WTO ülevaade
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) loodi 1995. aastal kui normipõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi nurgakivi. WTO on liikmesusel põhinev organisatsioon, millel on 164 liiget (juuli 2019). Selle põhilised tegevussuunad on:
- mitmepoolsed kaubandusläbirääkimised turgude järkjärguliseks liberaliseerimiseks;
- kaubanduse põhiliste õiguslike reeglite kehtestamine lepingute vormis;
- liikmetevaheliste kaubandusvaidluste lahendamine;
- liikmete kaubanduspoliitika jälgimine.
Euroopa Liit on WTO liige ja maailma suurima kaubandusblokina on ELil WTOs võtmeroll. ELi esindab Euroopa Komisjon, pidades ühe üksusena läbirääkimisi kõigi ELi riikide nimel. EL toetab aktiivselt WTO tööd mitmepoolsete eeskirjade kehtestamisel ja kaubanduse liberaliseerimisel, püüdes:
- hoida turud avatud ja tagada Euroopa ettevõtetele uusi turge;
- tugevdada mitmepoolseid eeskirju ja tagada nende järgimine teiste poolt;
- edendada kaubanduse kestlikku arengut.
Kehtivate eeskirjade üle peeti läbirääkimisi Uruguay voorus (1986–1994), mille tulemusena sõlmiti Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (Marrakechi leping). Marrakechi leping on tegelikult kaubanduseeskirjade eri aspekte käsitlevate lepingute kogum. Sellesse kuuluvad 1947. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) läbivaatamine ning intellektuaalomandit, vaidluste lahendamist, tehnilisi kaubandustõkkeid, sanitaar- ja fütosanitaareeskirju ning eelkõige põllumajandust käsitlevad lepingud.
Seotud teave
Vaidluste lahendamine
WTO pakub liikmesriikidele mehhanismi WTO lepingute rakendamisega seotud liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks.
Vaidluste lahendamine ja juhtumid
WTO ja põllumajandus
Seoses põllumajanduse tähtsusega ülemaailmses kaubanduses sõlmiti põllumajanduse erileping, millega reguleeritakse omamaist toetust, ekspordikonkurentsi (eelkõige -subsiidiume) ja turulepääsu.
Põllumajandusleping
WTO põllumajanduslepingu eesmärk on luua „õiglane ja turule orienteeritud põllumajandustoodetega kauplemise süsteem“. Selles on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, et tagada põllumajanduse toetamise ja kaitse oluline progresseeruv vähendamine. Leping oli Uruguay voorus saavutatud tulemuste osa, olles otsustav samm ülemaailmse põllumajanduse suurema turule orienteerituse suunas.
Lisaks üldeeskirjadele, mida kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, sisaldab leping ka üksikute liikmete võetud erikohustusi, sealhulgas seoses põllumajandustoodetega kauplemise ja toetustega, samuti tariife ja tariifikvoote, mis on sätestatud nimekirjades.
Põllumajanduskomitee teostab järelevalvet lepingust tulenevate kohustuste täitmise üle. Komitees on esindatud kõik WTO liikmed ja nad võivad lepingu rakendamise teemadel üksteisega nõu pidada. Liikmed teatavad oma kohustuste täitmisest ja vastavad teiste liikmete küsimustele. Teadete läbivaatamine kuulub põllumajanduskomitee ühe peamise ülesande – jälgida, kas liikmed täidavad oma kohustusi – alla.
Omamaine toetus ja „kastid“
Uruguay voor muutis viisi, kuidas valitsused võivad riiklikku põllumajanduspoliitikat kujundada. Põllumajanduslepingus liigitatakse riiklikud põllumajandustoetused erinevatesse liikidesse ehk „kastidesse“. Kaubandust moonutavate meetmete (nn kollane kast) suhtes kehtivad piirangud: de minimis piirangut kohaldatakse kõigi liikmete suhtes ja lisasummasid (mida WTOs kirjeldatakse „Toetuse liitmäära“ kohustustena) kohaldatakse mõne liikme suhtes enne Uruguay vooru tehtud kulutuste alusel. Muu toetuse – millel kaubandust või tootmist moonutav mõju puudub või on minimaalne (nn roheline kast) – ja teatavate tootmist piiravate programmide (nn sinine kast) suhtes piiranguid ei kohaldata.
Turulepääs
Uruguay voor asendas põllumajanduses paljud mittetariifsed meetmed tavaliste tollimaksudega ning nägi ette tariifide vähendamise. Vastutasuks nähti põllumajanduslepinguga ette erikaitsemehhanism, et võimaldada teatavate põllumajandustoodete impordile ajutisi lisatariife eriolukorras, näiteks kui import kasvab järsult või kui impordihind langeb järsult alla teatud võrdlushinna. 38 WTO liikmel, sealhulgas ELil, on õigus kasutada erikaitsemeetmeid, nagu on sätestatud nende nimekirjades.
Ekspordikonkurents
Põllumajanduslepinguga piirati ekspordisubsiidiumide ja mõnede muude ekspordimeetmete kasutamist. 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud ministrite konverentsil läksid WTO liikmed siiski palju kaugemale ja leppisid kokku ekspordisubsiidiumide kaotamises. Arenenud riigid pidid seda tegema kohe (mõne üleminekuperioodiga kuni 2020. aasta lõpuni), arenguriigid 2023. aasta lõpuks ja vähim arenenud riigid 2030. aasta lõpuks. Lisaks kehtestati Nairobi paketiga eeskirjad ekspordikrediidi ja ekspordikrediidi garantiide, rahvusvahelise toiduabi ja põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete kohta.
Seotud teave
Omamaine toetus lahtiseletatuna
Ekspordikonkurents/-subsiidiumid lahtiseletatuna
WTO ministrite konverentsid
Ministrite konverents on WTO kõrgeim otsuseid tegev organ. Konverentsil, mis toimub tavaliselt iga kahe aasta tagant, võivad osaleda kõik WTO liikmed, sealhulgas EL. Viimastel aastatel on kaks konverentsi toonud kaasa olulisi muutusi põllumajandustoodetega kauplemises.
- Balil astuti 2013. aastal neli olulist sammu. Liikmed leppisid kokku ajutises rahuklauslis, et pidada läbirääkimisi püsiva lahenduse üle, mis käsitleb riigivarude loomist toiduga kindlustatuse eesmärgil. Samuti võtsid nad vastu deklaratsiooni äärmise vaoshoituse kohta igat liiki ekspordisubsiidiumide kasutamisel ning laiendasid üldteenuste loetelu rohelises kastis. Lisaks võeti vastu otsus, millega suurendatakse tariifikvootide haldamise läbipaistvust ja mis sisaldab mehhanisme süstemaatiliselt alatäidetavate kvootide jaoks.
- WTO liikmed jätkasid 2015. aastal Nairobis Balil alustatud tööd, võttes vastu otsuse, millega kaotatakse põllumajandustoodete ekspordisubsiidiumid ning kehtestatakse ekspordikrediidi ja ekspordikrediidi garantiide, rahvusvahelise toiduabi ja põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete eeskirjad. Samuti leppisid nad kokku selles, et jätkavad läbirääkimisi seoses põllumajanduse, toiduga kindlustatuse eesmärgil riigivarude loomise, turulepääsu ning arenguriikidele mõeldud erikaitsemehhanismiga.
Ministrite 12. konverents, mis lükati COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aastal edasi, toimus 12.–17. juunil 2022 Šveitsis Genfis. Põllumajandust käsitlevad tulemused sisaldasid ministrite deklaratsiooni toiduga kindlustamatusega seotud hädaolukorra meetmete kohta (WT/MIN(22)/28) ja ministrite otsust, millega vabastatakse Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames humanitaareesmärkidel ostetavad toiduained ekspordikeeldudest või -piirangutest (WT/MIN(22)/29). Mõlemaga vastatakse rahvusvahelise üldsuse nõudmisele, et WTO liikmed võtaksid viivitamata meetmeid, et tegeleda toiduga kindlustamatuse probleemiga.
ELi põllumajandus
EL on muutnud oma põllumajanduse toetusprogrammi, et arendada edasi õiglast ja läbipaistvat turupõhist poliitikat. See protsess algas enne Uruguay vooru ja on jätkunud tänaseni. Selle raames soodustatakse kaubandust vähem moonutavate poliitikavahendite kasutamist. Suurem osa põllumajandustootjatele mõeldud toetusest antakse tootmiskohustusega sidumata otsetoetustena. Alljärgnev graafik näitab ELi poliitika üleminekut kollase kasti meetmetelt kaubandust mittemoonutava rohelise kasti toetusele. Muud graafikud näitavad arenguid teiste peamiste kaubanduspartnerite juures.
ELi omamaise toetuse areng
Teiste liikmete teatatud omamaise toetuse areng
Läbirääkimised
Protsess
Praegune läbirääkimistevoor algas 2001. aasta novembris Kataris Dohas. Nn Doha voorus ehk Doha arengukavas keskenduti kaubanduse edasisele liberaliseerimisele, lihtsustades samal ajal arenguriikide integreerumist WTO mitmepoolsesse süsteemi. Vaatamata ELi jõupingutustele on põllumajandusläbirääkimised takerdunud. Mõne arenguriigi tähtsust peamiste eksportijate ja põllumajandustoodetega kauplejatena on suurendanud eelkõige muutused nende majandusarengu tasemes. Läbirääkimised on blokeeritud eelkõige seetõttu, et mõned WTO liikmed ei soovi oma põllumajanduspoliitikat reformida.
Sellele vaatamata jätkavad WTO liikmed läbirääkimisi põllumajandustoodetega kauplemise reformimiseks. See toimub põllumajanduskomitee eriistungitel, mille eesmärk on teha ettepanekuid WTO ministrite konverentsiks.
ELi prioriteedid põllumajandusläbirääkimistel
EL jätkab mitmepoolsuse ja rahvusvahelise koostöö edendamist. WTO ning normipõhine ja kaasav rahvusvaheline kaubandussüsteem on ülemaailmse toiduga kindlustatuse ja arengu seisukohast üliolulised. Põllumajandustoodetega kauplemise valdkonnas jätkab EL tööd õiglasema ja läbipaistvama süsteemi nimel. Põllumajanduslepingu kolme samba osas on ELil järgmised prioriteedid.
Omamaine toetus. Kaubandust moonutavate meetmete vähendamine on oluline samm õiglasema põllumajandustoodetega kauplemise süsteemi suunas. EL on muutnud omamaist toetussüsteemi, mis koosneb nüüd peamiselt kaubandust mittemoonutavatest meetmetest. See on parandanud põllumajandustoodete turu ja kaubanduse toimimist. EL jätkab surve avaldamist teistele liikmetele, et nad teeksid sama.
Turulepääs. Põllumajandustoodete turulepääs on ülemaailmse kaubandussüsteemi lahutamatu osa. Turulepääsu saaks WTOs kõige edukamalt parandada kaasavate ja laiaulatuslike läbirääkimiste abil, mille käigus käsitletakse nii pääsu põllumajanduslikule kui ka mittepõllumajanduslikule turule ning teenuseid. Turulepääsuga seotud küsimused on tähelepanu keskmes loomulikult ka vabakaubanduslepingute üle peetavatel kahepoolsetel läbirääkimistel.
Ekspordikonkurents. EL usub, et edasised läbirääkimised peaksid tuginema Nairobis astutud sammudele, eelkõige seoses täiendavate eeskirjadega, mis käsitlevad ekspordikrediiti ja ekspordikrediidi garantiisid, rahvusvahelist toiduabi ja põllumajandustooteid eksportivaid riiklikke kaubandusettevõtteid.
