Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Põllumajanduse ja maaelu areng

Ohutu vesi

Ühine põllumajanduspoliitika aitab kaitsta vee olulist rolli toidu, põllumajanduse ja keskkonna jaoks.

Vesi ja põllumajandus ELis

Põllumajandus sõltub suurel määral veest, mis nõuab pidevat ja ohutut varustamist, et tagada põllukultuuride, kariloomade ja kõigi eluvormide tervis ja heaolu põllumajanduslikus ökosüsteemis. Vesi on aga haavatav mitme probleemi suhtes, mis on sageli seotud jätkusuutmatute majandamistavadega. Sellised probleemid on muu hulgas järgmised:

  • pestitsiidide jääkidest, väetistest ja kemikaalidest tulenev reostus;
  • pinnase erosioonist põhjustatud tugev settimine;
  • liigne kasutamine, jätkusuutmatu abstraktsioon.

Kliimamuutused tekitavad põllumajanduslikule veekasutusele lisaprobleeme, millega kaasnevad suurem põuaoht ja suurenenud veenappus mõnes piirkonnas ning üleujutused teistes piirkondades. Mõnda piirkonda võivad mõjutada ka põud ja üleujutused.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kaudu püüab Euroopa Komisjon tagada, et põllumajandus annab olulise panuse ELi veepoliitikasse. Vee kaitsmine on ka Euroopa rohelise kokkuleppe oluline aspekt, eelkõige seoses nullsaaste eesmärgiga 2030. aastaks ja kestliku toidusüsteemi saavutamisega.

ÜPP meetmed

ÜPP edendab ELis kestlikke põllumajandussüsteeme, võimaldades põllumajandustootjatel:

  • pakkuda ühiskonnale ohutut, tervislikku ja kestlikult toodetud toitu;

  • teenida stabiilset ja õiglast sissetulekut, võttes arvesse kõiki nende pakutavaid avalikke hüvesid;

  • kaitsta loodusvarasid, suurendada bioloogilist mitmekesisust ja aidata kaasa kliimamuutuste vastasele võitlusele.

Tagades ELi eeskirjade järgimise ja soodustades häid majandamistavasid, aitab ÜPP kaitsta vee rolli kestlikes põllumajandussüsteemides.

ÜPP 2023–2027 jõustus 1. jaanuaril 2023. See hõlmab tugevamat veekaitset, suuremat toetust kestlikele tavadele ja põllumajanduse lähendamist Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele.

ÜPP erieesmärk

Üks ÜPP 2023–2027 kümnest erieesmärgist keskendub loodusvarade, sealhulgas vee kestlikule majandamisele. Sisuliselt on vee säästev majandamine oluline kõigi kümne ÜPP sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku eesmärgi jaoks.

ÜPP strateegiakavad

ÜPP strateegiakavade koostamisel on ELi liikmesriikidel suurem paindlikkus selliste sekkumiste kohaldamisel, mis aitavad tõhusalt lahendada põllumajandusliku veekasutusega seotud kohalikke ja piirkondlikke probleeme, aidates samal ajal kaasa ka ELi puhta vee eesmärkide saavutamisele.

Tingimuslikkus

Tingimuslikkuse eeskirjade kohaselt on ÜPP toetusesaajate maksed seotud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega. Vee seisukohast eriti olulised tingimuslikkuse eeskirjad hõlmavad järgmist:

  • nõuded veevõtu ja vee tõkestamise ning fosfaatidest tuleneva hajureostuse allikate kontrollimiseks (SMR 1);
  • nitraatide direktiiv (SMR 2 kaudu);
  • vooluveekogude äärde jäävad puhverribad (HPK 4).

Ökokavad

Kehtivate ÜPP eeskirjade kohaselt toetatakse ökokavadega põllumajandustootjaid, kes võtavad kasutusele või säilitavad põllumajandustavasid, mis aitavad kaasa ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Ökokavade kaudu premeerib EL põllumajandustootjaid loodusvarade säilitamise ja avalike hüvede pakkumise eest, mis toovad üldsusele kasu, mis ei kajastu turuhindades ja mis hõlmavad säästvat veemajandust toetavaid tavasid. 

Ökokavad võivad näiteks toetada mullamajandamistavasid, nagu põllukultuuride mitmekesistamine, mullaharimise vähendamine, agrometsandus ja muud tavad, mis aitavad parandada mulla struktuuri ja tugevdada selle võimet vett säilitada. Ökokavad võivad toetada ka toitainete majandamise ja pestitsiidide säästva kasutamise parandamise tavasid. 

Maaelu arengu sekkumised

Maaelu arengu kaudu toetatakse ka veemajanduse parandamist ja veekasutuse tõhustamist. ELi riigid saavad oma ÜPP strateegiakavade kaudu aidata kaasa kestlikule veemajandusele, toetades põllumajandustootjaid, kes astuvad täiendavaid samme kestliku veekasutuse suunas:

  • põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste kaudu, millega põllumajandustootjad kohustuvad võtma meetmeid, mis kaitsevad vee kvaliteeti ja parandavad tõhusust. Toetust antakse näiteks mulla orgaanilise süsiniku sisalduse parandamiseks, kliimale paremini kohandatud ja/või veekindlate põllukultuuride ja sortide külvamiseks ning arukate veemajandus- ja/või niisutuslahenduste kasutamiseks;
  • investeerimismeetmeid saab kasutada kapitalimahukate muutuste kulude katmiseks, näiteks tõhusamad niisutusseadmed, samuti mittetootlikud investeeringud (nt märg- ja turbaalade taastamine, maastikule iseloomulike vormide loomine);
  • Veepoliitika raamdirektiivi kohaste toetustega toetatakse põllumajandustootjaid, kes peavad oma tavasid veemajanduskavade raames kohandama.

Euroopa (EL) ÜPP võrgustik hõlbustab ka põllumajandusökosüsteemidega seotud ideede ja heade tavade jagamist ökokavade ja keskkonnahoidliku struktuuriga seotud temaatilise töö kaudu.

Keskkonnahoidlik arhitektuur

ÜPP 2023–2027 uus keskkonnahoidlik struktuur sisaldab rangemaid eeskirju ja pakub rohkem võimalusi elurikkust soodustavaks põllumajanduseks. Näiteks eraldatakse täiendav osa ÜPP eelarvest ökokavadele, millega saab toetada põllumajandustootjate vabatahtlikke tavasid. Samal ajal on ELi liikmesriigid kohustatud eraldama vähemalt 35 % oma maaelu arengu eelarvest keskkonna- ja kliimatavadele. 

CSP overview facts and figures
Heakskiidetud 28 ÜPP strateegiakava (2023–2027)

Käesolevas dokumendis antakse üksikasjalik ülevaade 27 ELi liikmesriigi põhielementidest ja valikutest nende heakskiidetud riiklikes kavades. Samuti vastab see teabenõuetele, et teha kokkuvõte kavade sisust ja eesmärkidest.

  • Üldväljaanded
  • 26. juuni 2023

Edusammude jälgimine

Ühise seire- ja hindamisraamistiku kaudu kogub komisjon mitmesuguseid veega seotud andmenäitajaid ning hõlbustab ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks mitmesuguseid hindamisi ja välisuuringuid.

Komisjoni põllumajandusliku toidutööstuse andmeportaal sisaldab tulemustabelit, milles on esitatud kõige asjakohasemad vee kvaliteedi ja kättesaadavuse näitajad, ning 2020. aasta veebruaris avaldati sõltumatu hinnang ÜPP mõju kohta veele.

ÜPP 2023–2027 sisaldab tugevdatud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikku, mis hõlbustab suuremat vastutust ja üleminekut tulemuspõhisele rakendamismudelile.

Teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon

Selleks et töötada välja uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad aidata kaasa vee säästvale majandamisele, toetab komisjon teadusuuringuid ja innovatsiooni vee, toitainete ja jäätmete valdkonnas põllumajanduses.

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem levitab teadmisi uute meetodite ja tehnoloogiate kohta, andes samal ajal põllumajandustootjatele nõu selle kohta, kuidas täita veekaitsenõudeid.

  • Niisutatav põllumajanduskultuur
    Tegevuspõhine teadustegevus: tõhus niisutamine

    Itaalia maaelu arengu programmi toel asutasid Consorzio di Bonifica ja Associazione Nazionale Bonifiche Italiane Emilia-Romagna piirkonnas projekti IRRINET – IRRIFRAME. Nad töötasid välja ekspertsüsteemi, et pakkuda reaalajas niisutamise ajakava koos igapäevase teabega selle kohta, kui palju vett on vaja ja millal põllumajanduskultuure niisutada. Teenus hõlmab rohkem kui 40 000 põllumajandusettevõtet, mis moodustab peaaegu 40 % piirkonna niisutatavast alast, ning aastatel 2007–2013 säästeti selle abil vett rohkem kui 50 miljoni m3 võrra.

Õiguslikud alused

Tingimuslikkust reguleerivad:

Ökokavasid, AECCsid ja investeeringuid reguleerivad: 

  • eeskirjad, mis käsitlevad ELi liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames koostatud strateegiakavade (määrus (EL) 2021/2115) toetamist.

Events

Uudised