Skip to main content
Agriculture and rural development

Põllumajandus ELi laienemise kontekstis

Põllumajanduse ja maaelu arengu roll

Põllumajandus on laienemise protsessis üks keerukamaid, tundlikumaid ja kriitilisemaid küsimusi järgmistel põhjustel:

  • selle märkimisväärne maht (osakaal SKPst ja põllumajandussektoris tegutsevate inimeste suur arv);
  • selle struktuurilised puudused (täielik või osaline elatuspõllumajandus).

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu eksperdid abistavad ja juhendavad kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ELiga ühinemiseks ettevalmistumisel, eelkõige seoses ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja maaelu arenguga.

Põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud tingimused

Võtmetähtsus on kahel kriteeriumide kogumil.

Majanduslikud aspektid

  • Selgetel omandiõigustel, toimivatel turgudel, hindade liberaliseerimisel ja makromajanduslikul stabiilsusel põhineva täielikult toimiva turumajanduse olemasolu.
  • Suutlikkus tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega ELis ning seoses imporditud põllumajandustoodete ja toiduainetega.

Ühenduse standardid

  • Põllumajandusasutuste piisav haldussuutlikkus eelkõige põllumajanduspoliitika kujundamise, analüüsi, rakendamise, toetuste maksmise ja kontrolli valdkonnas.
  • Piisav haldussuutlikkus ühinemiseelsete maaelu arengu meetmete ning hilisemas etapis ühenduse maaelu arengu programmide väljatöötamise ning rakendamise alal.
  • Õigusaktide vastavusse viimine ja haldussuutlikkuse loomine mahepõllumajanduse, kvaliteedipoliitika ja muude horisontaalsete aspektide valdkonnas.
  • Turu tasandil – turumehhanismide (sealhulgas turustamisstandardid, hinnaaruandlus, kvootide haldamine, tootjaorganisatsioonid ja riiklik sekkumine) loomine.

Ühinemisläbirääkimised

Põllumajandust käsitlevatel ühinemisläbirääkimistel keskendutakse tulevaste otsetoetuste maksmise korrale, maaelu arengu toetustele ja vajadusele kehtestada üleminekumeetmed, et võimaldada ELiga integreerumist, võttes arvesse iga riigi põllumajandussektori konkreetset olukorda.

Suure hulga siduvate eeskirjade olemasolu ja nende täitmise tulemuslik tagamine tõhusate avaliku sektori haldusasutuste poolt on ÜPP toimimise seisukohast ülioluline.

See hõlmab õigusakte, millega reguleeritakse juhtimissüsteeme, nagu makseasutus ning ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, ning maaelu arengu meetmete rakendamise suutlikkust.

ELi liikmeks saamine eeldab mitmesuguste põllumajandustoodete (sealhulgas põllukultuurid, suhkur, loomsed saadused ja erikultuurid) integreerimist ühisesse turukorraldusse.

Seotud teave

ELiga ühinemise protsess

Ühine põllumajanduse turukorraldus

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames kehtestatakse ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid, mida toetavad lepingulised, majanduslikud ja rahalised vahendid, mille eesmärk on tugevdada reforme ja toetada üleminekuprotsessi Lääne-Balkani riikides.

Kaks peamist vahendit, mida EL kasutab Lääne-Balkani riikide stabiliseerimiseks ja järkjärguliseks vastavusse viimiseks ELi majandus- ja õigussüsteemidega, on järgmised:

Kandidaatriigid

Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi on viis riiki, kellel on kandidaatriigi staatus.

Lisateave kandidaatriikide kohta

Potentsiaalsed kandidaatriigid

Bosnial ja Hertsegoviinal ning Kosovol on potentsiaalse kandidaatriigi staatus.

Lisateave potentsiaalsete kandidaatriikide kohta