Põhisisu juurde
Agriculture and rural development

Heas seisundis muld

Ühine põllumajanduspoliitika tagab mullakaitse eeskirjade järgimise ja julgustab põllumajandustootjaid võtma lisameetmeid mulla majandamise parandamiseks.

Muld ja põllumajandus ELis

Põllumajandusmaa moodustab ligikaudu 50% ELi pindalast ja seepärast on põllumajandus tihedalt seotud mulla seisundiga. ELi mulla seisukord on mitmes suhtes problemaatiline. Muret teevad erosioon, degradeerumine ja kõrbestumine, orgaanilise ainese vähenemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Paljud mulla tervist ohustavad probleemid on seotud põllumajandusega ja survega rahuldada kasvavat toidunõudlust, näiteks:

  • intensiivsest maaharimisest põhjustatud degradeerumine ja mullaviljakuse vähenemine;
  • raskete masinate põhjustatud pinnase tihenemine ning ebasobivad põlluharimisviisid;
  • monokultuuride kasvatamise ning muude maakasutuse ja maa majandamise tavade põhjustatud kahju bioloogilisele mitmekesisusele;
  • kemikaalidest (nt pestitsiidid, raskmetallid, ravimid, plastid jne) tulenev reostus;
  • maa kasutamata jätmine ja hooletusse jätmine.

Nende probleemide lahendamiseks tagatakse ÜPPga põllumajanduse kooskõla ELi mullakaitsepoliitikaga, nagu on sätestatud praeguses mullakaitse teemastrateegias. Säästev mulla majandamine on oluline ka paljude Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiate ja prioriteetide jaoks, sealhulgas:

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmed

ÜPP eesmärk on mitmete eeskirjade ja meetmete abil kaitsta mulla rolli ELi jätkusuutlikes põllumajandussüsteemides, et põllumajandustootjad saaksid:

  • pakkuda ühiskonnale ohutut, tervislikku ja säästvalt toodetud toitu;
  • teenida stabiilset ja õiglast sissetulekut, võttes arvesse täiendavaid avalikke hüvesid, mida nad pakuvad;
  • kaitsta loodusvarasid, suurendada elurikkust ja aidata võidelda kliimamuutustega.

Tingimuslikkus

Tingimuslikkuse eeskirjade kohaselt on kõigile ÜPP toetusesaajatele tehtavad maksed seotud kohustuslike majandamisnõuete järgimise ning maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi tagamisega. Tingimuslikkuse eeskirjad hõlmavad järgmist:

  • minimaalne taimkate;
  • minimaalne maa majandamine erosiooni piiramiseks;
  • mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine.

Maaelu areng

Maaelu areng (ÜPP nn teine sammas) hõlmab konkreetset mullale keskenduvat valdkonda, mis on pühendatud erosiooni ärahoidmisele ja mulla majandamise parandamisele.

ELi riigid saavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete (AECM) kaudu sellele sihtvaldkonnale kaasa aidata oma maaelu arengu programmides, milles põllumajandustootjad kohustuvad järgima mulda kaitsvaid ja parandavaid tavasid.

    ELi liikmesriigid võivad mulla kestliku majandamise soodustamiseks rakendada mitmeid muid maaelu arengu meetmeid:

    • mahepõllumajandust toetavad meetmed aitavad kaitsta mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust;
    • metsanduse arengut toetavad meetmed on tõhusad pinnase erosiooni vastu;
    • võib kasutada investeerimismeetmeid konserveerivaks mullaharimiseks kasutatavate masinate rahastamiseks, et minimeerida mulla lagunemist ja säilitada sügisel ja talvel mullakatte kõrge tase ning piirata seeläbi potentsiaalselt kasvuhoonegaaside heidet, vähendada erosiooni ja soodustada mulla orgaanilise aine teket;
    • teadmussiiret, nõustamisteenuseid ja koostööd toetavad meetmed võivad aidata põllumajandustootjatel tegeleda mitmesuguste mulda ohustavate teguritega, nagu erosioon, hapestumine või orgaanilise ainese kadu, ning edendada kohalike agroökoloogiliste ja põllumajandustingimustega kohandatud säästvate mulla majandamise tavade vastuvõtmist.

    Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) hõlbustab ka ideede ja heade tavade jagamist ressursitõhususe ning vee ja mulla majandamise teemavaldkondade kaudu.

    ÜPP 2023–2027

    ÜPP 2023–2027 jõustus 1. jaanuaril 2023. See hõlmab tugevamat toetust mulla heale seisundile kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

    ÜPP erieesmärgid

    ÜPP 2023–2027 tugineb kümnele erieesmärgile. Mulla kestlik majandamine on oluline osa mitmetest eesmärkidest, eelkõige maastikele ja bioloogilisele mitmekesisusele, loodusvaradele ja kliimameetmetele keskenduvatest eesmärkidest.

    ÜPP strateegiakavad

    ELi liikmesriigid saavad oma ÜPP strateegiakavades paindlikumalt kavandada sekkumisi, mis aitavad lahendada nende muldade ees seisvaid kõige pakilisemaid probleeme, aidates samal ajal kaasa ELi ühiste eesmärkide saavutamisele.

    Uus keskkonnahoidlik ülesehitus

    ÜPP 2023-2027 uus keskkonnahoidlikkus sisaldab rangemaid eeskirju ja pakub rohkem võimalusi keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks. Näiteks eraldatakse märkimisväärne osa ÜPP 2023-2027 eelarvest ökokavade jaoks, mille alt võib toetada põllumajandustootjate vabatahtlikke tavasid. 2021. aasta jaanuaris avaldas komisjon ökokavade soovitusliku loetelu, mis sisaldab mitmeid mullale kasulikke tavasid.

    Kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendus

    ÜPP 2023-2027 eeldab, et põllumajandustootjad kasutavad kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendust (FaST). Rakendus annab põllumajandustootjatele nõu väetiste kasutamise kohta. See on kohandatud põllukultuuride tegelikele vajadustele ja tagab väetiste kasutamist käsitlevate kehtivate õigusaktide järgimise. Uus vahend edendab väetiste kasutamise optimeerimist, tuues nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast kasu, ning aitab kaasa ka põllumajanduse digiüleminekule, suurendades põllumajandustootjate oskusi digitaalsete vahendite kasutamisel.

    Edusammude jälgimine

    Ühise seire- ja hindamisraamistiku (CMEF) kaudu kogub komisjon mitmesuguseid näitajaid, et mõõta ÜPP edusamme oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel. Komisjoni põllumajandusliku toidutööstuse andmeportaal sisaldab mulla tulemustabelit, milles on esitatud mõned kõige asjakohasemad näitajad mulla kohta.

    Ühine seire- ja hindamisraamistik pakub ka raamistikku hindamisteks ja välisuuringuteks. 2020. aasta novembris avaldas komisjon Alliance Environement GEIE poolt läbi viidud sõltumatu uuringu ÜPP mõju kohta mulla kestlikule majandamisele.

    ÜPP 2023–2027 hõlmab ühtlasi tugevdatud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikku (PMEF), mis suurendab vastutust ja lihtsustab üleminekut tulemuspõhisele mudelile.

    Teadmised, uuringud ja innovatsioon

    Teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni arendamine on oluline mulla säästva majandamise võimaluste edendamiseks.

    Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem (FAS) annab põllumajandustootjatele nõu, kuidas rakendada oma põllumajandusettevõtetes mulla kestlikku majandamist, järgida mullakaitse eeskirju, saada kasu maaelu arengu raames saadavast toetusest ning levitada teadmisi uute meetodite ja tehnoloogia kohta.

    Teadusuuringud ja innovatsioon

    Komisjon toetab ka teadusuuringuid ja innovatsiooni, et paremini mõista põllumajanduse ja metsanduse mõju mullale ning arendada uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad edendada mulda parandavaid tootmissüsteeme. Eelkõige pakub komisjon programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ raames välja uusi lähenemisviise teadusuuringutele ja innovatsioonile koos hariduse, koolituse, investeeringute ja heade tavade tutvustamisega, kasutades eluslaborite ja majakaprojekte.

    Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus

    Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) on jätkuvalt tulevase ÜPP peamine vahend, millega edendada töörühmade töö kaudu saavutatud uuenduslike lahenduste loomist, katsetamist ja levitamist. Need töörühmad ühendavad põllumajandustootjaid, metsandusspetsialiste, teadlasi, nõustajaid, äriühinguid ja valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone, et teha koostööd uuenduslikes põllumajandusprojektides ning muudes põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud tegevustes.

    Käimasolevad teadusuuringud: digiüleminek

    Image: a farmer analysing soil health with a digital device

    Digiüleminek võib võimaldada põllumajandustootjatel parandada mullaviljakust ja vähendada saastust, toetades paremaid majandamissüsteeme. Näiteks kasutatakse täppispõllumajanduses toitainete ja pestitsiidide sihipäraseks kasutamiseks digitaalset asukohaseiret, samal ajal kui satelliidipõhised juhtimissüsteemid võimaldavad kasutada püsivaid liikumisteid, mida tuntakse kui tehnoradade kasutamist põllul. Kuna sellisel viisil väheneb ülemise mullakihi tihendamine, paraneb mulla vee- ja õhurežiim ning see võimaldab põua ja tugevate vihmasadude ajal stabiilsemat saagikust.