ÜPPs avaneb järgmine peatükk

Täna avaldas Euroopa Komisjon oma ettepaneku lihtsama, sihipärasema ja tulevikku suunatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta 2027. aasta järgseks perioodiks.

2027. aasta järgse ÜPP töövahendid jäävad muutumatuks ning pakuvad stabiilsust ja prognoositavust. Sissetuleku- ja kriisitoetuseks ettenähtud vähemalt 300 miljardi euro suuruse lahushoitud vahenditega eelarvega tagatakse, et toetus ELi põllumajandustootjatele säilib samal tasemel kui praeguse ÜPP puhul. Uue ÜPP raames antavat sissetulekutoetust määratletakse varasemast laiemalt. Siia alla kuuluvad nüüd kõik maksed, millega toetatakse põllumajandustootja sissetulekut või ärimudelit, sh pindalapõhine sissetulekutoetus, põllumajanduse keskkonnameetmed ning investeeringud põllumajandusettevõttesse, nt ettevõtte moderniseerimine, tegevuse mitmekesistamine või uute tavade ja tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Ülejäänud ÜPP vahendeid, näiteks programmist LEADER toetatavaid maapiirkondade projekte, rahastatakse 865 miljardi euro suurusest riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadest. Lisaks võimaldab uus Euroopa Konkurentsivõime Fond rahastada täiendavalt põllumajandussektoris tehtavaid teadusuuringuid ja innovatsiooni. 

Luuakse ka ulatuslikum ühtne turvavõrk, et toetada põllumajandustootjaid turuhäirete korral seitsme aasta jooksul 6,3 miljardi euro ulatuses, mis on kaks korda suurem kui ÜPP kriisireserv praegu. 

Järgmise ÜPP jaoks tehtud ettepanekutega tagatakse põllumajandustootjatele õiglane sissetulek, tarbijatele ohutu ja taskukohane toit ning keskkonnakaitse. Et pidada sammu muutuva maailmaga ja lahendada uusi probleeme, pakub ÜPP tasakaalustatud kombinatsiooni stiimulitest, investeeringutest ja kohustustest. Samas võimaldatakse liikmesriikidele suuremat paindlikkust, et võtta arvesse ELi põllumajandussektori ja maapiirkondade mitmekesisust.

Põllumajanduse ja maapiirkondade jaoks mõjukam ELi eelarve

Kooskõlas tulevaste ELi eelarveettepanekutega kasutatakse 2027. aasta järgses ÜPPs lihtsamat ja paindlikumat toimimissüsteemi – mõlema praeguse samba fondid ühendatakse. Kohalike vajaduste ja sektoripõhiste probleemide käsitlemisel on selline ülesehitus strateegilise planeerimise jaoks parem. Nii on ka riiklikel ametiasutustel lihtsam seda hallata. Tulemuseks on mõjusam poliitika, mida täiendab ka koostoime muude riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kohaste rahastamisprogrammidega. 

Näiteks toetatakse ÜPP kaudu noori põllumajandustootjaid, kes peaksid saama abi ka reformidest ja vahenditest, mida liikmesriigid peavad hakkama pakkuma, et muuta maapiirkonnad elukohana ligitõmbavamaks, tagada parem ühendatus, esmased teenused ja lastehoid, oskused ja haridus ning palju muud. 

Sihipärasem toetus põllumajandustootjatele

Põllumajandustootjate pindalatoetus suunatakse aktiivselt põllumajandustootmisega tegelevatele põllumajandustootjatele.  Toetus, mida rahastab täielikult EL, on suunatud neile, kes seda kõige rohkem vajavad, sealhulgas noortele põllumajandustootjatele, väikestele ja segapõllumajandusettevõtetele ning neile, kes tegutsevad looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel. Suurematele põllumajandusettevõtetele makstavat toetust vähendatakse ja piiratakse 100 000 euroni, et oleks tagatud toetuse õiglasem jaotamine.

Samal ajal on endiselt kättesaadavad vahendid, mis varem kuulusid ÜPP teise samba alla ja mida kaasrahastatakse. Endiselt on väga oluline toetada investeeringuid, sest see aitab põllumajandustootjatel ja teistel toetusesaajatel saavutada majanduslikke, keskkonnaalaseid, loomade heaoluga seotud ja sotsiaalseid eesmärke.

Ettepanekus pööratakse suurt tähelepanu ka noorte põllumajandustootjate toetamisele ja põlvkondade vahetuse edendamisele.  Ettepanek sisaldab stardipaketti, mille abil saavad noored põllumajandustootjad sektoris tegevust alustada. Iga liikmesriik peaks vastu võtma ka põlvkondade vahetuse strateegia, mis on kohandatud kohalikele vajadustele. 

Paindlikum ja tulemuspõhisem poliitika

Võttes aluseks ÜPP 2021. aasta reformi ja vajaduse poliitikat veelgi enam lihtsustada, saavad liikmesriigid edaspidi suurema vastutuse ja aruandluskohustuse poliitikaeesmärkide saavutamisel. Selleks suunavad nad toetuse peamistele prioriteetidele ja kohandavad meetmeid, et panustada võimalikult palju liidu eesmärkide saavutamisse.  Samal ajal tagab komisjon ühtsete eesmärkide ja eeskirjade abil, et liikmesriikidel oleksid võrdsed võimalused. Et liikmesriike nende kavade koostamisel juhendada, annab komisjon välja ÜPP riiklikud soovitused. 

Keskkonna- ja kliimameetmete ning põllumajandusettevõtete toimetulekuvõime toetamine

Uus poliitika põhineb stiimulitel. Sissetulekutoetuse saajate jaoks võetakse kasutusele uus põllumajandusettevõtete vastutustundlik majandamine. Sellega asendatakse praegune tingimuslikkuse süsteem ning pakutakse tasakaalustatumat ja paindlikumat lähenemisviisi vähemate ettekirjutuste ja kõigile sobivat lahendust pakkuvate meetmetega. Neid tavasid saab kohandada vastavalt kohalikele tingimustele ja tootmissüsteemidele. ELi tasandi eesmärgid on endiselt ambitsioonikad, näiteks mulla potentsiaali säilitamine, jõgede kaitse reostuse eest või märg- ja turbaalade kaitse. Liikmesriigid määravad kindlaks parimad tavad nende eesmärkide saavutamiseks. See kajastab põllumajandus- ja toidualases visioonis välja kuulutatud territoriaalset lähenemisviisi. 

Ühtlasi julgustatakse ettepanekuga põllumajandustootjaid riske paremini juhtima ja võtma kriiside vastu ennetusmeetmeid. Seda saab teha ka tänu kaasrahastatud meetmetele. Näiteks makstakse kindlustatud põllumajandustootjatele loodusõnnetuste järgseid soodsamaid kriisitoetusi. Investeeringud jäävad kättesaadavaks, et taastada pärast loodusõnnetust või loomahaiguste puhangut tootmispotentsiaal. 

Põllumajandusturud 

Ühise turukorralduse määruse muutmise käigus vaadati määruses lisaks ÜPP õigusraamistikule läbi mitmed muud sätted, et kajastada muutusi põllumajandussektoris. Muutused seisnevad näiteks alljärgnevas.

• Tervisliku toitumise edendamine kohalike toodete abil ELi koolikavade kaudu, et taastada laste side põllumajandustootmisega.
• Uue valgukultuuride sektori loomine, et tugevdada väärtusahelat piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.
• Teatavate lihaga seotud mõistete kaitsmine, et säilitada kõrged tootmisstandardid liha ja lihatoodete loodusliku koostise osas ning aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid.
• Turustamisstandardite kasutamise võimalus valgukultuuride, veise-, sea-, lamba- ja kitseliha ning juustu sektoris, mis hõlmab ka päritolumärgistuse kasutamist.
• Toiduvarudega seotud valmisoleku ja toiduvarude kättesaadavuse parandamine hädaolukordades.

Taust

Põllumajandus ja toit on euroopaliku eluviisi keskmes. Põllumajandus- ja toidusektor tagab ohutu ja kvaliteetse toidu 450 miljonile inimesele, toetab maakogukondi ning sellel on oluline roll ülemaailmses toiduga kindlustatuses. ELis 1962. aastal käivitatud ÜPP on üks ELi pikaajalisemaid ja olulisemaid poliitikavaldkondi. Sellega toetatakse iga liikmesriigi põllumajandustootjaid ja maapiirkondi, aidates tagada stabiilse taskukohase toiduga varustatuse ning kaitstes samal ajal põllumajandustootjate elatusvahendeid. ÜPP aitab kaasa ka kliimamuutuste vastu võitlemisele, looduse ja maakogukondade säilitamisele, ning toetab töökohti põllumajanduses, põllumajanduslikus toidutööstuses ja nendega seotud sektorites. ÜPPd rahastatakse ja hallatakse ELi tasandil koostöös liikmesriikidega – see kajastab Euroopa ja tema põllumajandustootjate ühist pühendumust.

2027. aasta järgne ÜPP on kooskõlas komisjoni põllumajandus- ja toidualase visiooniga ning sellest saab peamine vahend visiooni elluviimiseks. See kujutab endast järgmisi samme tulevikus, kus põllumajandus ja toidu tootmine arenevad kogu Euroopas jõudsalt kogu oma mitmekesisuses, kus põllumajandus on atraktiivne uutele põlvkondadele, kes saavad kasu elujõuliste maapiirkondade parematest elu- ja töötingimustest. Ettepanek aitab edendada konkurentsivõimelisemat, kestlikumat, vastupidavamat ja õiglasemat ELi põllumajandust, mis on tulevikuks valmis, aidates samal ajal kaasa ka ELi laiemate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamisele.

Seadusandlik ettepanek esitatakse nüüd vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2027. aasta järgne ÜPP peaks kestma seitse aastat ajavahemikus 2028–2034.

ÜPP on tõeline ühine poliitika – solidaarsuspoliitika ja Euroopa toiduga kindlustatuse tugisammas. See poliitika on jätkuvalt ELi rahastamise nurgakivi. Edaspidi on see lihtsam, sihipärasem ja mõjukam, kuid samal ajal säilitatakse oluline toetus, millega meie põllumajandustootjad saavad arvestada. Meie ettepanekutes tunnistatakse täielikult põllumajandustootjate olulist rolli mitte ainult toidutootjatena, vaid ka meie maastike haldajatena, meie traditsioonide valdajatena ja eluliselt tähtsa jõuna meie maakogukondades. Põllumajandustootjad vajavad prognoositavust ja tänu uuele ÜPP-le on see neil olemas.

Põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen