Tulevases ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) esitatakse ajakohastatud ja lihtsustatud lähenemisviis, mis võimaldab ELi põllumajandusel rahuldada globaliseerunud maailma pidevalt muutuvaid majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid vajadusi. Oma ettepanekus esitab Euroopa Komisjon nägemuse sihipärasemast, paindlikumast ja tõhusamast ÜPPst. Selle saavutamiseks on oluline uus tööviis.
Ühise põllumajanduspoliitika tulevased eesmärgid
Poliitika aluseks on üheksa ELi ühist eesmärki, mis kajastavad ÜPP kui terviku kõrgeid ELi tasandi eesmärke. Alates bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest kuni õiglase sissetuleku tagamiseni, põlvkondade vahetuse toetamisest kuni kliimamuutustega seotud meetmeteni hõlmavad eesmärgid mitmesuguseid küsimusi, mille eesmärk on lahendada esilekerkivaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.
Nende eesmärkide saavutamiseks esitab Euroopa Komisjon ELi liikmesriikidele mitmeid vahendeid, nõudeid nende kasutamiseks ja näitajaid edusammude mõõtmiseks.
Poliitikaga nihutatakse rõhuasetus nõuete täitmiselt ja eeskirjadelt tulemustele ja tulemuslikkusele. Kõigile sobiv ühtne lähenemisviis asendatakse paindlikuma süsteemiga, mis annab ELi liikmesriikidele suurema vabaduse otsustada, kuidas ühiseid eesmärke kõige paremini saavutada, vastates samal ajal oma põllumajandustootjate ja maakogukondade erivajadustele. Siin tulevadki mängu ÜPP strateegiakavad.
ÜPP strateegiakavad
ÜPP strateegiakavadega tagatakse liikmesriikidele tõeline subsidiaarsus, et paremini kajastada nende konkreetset olukorda ja tagada Euroopas vastupanuvõimelisem põllumajandussektor. Esimese sammuna koostavad liikmesriigid oma vajaduste põhjaliku hindamise, mis põhineb nende territooriumi ja põllumajandusliku toidutööstuse tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude (SWOT) analüüsil. Seda tehakse tihedas koostöös pädevate riiklike asutuste ja muude oluliste sidusrühmadega.
Osana uuest struktureeritud dialoogist annab komisjon liikmesriikidele nende ÜPP strateegiakavade koostamiseks kohandatud soovitusi, sealhulgas seab konkreetsed eesmärgid, milles võetakse arvesse ÜPP eesmärke ja muid ELi tasandi õigusakte, näiteks Euroopa rohelist kokkulepet. Tulevaste ÜPP ettepanekute analüüs kinnitab nende vastavust ELi rohelisele kokkuleppele ning sellega seotud strateegiale „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiale.
Liikmesriik töötab välja sekkumisstrateegia, millel on kindel arusaam oma riikliku või piirkondliku tasandi vajadustest ning Euroopa Komisjoni strateegiline ülevaade. Teises etapis valivad liikmesriigid teatavad ÜPP vahendid ja seavad mõõdetavad eesmärgid, et suunata rakendamist kogu eelarveperioodi jooksul. ÜPP strateegiakavad hõlmavad kõiki ELi rahastatavaid ÜPP vahendeid, mis on kättesaadavad otsetoetuste, turupõhiste toetuste ja maaelu arengu raames. Esimest korda kohaldatakse nende rakendamisel strateegilist lähenemisviisi, kuna kaalutakse ainult kõige tõhusamat ja üksteist täiendavat vahendite kombinatsiooni.
Seejärel peavad liikmesriigid saatma oma ÜPP strateegiakavad Euroopa Komisjonile ametlikuks heakskiitmiseks. Heakskiitmine põhineb järjepidevusel, sidususel, tõhusal panusel ÜPP eesmärkide saavutamisse ja kindlaksmääratud vajaduste rahuldamisel, samuti muudel võimalikel tulemustel, näiteks mõjul siseturu nõuetekohasele toimimisele.
Peale selle peavad liikmesriigid pärast heakskiitmist ja rakendamist koostama oma kavadel põhineva iga-aastase tulemusaruande. Need aruanded aitavad Euroopa Komisjonil jälgida poliitika rakendamist ja hinnata edusamme kogu eelarveperioodiks seatud eesmärkide saavutamisel.
Uus ÜPP soodustab ja toetab nüüdisaegsete tehnoloogiate ja uuenduste laialdasemat kasutamist. Kogu ÜPP rakendamise ajal aitavad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemid ning põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemid kohalikul tasandil põllumajandustootjatel ELi eeskirju paremini mõista ja täita, tuginedes mitmesugustele majandus- ja keskkonnaandmetele, et pakkuda ajakohast tehnoloogilist ja teaduslikku teavet.
Kui edusammud on hinnangute kohaselt liiga aeglased või ebapiisavad, nõuab komisjon, et liikmesriigid analüüsiksid puudujääke ja koostaksid tegevuskava edusammude puudumise kõrvaldamiseks. Kui meetmeid ei rakendata või kui edusamme ei tehta, võib komisjon peatada maksed liikmesriigile.
Euroopa vajab vastupidavat, kestlikku ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, et tagada oma kodanikele kvaliteetse, ohutu ja taskukohase toidu tootmine ning tugev sotsiaal-majanduslik struktuur maapiirkondades. Tulevastes ÜPP ettepanekutes tehakse ettepanek poliitika tõeliseks muutmiseks, keskendudes tõenditele ning kohalike vajaduste ja tingimustega kohanemisele, säilitades samal ajal tugeva ühtsuse Euroopa tasandil. ÜPP strateegiakavad on selle võimaldamiseks üliolulised.
Seotud lingid
- Avaldamiskuupäev
- 20. Mai 2020
- Autor
- Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat
