- Miks teeb komisjon just nüüd ettepaneku kehtestada uus ÜPP?
- Ettepanek on osa ELi pikaajalisest eelarvest, mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks. See on liidu rahaline võimekus ja alus kulutuste tegemiseks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames.
- Finantsraamistikus pakutakse 2027. aasta järgse ÜPP puhul võimalust liikuda mõjusama, lihtsama ja paindlikuma poliitika suunas, nii et suudetaks reageerida tulevastele sotsiaalmajanduslikele ning kliima-, keskkonna- ja geopoliitilistele probleemidele.
- Ettepanekuga viiakse ellu põllumajanduse ja toidu visiooni ja tegeletakse – õppides varasematest kogemustest – põllumajandustootjate, maakogukondade ja terve ühiskonna pakiliste vajadustega.
- Mida kujutab endast ELi põllumajandustootjatele, maapiirkondadele ja ELi põllumajandussektorile eraldatav eelarve?
- Põllumajandustootjad saavad jätkuvalt kindlat ja usaldusväärset sissetulekutoetust vähemalt 300 miljardi euro suuruse sihtotstarbelise eelarve kaudu. Sissetulekutoetuse alla kuuluvad erinevad maksed, millega toetatakse põllumajandustootja sissetulekut või ärimudelit, sh pindalapõhine sissetulekutoetus, põllumajanduse keskkonnameetmed, toetus väikepõllumajandustootjatele ja noortele põllumajandustootjatele ning investeeringud põllumajandusettevõttesse, nt ettevõtte moderniseerimine, tegevuse mitmekesistamine või uute tavade ja tehnoloogiate kasutuselevõtt.
- Liikmesriigid saavad ka osa uuest riikliku ja piirkondliku partnerluse fondist, mille maht on kokku 865 miljardit eurot ja millest rahastatakse ülejäänud ÜPP meetmeid, mis neil tuleb välja töötada, näiteks selleks, et tuua maapiirkondadesse paremaid ühendusi või toetada maapiirkondade ettevõtlust LEADERi kaudu.
- Selleks et aidata põllumajandustootjatel toime tulla põllumajandusturgude häirete mõjuga, on komisjon kriisireservi summat kahekordistanud. See uus reserv, ühtne turvavõrk, mille maht on 6,3 miljardit eurot, on eranditult ette nähtud üksnes põllumajandustootjatele.
- Sellele lisaks saab põllumajandus jätkuvalt kasu ka Euroopa teadusuuringutest. Seda tänu programmile „Euroopa horisont“ ja uuele konkurentsivõime fondile, millega toetatakse põllumajanduse, tervishoiu, biomajanduse ja biotehnoloogia programme. Nii saab näiteks arendada kliimamuutustele vastupidavamaid seemneid või uuenduslikke biomajanduse rakendusi, mis võivad tuua põllumajandustootjatele lisatulu.
- Uus eelarve sisaldab ka uut inflatsiooniga kohandamise meetodit, et kaitsta põllumajandustootjaid paremini ettearvamatute hinnakõikumiste eest.
- Millised on ettepanekus välja pakutud peamised muudatused?
- 2027. aasta järgset ÜPP struktuuri lihtsustatakse ja ühtlustatakse. Kaks praegust fondi, EAFG ja EAFRD, mida on nimetatud ka esimeseks ja teiseks sambaks, liidetakse üheks sidusaks poliitikaraamistikuks. Sellega kõrvaldatakse dubleerimine, võimaldatakse ressursside paindlikumat kasutamist ja tagatakse, et kõik meetmed on kooskõlas ühiste eesmärkidega.
- Põllumajandustootjate toetus on sihipärasem ja õiglasem. Praegune keerukas toetuskavade süsteem asendatakse lihtsustatud ja järk-järgult väheneva pindalapõhise toetusega. Reformiga säilitatakse otsetoetused, aga kehtestatakse meetmed, et seada prioriteediks noorte, väikeste ja pereettevõtete toetamine, vähendades samal ajal toetust suurtele põllumajandusettevõtetele nende toetuste piiramise ja järkjärgulise vähendamise kaudu. Tõstetakse ka tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust – maksimaalseid kulutusi suurendatakse 13%-lt 20%-le, kusjuures on võimalik lisada veel 5% kõige rohkem abi vajavates sektorites ja piirkondades, nagu loomakasvatus ja tundlikud piirialad.
- Endiselt on kesksel kohal keskkonnakaitse ja kliimameetmed, kuid lähenemisviisis minnakse ettekirjutavatelt tingimustelt üle positiivse tegevuse premeerimisele. Praegune ökokavade ja põllumajanduse keskkonnameetmete süsteem liidetakse üheks põllumajanduse keskkonnameetmete kategooriaks, mida kaasrahastavad liikmesriigid. Põllumajandustootjad saavad selged stiimulid selliste tavade kasutuselevõtuks, mis toovad kasu elurikkusele, kliimale ja loomade heaolule. Uue üleminekutoetusega, mille suurus on kuni 200 000 eurot, saavad põllumajandusettevõtteid, kes lähevad üle kestlikumatele mudelitele veelgi rohkem toetust.
- Noori põllumajandustootjaid toetatakse rohkem kui kunagi varem. Iga liikmesriik peab vastu võtma põlvkonnavahetuse strateegia, millega kindlustatakse struktuursete, rahaliste ja sotsiaalsete takistuste kõrvaldamine kutsealale pääsemisel. Kohustuslik meetmete stardipakett teeb põllumajandustootmise alustamise noortele lihtsamaks.
- Võidavad ka maapiirkonnad ja innovatsioon. Kõik praegused maaeluarengu vahendid, sealhulgas LEADERi programm, jäävad alles ja neid tugevdatakse veelgi. Laiendatakse innovatsiooni, teadusuuringuid ja nõustamisteenuseid, uus fookus on põllumajandustootjate vaimsel tervisel ning töö- ja eraelu tasakaalustamisel. Esmakordselt saavad põllumajandustootjad kasutada asendusteenuseid ja kasutada asendustöötajate abi, kui nad on haiged, puhkusel või hõivatud perekondlike kohustustega.
- Ühise turukorralduse määruse ettepanek sisaldab ka sihtotstarbelisi turureforme. Nende eesmärk on toetada edaspidi valgukultuuride sektori kasvu, kaitsta traditsioonilisi lihanimetusi ja kehtestada õiguslik alus päritoluriigi näitamiseks märgistusel. Koolikavades, mille kaudu jagatakse koolilastele puu- ja köögivilju ning piimatooteid, seatakse samuti prioriteediks ELis kasvatatud tooted, tugevdades toiduga kindlustatust ja kohalikku põllumajandust.
- Tulevane ÜPP on tasakaalustatud ja tänapäevastatud poliitika, millega kaitstakse sissetulekuid, premeeritakse keskkonna suhtes vastutustundlikku majandamist, toetatakse põlvkonnavahetust ja tugevdatakse maakogukondade kerksust kogu Euroopas.
- Kas ÜPP praegune kahesambaline struktuur jääb alles?
- Uue mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk on raha paremini kasutada, sünergiat suurendada ja rahastamisele juurdepääsu lihtsustada. Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades tuuakse praegused ELi rahastamisprogrammid kokku ühtlustatud raamistiku alla, mille keskmes on ÜPP.
- ÜPP puhul tähendab see loobumist kahesambalisest struktuurist (mis koosneb EAGFi ja EAFRD fondidest) ning nende kahe fondi ühendamist ühtseks rahaliste vahendite kogumiks. Mõlemast sambast tuttavad ÜPP vahendid jäävad endiselt liikmesriikide ja põllumajandustootjate käsutusse. Selle uue struktuuriga kõrvaldatakse piirangud, mis olid seatud rahastuse ümberpaigutamisele sammaste vahel. Meetmed, millega taotletakse samu eesmärke, ei kattu enam ja neile ei kohaldata enam erinevaid rahastamistingimusi jne.
- Põllumajandustootjad saavad jätkuvalt kasu praeguse ÜPP teise samba raames antavast toetusest, mis integreeritakse ühte rahastamisvahendisse. See aitab ka vähendada halduskoormust.
- Mis kasu on uuest fondist?
- ÜPP integreerimine riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadesse võimaldab luua rohkem sünergiat ja võtta mõjusamaid meetmeid seal, kus neid vajatakse. Samas on tagatud põllumajandustootjate sissetulekutoetuse prognoositavus.
- See pakub terviklikumat ja tulemuslikumat lähenemisviisi põllumajandustootjate ja maapiirkondade toetamisele.
- Eelkõige võidavad sellest noored põllumajandustootjad, kuna nad saavad toetust ÜPP kaudu ning saavad kasu ka reformidest ja vahenditest, millega muudetakse maapiirkonnad atraktiivsemaks. See hõlmab näiteks paremaid ühendusi, põhiteenuseid, haridust, või maksustamist ja juurdepääsu maareformidele.
- Komisjon tagab riigipõhiste soovituste kaudu, et partnerluskavad täidavad riigi vajadusi nii põllumajanduse ja maapiirkondade puhul kui ka mujal, säilitades samal ajal põllumajandustootjatele sissetulekutoetuseks eraldatud sihtotstarbelise eelarve vähemalt 300 miljardi euro ulatuses, mis annab sellele sektorile turvalise ja stabiilse aluspinna.
- Kuidas see mõjutab põllumajandustootjaid igapäevaselt?
- ÜPP-le on jätkuvalt eraldatud sihtotstarbeline eelarve põllumajandustootjate sissetulekutoetuseks. Neil on kindlustunne summade osas, millega toetatakse nende sissetulekut, aidatakse rahastada investeeringuid põllumajandusettevõttesse, premeeritakse ökosüsteemi teenuseid, toetatakse riskijuhtimist, tuuakse kutsealale noori põllumajandustootjaid või osutatakse põllumajandusettevõtetes asendusteenuseid, panustades kokkuvõtvalt neile rahuldava elatustaseme tagamisse.
- Uued täiendavad rahastamise ja sünergia võimalused põllumajandusettevõtetes ja neist väljaspool, teadmiste jagamine ja innovatsioon, digilahendused, uus üleminekutoetus põllumajandusettevõtete kerksemaks muutmiseks, riskijuhtimine ja juurdepääs rahastamisele tugevdavad põllumajandusettevõtete üldist konkurentsivõimet, kerksust ja kestlikkust.
- Kuidas suunatakse põllumajandustootjate toetus nendele, kes seda kõige rohkem vajavad?
- 2027. aasta järgses ÜPPs pakutakse välja sihipärasem lähenemisviis pindalapõhistele toetustele, võttes arvesse konkreetsete põllumajandusettevõtete ja territooriumide eriomaseid majandustingimusi.
- Kõnealuse ettepanekuga kehtestatakse meetmed sissetulekutoetuse ümberjaotamiseks, seades esikohale väikesed põllumajandusettevõtted, noored põllumajandustootjad ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel asuvad põllumajandusettevõtted. Suuremad põllumajandusettevõtted hakkavad kohustusliku toetuste järkjärgulise vähendamise ja piiramise tõttu saama vähem toetust. Sellega tagatakse, et toetus on suunatud otse neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
- Ühtlasi võimaldatakse liikmesriikidel olla paindlik, kui nad töötavad välja oma sihipärased sissetulekutoetuse kavad, et tegeleda konkreetsete vajadustega, mis on omased nende riikide põllumajandustootjatele (sh noored põllumajandustootjad, naised, taime- ja loomakasvatust kombineerivad põllumajandustootjad) ja territooriumidele.
- Väiksemad põllumajandusettevõtted võivad saada sihtotstarbelist toetust pindalapõhiste toetuste, ühekordsete maksete näol üleminekuks või investeeringuteks või täiendavate riiklike otsetoetustena, ning sellega edendatakse konkurentsivõimelist ja kerkset põllumajandussektorit.
- Kuidas toetatakse ÜPP raames noori põllumajandustootjaid ka pärast 2027. aastat?
- Euroopa Komisjoni uue ÜPP ettepaneku eesmärk on aidata uuel põllumajandustootjate põlvkonnal jalad alla saada ja jõudsalt areneda. Tänu mitmesugustele sihtotstarbelistele vahenditele ja kaasnevatele reformidele ning suunatud toetusele on noortel põllumajandustootjatel paremad võimalused edukate, uuenduslike ja kestlike ettevõtete loomiseks.
- Komisjon kutsub liikmesriike üles eraldama vajalikke vahendeid – sel sügisel avaldatavas põlvkonnavahetuse strateegias esitatakse ELi tasandi soovituslikuks eesmärgiks 6% – ja juhtima neid vahendeid vastavalt ÜPP erisoovitustele.
- Noored põllumajandustootjad saavad kasu sihtotstarbelistest toetustest, sealhulgas pindalapõhistest toetustest ja nende konkreetsetele vajadustele kohandatud meetmete stardipaketist, mis kõik aitavad lahendada nende ees seisvaid probleeme ning edendada elavamat ja rikkalikumat põllumajandussektorit.
- ÜPP raames pakutakse noortele põllumajandustootjatele ka juurdepääsu koolitustele, mentorlusele ja muus vormis toetusele, nagu teadmised, nõustamine ja oskuste arendamine; poliitika toimib koos riiklike reformide ja meetmetega noorte edu toetamiseks; eesmärgiks on tagada, et noortel on olemas edu saavutamiseks vajalikud vahendid ja eksperditeadmised.
- Abikõlblikele investeeringutele eraldatakse kuni 85 % ELi kaasrahastamisest, ja see kõrgem määr annab selge signaali ELi prioriteedist.
- Eesmärk on muuta põllumajandus järgmise põlvkonna jaoks juurdepääsetavamaks, atraktiivsemaks ja elavamaks.
- Kuidas käsitletakse uue ÜPP ettepanekus otsetoetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel? Millised meetmed kehtivad, et vähendada liikmesriikidevahelist ebavõrdsust hektari kohta makstavate otsetoetuste puhul?
- Praeguse ÜPP mehhanismiga, mille alusel otsetoetusi liikmesriikide vahel ühtlustatakse, jaotatakse liikmesriikide vahel vahendid ümber, et vähendada ebavõrdsust otsetoetustes. Liikmesriikidele, kes saavad vähem kui 90 % ELi keskmisest, on ette nähtud suurendamine, ja liikmesriigid, kes saavad üle selle, annavad panuse ümberjaotamisse.
- Uue mitmeaastase finantsraamistiku ÜPPs ei ole seda ümberjaotavat funktsiooni enam vaja, kuna seda võetakse arvesse liikmesriigi kogu riikliku ja piirkondliku partnerluse kava eraldise kindlaksmääramisel. Konkreetselt antakse preemiat nendele liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase hektari kohta on keskmisest madalam.
- Lisaks kehtestatakse 2027. aasta järgses ÜPPs kindlaksmääratud vahemik (minimaalne/maksimaalne summa hektari kohta) järk-järgult väheneva pindalapõhise sissetulekutoetuse korral. Nii ühtlustub toetus liikmesriikide vahel ning selle eraldamine ja mõju on õiglasem.
- Selline lähenemine võimaldab liikmesriikidel diferentseerida sissetulekuvajadustel põhinevaid toetusi, kusjuures samal ajal on seatud üldine piir, kui palju saab eraldada baassissetuleku toetust kestlikkuse tagamiseks. Nii julgustatakse liikmesriike suunama toetust muudele ÜPP vahenditele, nagu põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed või põllumajandusinvesteeringud.
- Mis saab ÜPP keskkonnaeesmärkidest?
- 2027. aasta järgses ÜPPs tunnistatakse täielikult põllumajanduse olulist rolli keskkonna kaitsmises ja säilitamises.
- Ettepanek sisaldab jõulisi keskkonnaeesmärkide saavutamise mehhanisme, sealhulgas uut põllumajandusettevõtte vastutustundliku majandamise süsteemi kõigile põllumajandustootjatele (sissetulekutoetuse saamise nõuded) koos lihtsustatud ja kohandatud stiimulitega, et võtta kasutusele tavasid, mis on kasulikud kliimameetmetele, veemajandusele, mulla seisundile, elurikkuse säilitamisele, pestitsiidide kasutamise vähendamisele ning loomade tervisele ja heaolule.
- Selle asemel, et kehtestada kõigile ühetaolised ettekirjutused, saavad liikmesriigid kavandada meetmeid, mis vastavad nende kohalikule keskkonnale ja tingimustele, juhindudes komisjoni soovitustest ja tagades sellega meie ühiste keskkonnaeesmärkide saavutamise.
- Tulevase ÜPP lihtsustatud raamistik, mis põhineb territoriaalsel lähenemisviisil, keskendub tulemustele, pakkudes sihipärasemaid nõudeid ELi tasandil kombineerituna tugevamate stiimulitega põllumajandustootjatele keskkonnasõbralike tavade kasutuselevõtuks. See lähenemisviis võimaldab põllumajandustootjatel võtta vastutus keskkonnaalaste tulemuste eest, tagades samal ajal ÜPP keskkonnaeesmärkide saavutamise.
- Lisaks on ELi üldeelarves seatud eesmärgiks, et 35 % moodustavad kliima- ja keskkonnakulutused. See tähendab, et partnerluskavade raames moodustavad need kulutused 43 % ning ÜPP peab selles samuti osalema.
- Komisjon jätkab ÜPP keskkonnaalaste eesmärkide suunamist riigipõhiste soovituste, liikmesriikide partnerluskavade heakskiitmise ja tulemuste jälgimise kaudu. Nii tagatakse, et liikmesriigid ja põllumajandustootjad järgivad rangeid keskkonnastandardeid, kuid lubatakse samal ajal paindlikkust ja kohanemist vastavalt muutuvatele oludele.
- Kas ÜPP raames jätkatakse maapiirkondade toetamist?
- ÜPP puhul tunnistatakse elujõuliste maapiirkondade ja kogukondade olulist rolli ELi sotsiaalmajanduslikus arengus ja territoriaalses ühtekuuluvuses.
- Partnerluskavade raames suunatakse rahalisi vahendeid algatustele, milles käsitletakse territoriaalseid erinevusi ja maapiirkondade atraktiivsust.
- Eri valdkondade poliitika parem koordineerimine aitab lahendada maapiirkondade peamisi probleeme. See tähendab paremat juurdepääsu teenustele, paremaid ühendusi ja digivahendeid, innovatsiooni vallandamist ja ärivõimalusi. Eesmärk on luua tugevad, elujõulised ja paremate ühendustega maakogukonnad, mis toetavad ELi üldist edu.
- ÜPP loob koostoime teiste poliitikavaldkondadega, millel on maaelu arengu suhtes integreeritumad lähenemisviisid, ja kasutab ära selliseid edukaid vahendeid nagu LEADER, et edendada kohalikku arengut ning pakkuda juurdepääsu laiemale valikule rahastamisvõimalustele ja eksperditeadmistele.
- Kuidas tehakse innovatsioon põllumajandussektoris kättesaadavaks?
- Innovatsioon, teadusuuringud ja juurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise teenustele on meie lähenemisviisis endiselt kesksel kohal.
- Juurdepääs teadmistele, innovatsiooni kasutuselevõtt ja digiülemineku kiirendamine on põllumajandussektori jõudsaks arenguks vältimatud.
- See tähendab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemide tugevdamist ning juurdepääsu andmist nõustamisteenustele, sihtotstarbelisele koolitusele ja digilahendustele.
- Ettepanekusse jäetakse alles edukalt kasutatud vahendid, nagu innovatsioonikoostöö projektid (põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse EIP-AGRI raames), ning pakutakse lihtsustamisvõimalusi ja koostoimet muude ELi vahenditega.
- ÜPP toimib koostöös muude ELi poliitikavaldkondadega, näiteks kutseõppe ja digitaliseerimise algatustega, et edendada tehnoloogia arengut ja elukestva õppe võimalusi põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate, eelkõige noorte põllumajandustootjate jaoks, ning et luua uuenduslikum ja kerksem põllumajanduskogukond.
- Põllumajandussektor saab kasu ka muudest fondidest, näiteks Euroopa Konkurentsivõime Fondist või ELi teadusuuringute raamprogrammist.
- Innovatsiooni toetatakse mitmesuguste rahastamisvõimalustega. Investeeringud agro- ja biotehnoloogiaettevõtetesse aitavad sektoril kasvada. Nii saavad väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted rahalist toetust, mida nad vajavad investeerimiseks, ajakohastamiseks ja uute innovaatiliste meetodite kasutuselevõtuks.
- Kuidas lihtsustab ettepanek ÜPPd põllumajandustootjate ja liikmesriikide jaoks?
- Ettepanekus sisalduvate uuenduste eesmärk on ühtlustada ühist põllumajanduspoliitikat ja muuta selle rakendamist lihtsamaks, paindlikumaks ning põllumajandustootjate ja liikmesriikide vajadustele paremini vastavaks.
- Üks ja lihtsam süsteem: kahe olemasoleva fondi, EAGFi ja EAFRD ühendamisega kaotatakse jäigad piirid ning põllumajandustootjad ja maapiirkonnad saavad paindlikumat toetust. Samuti teeb see riiklike haldusasutuste jaoks lihtsamaks meetmete planeerimise ja rakendamise.
- Tänu territoriaalsele lähenemisviisile, eelkõige keskkonna- ja kliimameetmete puhul, on liikmesriikidel suurem vabadus kavandada ja rakendada toetusvahendeid, mis on kohandatud nende konkreetsetele piirkondlikele ja valdkondlikele vajadustele.
- Lihtsustatud menetlused teevad toetuse saamise lihtsamaks, sh kasutatakse rohkem ühekordseid makseid, antakse sihipärast täiendavat riiklikku otsetoetust noortele või väikepõllumajandustootjatele ning rakendatakse ühte ühtset järk-järgult vähenevat pindalapõhist toetust.
- Nüüd on nõuded eri rahastamisvaldkondades rohkem ühtlustatud, mis teeb põllumajandustootjatele lihtsamaks toetuse taotlemise ja selle kombineerimise sellistes muudes valdkondades rakendatava poliitikaga nagu energiatootmine, veemajandus või oskuste arendamine.
- Kuidas aitab ÜPP ettepanek põllumajandustootjatel olla kerksem kriisides ja tulevastes väljakutsetes?
- 2027. aasta järgne ÜPP pakub põllumajandustootjatele tugevat kaitset, aidates neil riske juhtida ning kliimamuutuste ja üleilmse ebakindluse tingimustes stabiilsena püsida.
- Varasemat põllumajandusreservi tugevdatakse nüüd fondist, mille mahuks on tagatud 6,3 miljardit eurot. See uus reserv, ühtne turvavõrk, aitab põllumajandustootjatel toime tulla turuhäirete mõjuga. Nimetatud summa on eraldatud sihtotstarbeliselt ja ette nähtud ainult põllumajandustootjatele.
- ÜPP muutmisettepanekutega soodustatakse ka riskijuhtimisvahendite kasutuselevõttu. Muudatuste fookuses on põllumajandusettevõtete kerksuse suurendamine ja põllumajandustootjatele pakutakse sihtotstarbelist toetust, et aidata neil kohaneda, tegevust mitmekesistada ja vähendada vapustuste mõju. Samuti hakkab põllumajandustootjatele kehtima õigus saada kriisitoetust riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade alusel, et katta loodusõnnetustest või äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud kahju.
- Kuidas kavatseb komisjon kaitsta põllumajandustootjaid geopoliitiliste erimeelsuste ja kaubandusvaidluste surve eest?
- Komisjon kaitseb jätkuvalt põllumajandustootjate huve, kes peavad toime tulema turusurve ja majandusliku tasakaalustamatusega ning kaubandushäiretest tingitud probleemidega.
- On tehtud ettepanek luua uus reserv, ühtne turvavõrk, mille maht on 6,3 miljardit eurot, et aidata põllumajandustootjatel taluda turuhäirete mõju. See praktiliselt kahekordistab praegust põllumajandusreservi.
- Reservi saab kasutada selleks, et anda otsest ja sihtotstarbelist toetust põllumajandustootjatele, keda mõjutavad kaubandusvaidlused või mis tahes muud turušokid, ning aidata neil olla konkurentsivõimeline ja kerkne kogu geopoliitilise ebakindluse keskel.
- Kuidas on ÜPP ettepanek kooskõlas põllumajanduse ja toidu visiooniga?
- Ettepanekuga kinnitatakse, et põllumajandus ja toit on ELi eelarves tähtsad, ning tagatakse ÜPP jaoks eelarvest sihipäraste vahendite eraldamine selleks, et Euroopa põllumajandustootjad saaksid jõudsalt areneda ja toota kvaliteetset toitu.
- Ettepanekuga viiakse ellu visiooni eesmärke, suunates sissetulekutoetuse abivajavatele põllumajandustootjatele ning kehtestades kliima- ja keskkonnameetmete stiimulid, mille puhul premeeritakse põllumajandustootjaid, kes teevad loodusega koostööd ja edendavad kestlikke põllumajandustavasid.
- ÜPP ettepanek aitab saavutada visiooni, lihtsustades eeskirju, võimaldades liikmesriikidele suuremat paindlikkust ja pakkudes rohkem toetust.
- See tähendab, et põllumajandustootjad saavad toetust, mis on paremini kohandatud nende vajadustele ja kergemini kättesaadav.
- Milline on 2027. aasta järgse ÜPP juhtimine?
- Juhtimismudel sarnaneb praeguste ÜPP strateegiakavadega. Komisjon juhib protsessi ja esitab liikmesriikidele soovitusi, mis põhinevad ühistel eesmärkidel ja prioriteetsetel valdkondadel. Soovituste põhjal töötavad liikmesriigid seejärel oma partnerluskavade kallal ja komisjonil vaatab need lõpuks üle, et kõikidel oleksid võrdsed tingimused ja nad panustaksid ühevõrra ELi tasandil seatud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisse.
- ÜPP programmitöö toimub koos teiste valdkondade poliitikaga. Selle lähenemisviisi keskmes on partnerluse põhimõte, mille puhul riikide partnerluskavad koostatakse koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning sidusrühmadega, sealhulgas põllumajandustootjate ja maapiirkondade partneritega.
- Kuidas konsulteeriti põllumajandustootjate ja muude sidusrühmadega 2027. aasta järgse ÜPP ettepaneku väljatöötamisel?
- Komisjon kasutas ELi järgmise eelarve kujundamisel koostööpõhist lähenemisviisi.
- Sellesse kaasati sidusrühmad, kodanikud ja muud ELi institutsioonid mitmesuguste kanalite kaudu, sealhulgas avalike konsultatsioonide, kodanike kaasamise platvormi ja kodanike paneelarutelu kaudu.
- Komisjon on viimase kahe aasta jooksul pidanud sidusrühmadega pidevat dialoogi, sealhulgas tehnilisi seminare, strateegilist dialoogi ELi põllumajanduse tuleviku üle ja visioonikonverentsi, mis on toonud kokku üle 6500 osaleja, et arutada põllumajanduse ja toidu tulevikku ELis.
- Konsultatsiooniprotsessi kaasati ka peamised sidusrühmad, nagu Euroopa põllumajandus- ja toidunõukoda (EBAF) ja kodanikuühiskonna dialoogirühm ÜPP teemal, et võtta nende seisukohti ja eksperditeadmisi tulevase ÜPP ettepaneku kujundamisel arvesse.
- Milliseid muudatusettepanekuid on ühise turukorralduse määruse kohta tehtud?
- Tegemist on ühise turukorralduse määruse väga sihipärase läbivaatamisega ja tehtud on ainult sellised muudatusettepanekud, mis on vajalikud turu eripära arvessevõtmiseks.
- Need puudutavad suuremat toetust konkreetsetele sektoritele ja teatavate traditsiooniliste lihanimetuste kaitset, sealhulgas päritolumärgistuse paremat esitamist.
- Määrusesse lisatakse uus valgukultuuride sektor ning praeguseid valdkondlikke toetusmeetmeid ühtlustatakse ja koondatakse suurema mõju saavutamiseks.
- Koolikavade osas nõutakse liikmesriikidelt ELi toodangu eelistamist.
- Uued eeskirjad parandavad ka ELi valmisolekut tulevasteks väljakutseteks, näiteks nähakse ette tagada toiduvarud.
- Millal muudetud ÜPP jõustub?
- Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud vajavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiitu ning jõustuvad eeldatavasti 1. jaanuarist 2028.
- Need kestavad seitse aastat, kuni 31. detsembrini 2034.
- Avaldamiskuupäev
- 23. juuli 2025
- Autor
- Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat
- Osakond
- Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat
- Asukoht
- Brüssel
