Heas seisundis muld

Muld ja põllumajandus ELis

Põllumajandusmaa moodustab ligikaudu 50 % ELi pindalast ja seepärast on põllumajandus tihedalt seotud mulla seisundiga. ELi mulla seisukord on mitmes suhtes problemaatiline. Muret teevad erosioon, degradeerumine ja kõrbestumine, orgaanilise ainese vähenemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Paljud mulla tervist ohustavad probleemid on seotud põllumajandusega ja survega rahuldada kasvavat toidunõudlust, näiteks:

• intensiivsest maaharimisest põhjustatud degradeerumine ja mullaviljakuse vähenemine;
• raskete masinate põhjustatud pinnase tihenemine ning ebasobivad põlluharimisviisid;
• monokultuuride kasvatamise ning muude maakasutuse ja maa majandamise tavade põhjustatud kahju bioloogilisele mitmekesisusele;
• kemikaalidest (nt pestitsiidid, raskmetallid, ravimid, plastid jne) tulenev reostus;
• maa kasutamata jätmine ja hooletusse jätmine.

Nende probleemide lahendamiseks tagatakse ÜPPga põllumajanduse kooskõla ELi mullakaitsepoliitikaga, nagu on sätestatud praeguses mullakaitse teemastrateegias. Säästev mulla majandamine on oluline ka paljude Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiate ja prioriteetide jaoks, sealhulgas:

• strateegia „Talust taldrikule“;
• nullsaaste tegevuskava;
• kliimaeesmärgid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks;
• bioloogilise mitmekesisuse strateegia, milles kuulutati välja ka uus ELi mullastrateegia 2021. aastaks,
• ning uus mahepõllumajanduse tegevuskava.

ÜPP praegused meetmed

ÜPP eesmärk on mitmete eeskirjade ja meetmete abil kaitsta mulla rolli ELi jätkusuutlikes põllumajandussüsteemides, et põllumajandustootjad saaksid:

• pakkuda ühiskonnale ohutut, tervislikku ja säästvalt toodetud toitu;
• teenida stabiilset ja õiglast sissetulekut, võttes arvesse täiendavaid avalikke hüvesid, mida nad pakuvad;
• kaitsta loodusvarasid, suurendada bioloogilist mitmekesisust ja aidata võidelda kliimamuutuste vastu.

Nõuetele vastavus

Nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt on kõigi ÜPP toetusesaajate maksed seotud kohustuslike majandamisnõuetega (SMR) ning maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga (GAEC). Mulla suhtes olulised nõuetele vastavuse eeskirjad hõlmavad järgmist:

• minimaalne mullakate (GAEC 4);
• minimaalne maa majandamine erosiooni piiramiseks (GAEC 5);
• mulla orgaanilise ainese säilitamine (GAEC 6).

Keskkonnasäästlikumaks muutmise toetused

Kehtivate ÜPP eeskirjade kohaselt peavad põllumajandustootjad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste saamiseks järgima kolme kohustuslikku tava. Mulla seisundile aitab kaasa iga selline tava:

• põllukultuuride mitmekesistamine: mitmekesisemate põllukultuuride kasvatamine muudab mulla ja ökosüsteemid vastupidavamaks;
• püsirohumaa: säilitab mullas viljakuse ja orgaanilise süsiniku, hoiab ära erosiooni ja toob elupaikade kaitsmisega kasu bioloogilisele mitmekesisusele;
• ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad: mulla jaoks kasulikud valikud on kesa, terrassid, põlluääred, agrometsandus, vahekultuurid, haljaskate ja lämmastikku siduvad põllukultuurid.

Alates 2023. aastast kohandatakse keskkonnasäästlikumaks muutmise otsetoetuste kõige tõhusamaid aspekte ja lisatakse need reformitud ÜPPsse. Otsetoetused aitavad jätkuvalt kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele uue ökokavade rahastamisvahendi kaudu.

Maaelu areng

Maaelu areng (ÜPP nn teine sammas) hõlmab konkreetset mullale keskenduvat valdkonda, mis on pühendatud erosiooni ärahoidmisele ja mulla majandamise parandamisele.

ELi riigid saavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete (AECM) kaudu sellele sihtvaldkonnale kaasa aidata oma maaelu arengu programmides, milles põllumajandustootjad kohustuvad järgima mulda kaitsvaid ja parandavaid tavasid.

ELi liikmesriigid võivad mulla kestliku majandamise soodustamiseks rakendada mitmeid muid maaelu arengu meetmeid:

• mahepõllumajandust toetavad meetmed aitavad kaitsta mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust;
• metsanduse arengut toetavad meetmed on tõhusad pinnase erosiooni vastu;
• võib kasutada investeerimismeetmeid konserveerivaks mullaharimiseks kasutatavate masinate rahastamiseks, et minimeerida mulla lagunemist ja säilitada sügisel ja talvel mullakatte kõrge tase ning piirata seeläbi potentsiaalselt kasvuhoonegaaside heidet, vähendada erosiooni ja soodustada mulla orgaanilise aine teket;
• teadmussiiret, nõustamisteenuseid ja koostööd toetavad meetmed võivad aidata põllumajandustootjatel tegeleda mitmesuguste mulda ohustavate teguritega, nagu erosioon, hapestumine või orgaanilise ainese kadu, ning edendada kohalike agroökoloogiliste ja põllumajandustingimustega kohandatud säästvate mulla majandamise tavade vastuvõtmist.

Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) hõlbustab ka ideede ja heade tavade jagamist ressursitõhususe ning vee ja mulla majandamise teemavaldkondade kaudu.

Uus ÜPP: 2023‒2027

Uue ÜPPga, mis peaks hakkama kehtima 2023. aastal, antakse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega suuremat tuge heas seisundis mullale.

ÜPP erieesmärk

Komisjoni ettepanekute kohaselt rajatakse uus ÜPP üheksa erieesmärgi ümber. Mulla kestlik majandamine on oluline osa mitmetest eesmärkidest, eelkõige maastikele ja bioloogilisele mitmekesisusele, loodusvaradele ja kliimameetmetele keskenduvatest eesmärkidest.

ÜPP strateegiakavad

ELi liikmesriigid saavad oma ÜPP strateegiakavades paindlikumalt kavandada sekkumisi, mis aitavad lahendada nende muldade ees seisvaid kõige pakilisemaid probleeme, aidates samal ajal kaasa ELi ühiste eesmärkide saavutamisele.

Uus keskkonnahoidlikkus

ÜPP uus keskkonnahoidlikkus sisaldab rangemaid eeskirju ja pakub rohkem võimalusi keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks. Näiteks eraldatakse märkimisväärne osa ÜPP eelarvest ökokavade jaoks, mis võivad toetada põllumajandustootjate vabatahtlikke tavasid. 2021. aasta jaanuaris avaldas komisjon ökokavade soovitusliku loetelu, mis sisaldab mitmeid mullale kasulikke tavasid.

Kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendus

Uus ÜPP eeldab, et põllumajandustootjad kasutavad kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendust (FaST). Rakendus annab põllumajandustootjatele nõu väetiste kasutamise kohta. See on kohandatud põllukultuuride tegelikele vajadustele ja tagab väetiste kasutamist käsitlevate kehtivate õigusaktide järgimise. Uus vahend edendab väetiste kasutamise optimeerimist, tuues nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast kasu, ning aitab kaasa ka põllumajanduse digiteerimisele, suurendades põllumajandustootjate oskusi digitaalsete vahendite kasutamisel.

Edusammude jälgimine

Ühise seire- ja hindamisraamistiku (CMEF) kaudu kogub komisjon mitmesuguseid näitajaid, et mõõta ÜPP edusamme oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel. Komisjoni põllumajandusliku toidutööstuse andmeportaal sisaldab mulla tulemustabelit, milles on esitatud mõned kõige asjakohasemad näitajad mulla kohta.

Ühine seire- ja hindamisraamistik pakub ka raamistikku hindamisteks ja välisuuringuteks. 2020. aasta novembris avaldas komisjon Alliance Environement GEIE poolt läbi viidud sõltumatu uuringu ÜPP mõju kohta mulla kestlikule majandamisele.

Komisjoni ettepanekute kohaselt sisaldab uus ÜPP tugevdatud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikku, mis hõlbustab suuremat vastutust ja üleminekut tulemuspõhisele rakendamismudelile.

Teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon

Teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni arendamine on oluline mulla säästva majandamise võimaluste edendamiseks.

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem (FAS) annab põllumajandustootjatele nõu, kuidas rakendada oma põllumajandusettevõtetes mulla kestlikku majandamist, järgida mullakaitse eeskirju, saada kasu maaelu arengu raames saadavast toetusest ning levitada teadmisi uute meetodite ja tehnoloogia kohta.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Komisjon toetab ka teadusuuringuid ja innovatsiooni, et paremini mõista põllumajanduse ja metsanduse mõju mullale ning arendada uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad edendada mulda parandavaid tootmissüsteeme. Eelkõige pakub komisjon programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ raames välja uusi lähenemisviise teadusuuringutele ja innovatsioonile koos hariduse, koolituse, investeeringute ja heade tavade tutvustamisega, kasutades eluslaborite ja majakaprojekte.

Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus

Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) on jätkuvalt tulevase ÜPP peamine vahend, millega edendada töörühmade töö kaudu saavutatud uuenduslike lahenduste loomist, katsetamist ja levitamist. Need töörühmad ühendavad põllumajandustootjaid, metsandusspetsialiste, teadlasi, nõustajaid, äriühinguid ja valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone, et teha koostööd uuenduslikes põllumajandusprojektides ning muudes põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud tegevustes.

Käimasolevad teadusuuringud: digitaliseerimine

Digitaliseerimine võib võimaldada põllumajandustootjatel parandada mullaviljakust ja vähendada saastust, toetades paremaid majandamissüsteeme. Näiteks kasutatakse täppispõllumajanduses toitainete ja pestitsiidide sihipäraseks kasutamiseks digitaalset asukohaseiret, samal ajal kui satelliidipõhised juhtimissüsteemid võimaldavad kasutada püsivaid liikumisteid, mida tuntakse kui tehnoradade kasutamist põllul. Kuna sellisel viisil väheneb ülemise mullakihi tihendamine, paraneb mulla vee- ja õhurežiim ning see võimaldab põua ja tugevate vihmasadude ajal stabiilsemat saagikust.