks. Kuigi uue rakendamismudeli puhul tunnistatakse ELi riikide eripärasid, tagab see ka nende riikide ühtsuse.

Uue rakendamismudeli aluseks on ELi liikmesriikide ÜPP strateegiakavad ja nende hästi toimivad juhtimissüsteemid. ÜPP strateegiakavade eesmärk on, et ELi liikmesriigid kavandaksid ja suunaksid oma sekkumised vastavalt konkreetsetele vajadustele, nii et täidetud oleksid ka ELi tasandi eesmärgid.

Uue rakendamismudeliga läks ÜPP vastavuspõhiselt mudelilt üle tulemuspõhisele mudelile, mille lähenemisviis on ühtlustatum, käsitleb poliitikasuunda kui tervikut ja mis peaks saavutama tulemusi riigipõhiseid vajadusi arvestades.

ELi tasandil kehtestatud eeskirjad on seetõttu vähem üksikasjalikud, nii saavad ELi liikmesriigid püüda saavutada ühiseid ELi eesmärke omaenda ÜPP strateegiakavade kaudu, mis vastavad paremini nende riiklikule ja piirkondlikule kontekstile.

Nüüd on ÜPP õigusaktidega seatud ühised näitajad tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku jaoks. Näitajaid jälgitakse iga-aastaste tulemusaruannete kaudu, et hinnata ELi liikmesriikide edusamme oma sihtide ja ÜPP eesmärkide saavutamisel.

Iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise käigus kontrollib komisjon, kas ELi liikmesriikide kulutused vastavad tegelikele väljunditele, ning mitmeaastases perspektiivis jälgitakse, millised on ELi liikmesriikide saavutused vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel.

Seda, et poliitikasuuna puhul on seatud keskseks tulemuslikkus, on näha ka uue usaldatavustasemele keskendunud lähenemisviisi puhul. Kuna ELi õigusaktidega ei määrata toetusesaaja tasandil üksikasjalikke vastavuseeskirju enam kindlaks, on tulemuslikkus riiklikul tasandil ÜPP rakendamise puhul uus usaldatavuse allikas.

ÜPP strateegiakava kohaste kulude rahastamiskõlblikkuse tingimuseks on riikide hästitoimivad juhtimissüsteemid, sealhulgas ELi põhinõuete järgimine ja kulude vastavusse viimine neile vastavate väljunditega.

Komisjoni käsutuses on vahendid liidu eelarve kaitsmiseks juhul, kui ELi liikmesriikide kulutuste jaoks ei ole vastavat väljundit või kui riikide juhtimissüsteemid ei toimi nõuetekohaselt.

Kui ELi liikmesriigid ei ole oma tulemuslikkusega graafikus, teeb komisjon nendega tihedat koostööd tegevuskavade kaudu, et viia tulemuslikkus tagasi õigele teele ja tagada, et ÜPP saavutab kogu ELi hõlmavad eesmärgid. Samuti on võimalik peatada liidu eelarvest ELi liikmesriigile tehtavad maksed, kui liikmesriik tegevuskava ei rakenda või kui see on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav. 

Selleks et täita ÜPP eesmärke, saavad ELi liikmesriigid uue rakendamismudeli abil kohandada põllumajandusele antavat toetust vastavalt enda ja põllumajandustootjate vajadustele. See aitab vähendada ka keerukust ja halduskoormust.

Uus rakendamismudel edendab lihtsustamist, kuna nüüd saavad ELi liikmesriigid ise oma kontrolli- ja karistussüsteeme kujundada.

Varasem ÜPP raamistik tugines üksikasjalikele nõuetele ELi tasandil ning sisaldas ranget kontrolli, trahvimist ja auditeerimiskorda. Varasemad eeskirjad sisaldasid palju ettekirjutusi kuni põllumajandustootja tasandini välja. Kuid ülalt alla lähenemisviis ning kõikjal sama lahenduse pakkumine ei sobi ELi väga varieeruvates põllumajandus- ja kliimatingimustes enam soovitud tulemuse ja ELi tasandi lisaväärtuse saavutamiseks.

Uue rakendamismudeli puhul kehtestatakse ELi õigusega poliitilised alusparameetrid (ÜPP eesmärgid, üldised sekkumisviisid, põhinõuded), liikmesriigid aga kannavad suuremat vastutust ja annavad põhjalikumalt aru, kuidas nad täidavad eesmärke ja saavutavad kokkulepitud sihid.

Selleks et luua lisaväärtust ja säilitada toimivat põllumajanduse siseturgu, lähtuvad ELi liikmesriigid oma tegevuses struktureeritud protsessist, mis väljendub ÜPP strateegiakavades, mis peaksid hõlmama sekkumisi otsetoetusteks, sektoritele ja maaelu arenguks, aidates sel viisil tagada poliitika sidususe. Sellise eesmärkide saavutamise mudeliga tagatakse seega jätkuvalt võrdsed tingimused ning säilitatakse põllumajanduspoliitika ühtsus ja selle kaks sammast. Kui komisjoni kiidaks ÜPP strateegiakavad heaks, aitaks see suurendada ÜPP panust ELi prioriteetide ja eesmärkide saavutamisel ning liikmesriikide kliima- ja energiaeesmärkide täitmist. See on oluline selleks, et tagada keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ühtse lähenemisviisi kasutamine kõikides ELi liikmesriikides.

ÜPP õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

ÜPP 2023–2027 on reguleeritud kolme määrusega, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023:

• määrus (EL) 2021/2116, millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1306/2013 ÜPP rahastamise, juhtimise ja seire kohta;
• määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide ÜPP strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused 1305/2013 ja 1307/2013;
• määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus; määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta; määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete geograafiliste tähiste kaitse kohta; ning määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse meetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks.