Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) hõlmab toetust IPA maaelu arengu programmidele (IPARD).
IPARD keskendub konkreetselt maapiirkondadele ja põllumajanduslikule toidutööstusele riikides, kus on käimas Euroopa Liiduga (EL) ühinemise protsess. IPARD III programmid hõlmavad ajavahemikku 2021–2027.
Kõnealuse IPA III raames antava maaelu arengu abiga soodustatakse ka riiklike eeskirjade järkjärgulist kooskõlla viimist ELi ühise põllumajanduspoliitika eeskirjadega.
IPARD ja ühinemiseelne abi
IPA III eesmärk on toetada abi saavaid riike ELi väärtuste järgimiseks vajalike poliitiliste, institutsiooniliste, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformide vastu võtmisel ja rakendamisel, viies need järk-järgult vastavusse ELi eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega. IPA III aitab seega kaasa nende riikide stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule, pidades silmas nende ELi liikmeks saamist.
IPA III prioriteedid ja eesmärgid on määratletud IPA programmitöö raamistikus viie teemarubriigi kaudu, mis kajastavad läbirääkimispeatükkide rühmi. Teemarubriik 4 „Konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv“, mille eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse arengu tugevdamisele, hõlmab põllumajandust ja maaelu arengut.
IPARDi raames annab EL abi saavatele riikidele konkreetset rahalist ja tehnilist tuge tasakaalustatud territoriaalse arengu saavutamiseks, tõstes sotsiaalseid, keskkonna- ja majandusstandardeid maapiirkondades, et:
- tugevdada põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet ja elujõulisust, mille aluseks on põllumajandus, mis on võimeline konkureerima turujõududega;
- tagada loodusvarade kestlik majandamine ning
- tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele.
IPARD III toetust saavad praegu järgmised riigid: Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi.
IPARDi eesmärgid
Maaelu arenguks mõeldud IPA III (2021–2027) abiga on võimalik saavutada järgmisi eesmärke:
- suurendada asjaomase riigi põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet, viies selle järk-järgult vastavusse ELi standarditega (veterinaar-, toiduohutus- ja fütosanitaarstandardid) ning parandada põllumajandusliku tootmise tõhusust ja kestlikkust, millega saab paremini reageerida ühiskonna nõudlusele ohutu, täisväärtusliku ja kestliku toidu järele;
- võimaldada asjaomase riigi ettevõtluse arengut, majanduskasvu ja tööhõivet maapiirkondades, parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas ning muuta põllumajandus noorte põllumajandustootjate jaoks huvipakkuvaks;
- aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, edendada loodusvarade kestlikku majandamist ja panustada keskkonnakaitsesse;
- täiustada asjaomase riigi maapiirkondade kogukonna arengut ja sotsiaalset kapitali ning luua põllumajanduse ja maaelu arengu jaoks kaasaegsed haldusasutused, järgides hea valitsemistava põhimõtteid.
IPA III ja IPARD III eesmärk on aidata abi saavatel riikidel alustada üleminekut kestlikele toidusüsteemidele. See on üha olulisem, et viia riikide eeskirjad kooskõlla ELi toiduohutuse eeskirjadega ning Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluva strateegiaga „Talust taldrikule“, mille eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnahoidlikuks.
Toetades maapiirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut aitavad IPA III ja IPARD III tagada ka nende riikide toiduga kindlustatust ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikele mõjudele.
IPARDi toetus
ELi rahastamine
ELi eraldis IPARD III programmidele ajavahemikul 2021–2027 on 990 miljonit eurot. IPARDi rahastatavatele projektidele kulutatud kogusumma on siiski suurem, sest iga abi saav riik annab riikliku rahastusena ka oma panuse IPARDi kogutoetusse (riiklik rahastamine). Peale selle on abisaajad mitme meetme puhul kohustatud rahastama osa projekti kuludest ise.
IPARD III soovituslik jaotus
ELi eraldised IPARD III programmidele on soovituslikult jaotatud Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi vahel järgmiselt:
| 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | Kokku | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kõik riigid | 90 | 99 | 113 | 153 | 170 | 180 | 185 | 990 |
| Albaania | 8 | 10 | 12 | 16 | 19 | 23 | 24 | 112 |
| Montenegro | 5 | 6 | 8 | 9 | 10 | 12 | 13 | 63 |
| Põhja-Makedoonia | 7 | 8 | 12 | 15 | 17 |
18 |
20 | 97 |
| Serbia | 20 | 25 | 31 | 43 | 54 | 57 | 58 | 288 |
| Türgi | 50 | 50 | 30 | 75 | 75 | 75 | 75 | 430 |
Palun tutvuge riiklike IPARDi programmidega igale programmile eraldatud kogusummade osas.
Olemasolevad meetmed
IPARDi abi saavad riigid seovad oma vastavad rahalised vahendid konkreetsete meetmetega, mis sisalduvad nende IPARD III programmides. IPARD III programmitöö ELi raamistikus on ette nähtud 13 eri meedet, mida on selgitatud Euroopa Komisjoni ja iga IPARDi abi saava riigi vahel sõlmitud valdkondlikus kokkuleppes.
Iga riik valib välja meetmed, mis vastavad kõige paremini maaelu arengu strateegiates ja programmi vajaduste hindamises kindlaks määratud konkreetsetele vajadustele ning aitavad kaasa IPA III programmitöö raamistiku asjaomaste prioriteetide saavutamisele. Tulemusi mõõdetakse eesmärkide ja näitajate alusel.
Eespool nimetatud 13 meedet on järgmised.
Aidatakse põllumajandusettevõtetel investeerida hoonetesse või tehnoloogiatesse, et suurendada tõhusust, konkurentsivõimet ja kestlikumat põllumajandustootmist.
Eesmärk on aidata põllumajandustootjatel ühiselt toime tulla turuprobleemidega ja tugevdada nende läbirääkimispositsiooni seoses tootmise ja turustamisega, sealhulgas kohalikel turgudel.
Püütakse tagada, et toiduainetööstuse ettevõtete projektid vastaksid ELi ohutus- ja keskkonnastandarditele.
Eesmärk on edendada põllumajandustootmise juhtimistavasid ja tootmismeetodeid, millega parandatakse keskkonnaseisundit ja loodusvarasid ning leevendatakse kliimamuutusi ja/või kohanetakse nendega.
Toetatakse kohalikke, paljusid eri valdkondi hõlmavaid era- ja avaliku sektori partneritest tegevusrühmi nende alt-üles lähenemisviisil põhineva kohaliku arengu strateegiate rakendamisel, mis aitab kaasa paikkonna majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja keskkonnaalasele arengule.
Suunatud maapiirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule füüsilise taristu arendamise kaudu, millega parandatakse maaelanikkonna elatustaset ja maapiirkondade üldist tõmbejõudu.
Vahend maapiirkondade ettevõtetele ja põllumajanduslikele pereettevõtetele, kes soovivad arendada mittepõllumajanduslikku tegevust, luues seeläbi uusi töökohti, mitmekesistades sissetulekuallikaid ja vähendades maapiirkondade rahvastikukadu.
Aidatakse täiustada põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris tegutsevate isikute kutseoskusi ja -pädevusi.
Eesmärk on luua kaasaegsed põllumajanduse ja maaelu arengu haldusasutused, toetades koolitust, analüüse, programmide järelevalvet ja suutlikkuse suurendamist.
Eesmärk on tugevdada nõustamisteenuseid, millega täiustada põllumajandusettevõtete ja maapiirkondade mikroettevõtete majanduslikku ja keskkonnaalast tulemuslikkust.
Edendatakse metsanduse ökosüsteemide taastamist, hooldamist ja tõhustamist, tegeledes samal ajal kliimamuutuste probleemiga.
Toetatakse põllumajandustootjate ja põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtete kasvu ja arengut, luues soodsad laenutingimused ja meelitades ligi erakapitali.
Eesmärk on suurendada põllumajandustootmise tõhusust, konkurentsivõimet ja kestlikkust, soodustades olemasolevate uuenduslike lahenduste ja meetmete laiemat ja kiiremat kasutamist.
Rakendamine
Abi saavatele riikidele IPARDi vahendite jaotamiseks peab iga riik esitama Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks mitmeaastase programmi (IPARDi programm), mis hõlmab kogu IPA III rakendusperioodi. Kui programmid on vastu võetud, haldavad neid igas abi saavas riigis loodud struktuurid. Kooskõlas juhtimis- ja kontrollisüsteemidega vastavad need kaasaegsete haldusasutuste hea juhtimistava standarditele.
Igas abi saavas riigis programme haldavad üksused on järgmised:
- juhtimisstruktuur, mis koosneb siseriikliku eelarvevahendite käsutaja tugiametist ja raamatupidamisasutusest,
- IPARDi korraldusasutus ja
- IPARDi asutus.
Iga abi saav riik panustab programmi eelarvesse riiklikest vahenditest ja ELi toetusest kaasrahastatakse toetusesaajatele tegelikult makstud avaliku sektori kulutusi.
IPARDi programme rakendatakse kaudse eelarve täitmise kaudu. See tähendab, et komisjon delegeerib ELi rahastatavate programmide rakendamise riiklikele ametiasutustele. Selleks et need asutused saaksid õiguse hallata ELi rahalisi vahendeid, peavad nad kõigepealt saama komisjonilt akrediteeringu rahastamise rakendamiseks. Komisjon annab akrediteeringu üksnes juhul, kui riiklike ametiasutuste institutsioonid tõendavad oma suutlikkust hallata ELi vahendeid kooskõlas ELi usaldusväärse finantsjuhtimisega, tagades ELi finantshuvide kaitse.
Selle protsessiga tagatakse programmide täitmine ja vahendite ülekandmine saajatele. Samal ajal aidatakse sellega kaasa maaelu arengu valdkonnas riiklike institutsioonide ja juhtimise loomisele, mis vastab veel ühele IPARDi eesmärgile: lähendada abi saavate riikide haldusasutuste toimimine ELi standarditele ja nõuetele.
