Skip to main content
Agriculture and rural development

Kliimamuutuste vastane võitlus

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on suurendada põllumajanduse ja metsanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele ning toetada meetmeid, mis aitavad kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele.

Kliimamuutused ja põllumajandus ELis

Põllumajandusel on kliimamuutuste leevendamisel kasulik ja oluline roll: põllumaal leiduvad põllukultuurid, hekid ja puud seovad fotosünteesi abil atmosfäärist süsinikku, samal ajal kui õigesti majandatud mullad aitavad süsinikku talletada.

Kuid põllumajanduse arvele langeb ikkagi umbes 10% (2017. aastal 438 994 miljonit tonni CO2 ekvivalenti) ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Sellega on põllumajandussektor energia-, transpordi-, elamu- ja kaubandussektori järel viiendal kohal. Põllumajandustavadega seostatakse eelkõige kahte liiki kasvuhoonegaase:

  • metaan (CH4) – tekib loomade seedeprotsessidest, sõnnikukäitlusest ja riisikasvatusest;
  • dilämmastikoksiid (N2O) – tekib orgaanilise ja mineraalse lämmastikväetisega põllumajandusmaal ning sõnnikukäitlusest.

Aastatel 1990–2017 vähendas ELi põllumajandussektor kasvuhoonegaaside heidet 19%. Samal ajavahemikul vähenes kariloomade seedeprotsessidest tulenev metaaniheide 21%.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abil soovib Euroopa Komisjon tagada, et põllumajandus annaks ELi kliimapoliitikasse kindla panuse.

Euroopa rohelise kokkuleppe osana visandatakse strateegias „Talust taldrikule“ raamistik üleminekuks kestlikule toidusüsteemile, kus põllumajandustootjad saavad jätkuvalt täita ühiskonna nõudlust toidu järele, kuid kaitsta samal ajal ka kliimat. ÜPP on peamine vahend, mis põllumajandustootjaid sel üleminekul toetab.

Praegused ÜPP meetmed

ÜPP edendab säästvaid põllumajandussüsteeme ELis, võimaldades põllumajandustootjatel:

  • pakkuda ühiskonnale ohutut, tervislikku ja säästvalt toodetud toitu;
  • teenida stabiilset ja õiglast sissetulekut, võttes arvesse kõiki nende pakutavaid avalikke hüvesid;
  • kaitsta loodusvarasid, suurendada elurikkust ja aidata võidelda kliimamuutustega.

ÜPP toetab mitmesuguste eeskirjade ja meetmetega kliimameetmeid põllumajanduses ja metsanduses.

Nõuetele vastavus

Nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt on kõigile ÜPP toetusesaajatele tehtavad maksed seotud kohustuslike majandamisnõuetega ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (GAEC). Nõuetele vastavuse eeskirjadega kaitstakse kliimamuutuste tõttu üha suurema surve all olevaid loodusvarasid, samal ajal aitavad konkreetsed mullakaitse eeskirjad (nt GAEC 4 kohane minimaalse mullakatte nõue) talletada süsinikku.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus

Praeguste ÜPP eeskirjade kohaselt saavad põllumajandustootjad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, kui nad säilitavad püsirohumaad, tegelevad põllukultuuride mitmekesistamisega ja eraldavad 5% põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladele.

Püsirohumaa säilitamise nõue võib aidata talletada orgaanilist süsinikku mullas, samal ajal kui mõned ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks sobivad võimalused, nagu põlluservad, agrometsandus ja taimkate, võivad samuti aidata süsinikku siduda.

Maaelu areng

Üks kuuest maaelu arengu prioriteetsest valdkonnast (ühise põllumajanduspoliitika teine sammas) on „edendada ressursitõhusust ja toetada üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris“. ELi liikmesriigid saavad oma maaelu arengu programmides sellele prioriteetsele valdkonnale kaasa aidata järgmiste meetmetega:

  • hõlbustades taastuvate energiaallikate kasutamist ja taastuvenergiaga varustamist;
  • vähendades põllumajanduse põhjustatud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet;
  • toetades CO2 sidumist ja talletamist põllumajanduses ja metsanduses.

ELi liikmesriigid võivad kliimakaitsesse ja kliimamuutustega kohanemisse suunata mitmesuguseid meetmeid, näiteks:

  • põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed, mis võimaldavad põllumajandustootjatel võtta kasutusele kliimasõbralikud tavad ja juhtimissüsteemid, näiteks agroökoloogia või agrometsandus;
  • materiaalse vara investeeringuid võib kasutada sõnnikuhoidlate rajamiseks, et vähendada ammoniaagiheidet;
  • metsade arengut ja majandamist toetavad meetmed suurendavad metsade rolli süsiniku sidumisel;
  • riskijuhtimismeedet võib kasutada ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkiva kahju hüvitamiseks mõeldud ühisfondide toetuseks;
  • koostöömeetmed, teadmussiire ja nõustamisteenused suurendavad teadmisi kliimat mõjutavate põllumajandustavade kohta ja innovatsiooni selles valdkonnas.

Euroopa maaelu arengu võrgustik hõlbustab teadmiste jagamist ja koostööd biomajanduse ja kliimameetmete valdkonnas maapiirkondades.

Uus ÜPP: 2023–27

2023. aastal algava uue ÜPPga viiakse põllumajandus paremini kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaeesmärkidega.

ÜPP erieesmärgid

Komisjoni ettepanekute põhjal keskendub üks uue ÜPP üheksast erieesmärgist kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning põllumajanduses säästva energia kasutamise ja pakkumise suurendamisele.

ÜPP strateegiakavad

Oma ÜPP strateegiakavades saavad liikmesriigid võtta arvesse ELi kliimaeesmärke, pidades samas silmas riigi vajadusi ja võimalusi. Riigid saavad rohkem paindlikkust kliimamuutustega kohanemist puudutavate kohalike ja piirkondlike nõuete ja sekkumiste kavandamisel ning heite vähendamise võimaluste ärakasutamisel põllumajandussektoris.

Uus keskkonnahoidlik ülesehitus

Uus ÜPP võtab senisest enam arvesse keskkonnahoidlikkust, mis suurendab kliimasõbraliku põllumajanduse võimalusi. Näiteks kehtestatakse rangemad tingimused, mis hõlmavad kehtivaid nõudeid (nt püsirohumaade kaitse), kuid tugevdatud ja ühtlustatud kujul. Lisatakse ka turba- ja märgalade kaitse nõuded. Märkimisväärne osa ÜPP eelarvest on kavas eraldada ökokavadele. Sellega võidakse toetada põllumajandustootjate vabatahtlikke tavasid, mis aitavad leevendada kliimamuutusi ja vähendada heitkoguseid. Komisjon avaldas 2021. aasta jaanuaris ökokavade soovitusliku loetelu, mis sisaldab mitmeid kliimale kasulikke tavasid. Jätkub ka kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud maaharimistoetuste, investeeringute, teadmiste suurendamise, innovatsiooni ja koostöö rahastamine maaelu arengu toetustest.

Edusammude jälgimine

Komisjon kogub ühise seire- ja hindamisraamistiku alusel mitmesuguseid põllumajanduse ja kliimamuutustega seotud näitajaid. Komisjoni põllumajandusliku toidutööstuse andmeportaal sisaldab ülevaadet, kus on esitatud kõige asjakohasemad näitajad keskkonna ja kliimameetmete ning kliimamuutuste ja õhukvaliteedi kohta.

Ühise seire- ja hindamisraamistiku alusel on lihtsam teha ka ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks vajalikke hindamisi ja välisuuringuid. 2021. aasta juunis avaldas komisjon sõltumatu hinnangu, milles hinnati ÜPP mõju kliimamuutustele ja kasvuhoonegaaside heitele.

Uus ÜPP hõlmab tugevdatud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikku, mis suurendab vastutust ja lihtsustab üleminekut tulemuspõhisele mudelile.

Teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon

Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisega toetab komisjon nüüdisaegsete põllumajandus- ja metsandussüsteemide arendamist, mis võivad toetada kliimameetmeid, kuid jäävad samal ajal tootlikuks ja kasumlikuks. Näiteks programmi „Euroopa horisont“ mulla seisundit käsitleva missiooni eesmärk on kasutada ära mulla võimalusi kliimamuutuste mõju leevendamisel.

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem jagab uusi teadmisi ja parimaid tavasid, aidates põllumajandustootjatel leida sobivaid lahendusi konkreetse olukorra jaoks.

Põllumajanduse Euroopa innovatsioonipartnerlus ühendab fookusrühmi, töörühmi, projekte, väljaandeid ja üritusi, et edendada innovatsiooni põllumajanduses ja kliimamuutuste valdkonnas. Tähelepanu keskmes on süsiniku säilitamine põllukultuuride kasvatamisel, agrometsandus, heitkoguste vähendamine loomakasvatuses ja taastuvenergia kasutamine põllumajandusettevõttes.

Õiguslik alus

Nõuetele vastavust reguleerivad ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire eeskirjad – ELi määrus 1306/2013, ELi rakendusmäärus 809/2014 ja ELi delegeeritud määrus 640/2014.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste eeskirjad on sätestatud ELi määruses 1307/2013, ELi delegeeritud määruses 639/2014 ja ELi rakendusmääruses 641/2014.

ELi toetus maaelu arengule tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist – ELi määrus 1305/2013.

Documents

What the CAP does for climate change
English
(164.65 KB - PDF)
Laadige alla