ELi põllumajandusturgude lühiajaline väljavaade: ELi põllumajandus on ebakindluse ja suurenevate sisendkulude tingimustes endiselt tugev

ELi põllumajandusturgude lühiajalised väljavaated 2026. aastaks on endiselt head, hoolimata Lähis-Ida konflikti tagajärgedest, mis suurendavad olemasolevaid probleeme ja riske, sealhulgas ilmastikuga seotud probleeme ja riske, loomahaigusi ja püsivaid kaubanduspingeid. Need ebakindluse allikad on suurenevad tootmissisendi kulud, mis avaldavad survet tootjamarginaalidele. Siiski eeldatakse, et ELi toodang suureneb õliseemnete, piimatoodete, sealiha ja kodulindude puhul. Teraviljatoodang peaks prognooside kohaselt vähenema, kuid jääma viie aasta keskmise lähedale, samal ajal kui mäletsejaliste, suhkru- ja oliiviõlisektori toodang peaks vähenema.

Lühiajaliste väljavaadete aruande 2026. aasta suvine väljaanne ja selle interaktiivne veebipõhine tulemustabel pakuvad väärtuslikku teavet ELi põllumajandusturgude praeguse olukorra ja tulevikku suunatud ootuste kohta ning on peamine otsuste tegemise tugivahend kõigile ELi toidutarneahela sidusrühmadele. Tuleb märkida, et käesolevas aruandes ei võeta arvesse käimasolevaid kuumalaineid, mis mõjutavad tõsiselt põllumajandustootjaid kogu Euroopas.

Turu põhialused

Makromajanduslikud ja energiaturu väljavaated 2026. aastaks on endiselt väga ebakindlad: SKP reaalkasv on prognoosi kohaselt vaid +1,1 %, inflatsioon kiireneb energiakulude tõttu +3,1 %ni ja toiduainete hinnad tõusevad eeldatavasti pärast suurenevaid sisendkulusid. Kooskõlas Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosiga eeldab see lühiajaline väljavaade energiaturgude järkjärgulist normaliseerumist, mida toetab Hormuzi väina järkjärguline taasavamine ja peamiste mereteede taastamine. Riskide tasakaal on siiski endiselt negatiivne. Sellega seoses on tootjamarginaalid endiselt surve all ning väetiste taskukohasus langes 2022. aastal täheldatud tasemele. Nende probleemide lahendamiseks on 2026. aasta mais vastu võetud komisjoni väetisealase tegevuskava eesmärk leevendada lisaks sihtotstarbelisele ajutisele riigiabi raamistikule lühiajalist kulusurvet, tugevdades samal ajal pikaajalist vastupanuvõimet.

Ilmaprognoosides prognoositakse 2026. aastaks üldiselt soodsaid põllumajandustingimusi ELis, kusjuures talvekultuuride saagikus ületab eeldatavasti ajaloolist keskmist, samal ajal kui kevad- ja suvekultuurid võivad kannatada kütte- ja veepuuduse all, eelkõige põuaaldistes piirkondades. Ülemaailmselt peaks tugev El Niño üritus jõudma haripunkti sügisel ja sellel on põllumajandusele mitmesugune mõju. Kuigi ELi tootmine võib vältida suurt otsest mõju, võivad ülemaailmsed turuhäired levida tarneahelate kaudu. Ebakindlus – sealhulgas koostoime kliimamuutustega – suurendab El Niño riski.

Põllukultuurid ja erikultuurid

Prognooside kohaselt jõuab ELi teraviljatoodang 2026.–2027. aastal pärast eelmisel hooajal nisu ja odra erakordselt suurt saagikust tagasi keskmiselt 273,7 miljoni tonnini. Suured algvarud peaksid siiski võimaldama tugevat nisueksporti, samas kui import kasvab prognooside kohaselt vaid vähesel määral. Prognooside kohaselt suureneb õliseemnete tootmine ELis 3,1 %, mis on tingitud päevalilleseemnete kasvupinna ja saagikuse suurenemisest. Eeldatakse, et õliseemnejahu tootmine saavutab rekordtaseme ning prognooside kohaselt suureneb ka taimeõlide tootmine, samal ajal kui tarbimine jääb stabiilseks. Valgurikaste taimede tootmine peaks prognooside kohaselt veidi vähenema, kuid jääma üle keskmise, samal ajal kui ELi suhkrutoodang võib suhkrupeedi pindala vähenemise tõttu väheneda.

Oliiviõli tootmine peaks võrreldes varasema tootmise taastumisega 2024./25. aastal vähenema, kuid jääma 2025./26. aastal keskmisest kõrgemaks. Prognooside kohaselt peaks ELi tarbimine langema keskmisele tasemele, samal ajal kui nii eksport kui ka import peaksid madalamate hindade tingimustes suurenema.

Loomsed saadused

Prognooside kohaselt suureneb ELi piimapakkumine 2026. aastal tänu suuremale saagikusele. Hinnad on pärast 2025. aasta lõpus toimunud langust stabiliseerunud, kuid suurenevad tootmissisendi kulud avaldavad survet põllumajandusettevõtete kasumimarginaalidele. Nõudlus on endiselt vastupidav, kuigi toiduainete inflatsioon ja sisendikulude ülekandumine tarbijahindadesse kujutavad endast ohtu. Toorpiima suurem kättesaadavus võib suurendada või, juustu, vadaku ja lõssipulbri tootmist, samal ajal kui eksport püsib vastupidav hoolimata väiksemast Lähis-Ida nõudlusest ja kaubandushäiretest.

Prognooside kohaselt väheneb ELi veiseliha tootmine 2026. ja 2027. aastal lehmakarja vähenemise tõttu, hoides hinnad vaatamata aasta alguse leevenemisele kõrged. Kahanevate karja- ja haigusprobleemide tõttu on lamba- ja kitseliha sarnase surve all. Sealiha tootmine ja tarbimine peaksid jääma stabiilseks ning eksport peaks hindade langedes vastu pidama. Kodulinnukasvatus peaks suure nõudluse ja kõrgete hindade toel kasvama, kuigi eksport võib väheneda, samal ajal kui import suureneb.

ELi bilansid on kättesaadavad põllumajandusliku toidutööstuse andmeportaalis nii tabelite kui ka graafikute kujul. Lisaks on liikmesriikide valitud andmed kättesaadavad ja visualiseeritud andmehalduses.

Report: EU agricultural markets short-term outlook – summer 2026

The short-term outlook is based on the latest market fundamentals, data, and insights from experts within the European Commission's Department for Agriculture and Rural Development.

• Raport
• 6. juuli 2026