Põllumajanduse ja maaelu arengu roll
Põllumajandus on ELi laienemisprotsessis üks keerukamaid, tundlikumaid ja kriitilisemaid küsimusi järgmistel põhjustel:
- selle märkimisväärne maht (suur osakaal SKPs ja suur osa rahvastikust tegev põllumajandussektoris);
- selle struktuursed puudused (täielik või osaline elatuspõllumajandus).
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu eksperdid abistavad ja juhendavad kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ELiga ühinemiseks ettevalmistumisel, eelkõige seoses ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja maaelu arenguga.
Põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud tingimused
Eriline tähtsus on kahte liiki kriteeriumidel.
Majanduslikud aspektid
- Täielikult toimiv turumajandus, mis põhineb selgetel omandiõigustel, toimivatel turgudel, hindade liberaliseerimisel ja makromajanduslikul stabiilsusel.
- Suutlikkus tulla toime ELi-sisese konkurentsisurve ja seal valitsevate turujõududega ning survega, mis tuleneb põllumajandustoodete ja toiduainete impordist.
ELi normid
- Põllumajanduse haldusasutuste piisav suutlikkus eelkõige põllumajanduspoliitika kujundamise, analüüsi, rakendamise, toetuste maksmise ja kontrolli valdkonnas.
- Piisav haldussuutlikkus ühinemiseelsete maaelu arengu meetmete väljatöötamise ning rakendamise alal.
- Õigusaktide vastavusse viimine ja haldussuutlikkuse loomine mahepõllumajanduse, kvaliteedipoliitika ja muude horisontaalsete aspektide valdkonnas.
- Turu tasandil järgmiste turumehhanismide loomine: turustamisstandardid, hinnaaruandlus, kvootide haldamine, tootjaorganisatsioonid ja turutoetusmeetmed, nagu riiklik sekkumine või erakorralised meetmed.
Ühinemisläbirääkimised
Põllumajandust käsitlevatel ühinemisläbirääkimistel keskendutakse tulevaste ÜPP toetuste (nt otsetoetused, maaelu arengu toetused jne) maksmise korrale ja vajadusele kehtestada üleminekumeetmed, et võimaldada ELiga integreerumist, võttes arvesse iga riigi põllumajandussektori konkreetset olukorda.
ÜPP laitmatu toimimine eeldab paljude siduvate eeskirjade kehtestamist ja tõhusaid ametiasutusi, mis tagavad eeskirjade täitmise.
See hõlmab õigusakte, millega reguleeritakse ÜPP haldamist, nagu makseasutus ning ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, ning suutlikkust rakendada ÜPP toetuskavasid.
ELi liikmeks saamine eeldab mitmesuguste põllumajandustoodete (sealhulgas põllukultuurid, suhkur, loomsed saadused ja erikultuurid) integreerimist ühisesse turukorraldusse.
Seotud teave
Ühine põllumajanduse turukorraldus
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames seatakse ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid. Nende täitmist toetatakse lepinguliste majanduslike ja rahaliste vahenditega, et tugevdada reforme ja toetada üleminekuprotsessi Lääne-Balkani riikides.
Kaks peamist vahendit, mida EL kasutab kandidaatriikide stabiliseerimiseks ja nende majandus- ja õigussüsteemide vastavusse viimiseks ELi süsteemidega, on järgmised:
- stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud, mis hõlmavad ka kaubandussoodustusi;
- ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA).
Kandidaatriigid
Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina on üheksa riiki, kellel on kandidaatriigi staatus.
Lisateave kandidaatriikide kohta
Potentsiaalsed kandidaatriigid
Kosovol on potentsiaalse kandidaatriigi staatus.
Lisateave potentsiaalsete kandidaatriikide kohta
Milline on laienemise mõju põllumajandusele?
Laienemine on tulemuspõhine protsess, mis võtab aega. Kuna pole kindel, millal ja kuidas kandidaatriigid ELiga ühineda võivad, on kasulik analüüsida laienemise võimalikku mõju põllumajandusele. Komisjon alustas siseseminaride kaudu konsulteerimist välisekspertidega, et koguda tõendeid ja teadmisi selle kohta, milline on võimalik mõju konkreetsetele huvipakkuvatele valdkondadele. Allpool on esitatud tehnilistel seminaridel peetud arutelude kokkuvõte ja neil osalenud ekspertide ettekanded.
- 13. SEPTEMBER 2024
Seotud lingid
Overview of aims, history and current rules of the common agricultural policy, supporting EU farmers and Europe’s food security.
EL edendab elujõuliste maapiirkondade kujundamist. Maaelu arengu meetmed on koos turumeetmete ja sissetulekutoetusega ühise põllumajanduspoliitika keskmes.
