Skip to main content
Agriculture and rural development

Maailma Kaubandusorganisatsioon ja ELi põllumajandus

Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas EL toetab WTO tööd, ning teave põllumajanduslepingu ja ELi prioriteetide kohta põllumajandusläbirääkimistel. 

WTO ülevaade

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) loodi 1995. aastal kui normipõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi nurgakivi. WTO on liikmesusel põhinev organisatsioon, millel on 164 liiget (juuli 2019). Selle põhilised tegevussuunad on:

  • mitmepoolsed läbirääkimised turgude järkjärguliseks liberaliseerimiseks;
  • kaubanduse põhiliste õiguslike reeglite kehtestamine lepingute vormis;
  • riikide vaheliste kaubandusvaidluste lahendamine;
  • liikmete kaubanduspoliitika jälgimine.

Euroopa Liit on WTO liige ja maailma suurima kaubandusblokina on ELil WTOs võtmeroll. ELi esindab Euroopa Komisjon, pidades ühe üksusena läbirääkimisi kõigi ELi riikide nimel. EL toetab aktiivselt WTO tööd mitmepoolsete eeskirjade kehtestamisel ja kaubanduse liberaliseerimisel, püüdes:

  • hoida turud avatud ja tagada Euroopa ettevõtetele uusi turge;
  • tugevdada mitmepoolseid eeskirju ja tagada nende järgimine teiste poolt;
  • edendada kaubanduse kestlikku arengut.

Kehtivate eeskirjade üle peeti läbirääkimisi Uruguay voorus (1986–1994), mille tulemusena sõlmiti Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (Marrakechi leping). Marrakechi leping on tegelikult kaubanduseeskirjade eri aspekte käsitlevate lepingute kogum. Sellesse kuuluvad 1947. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) läbivaatamine ning intellektuaalomandit, vaidluste lahendamist, tehnilisi kaubandustõkkeid, sanitaar- ja fütosanitaareeskirju ning eelkõige põllumajandust käsitlevad lepingud.

Lisateave

ELi kaubandus ja WTO

ELi esindus WTOs

Vaidluste lahendamine

WTO pakub liikmesriikidele mehhanismi WTO lepingute rakendamisega seotud liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks.

Vaidluste lahendamine ja juhtumid

WTO ja põllumajandus

Seoses põllumajanduse tähtsusega ülemaailmses kaubanduses sõlmiti põllumajandust käsitlev erileping, millega reguleeritakse eelkõige siseriiklikke toetusi, ekspordisubsiidiume ja turulepääsu.

Põllumajandusleping

WTO põllumajanduslepingu eesmärk on luua „õiglane ja turule orienteeritud põllumajandustoodetega kauplemise süsteem“. Selles on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, et tagada põllumajanduse toetamise ja kaitse oluline progresseeruv vähendamine. Leping oli Uruguay voorus saavutatud tulemuste osa, olles otsustav samm ülemaailmse põllumajanduse suurema turule orienteerituse suunas.

See koosneb üldeeskirjadest, mida kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes. Lisaks on nimekirjades sätestatud üksikute liikmete võetud erikohustused, sealhulgas seoses põllumajandustoodetega kauplemise ja toetustega, samuti tariifid ja tariifikvoodid.

Põllumajanduskomisjon teostab järelevalvet lepingust tulenevate kohustuste täitmise üle. Komisjonis on esindatud kõik WTO liikmed ja nad võivad lepingu rakendamise teemadel üksteisega nõu pidada. Liikmed teatavad oma kohustuste täitmisest ja vastavad teiste liikmete küsimustele. Teadete läbivaatamine kuulub põllumajanduskomisjoni ühe peamisse ülesande – jälgida, kas liikmed täidavad oma kohustusi – alla.

Riigisisene toetus ja „kastid“

Uruguay voor muutis viisi, kuidas valitsused võivad riiklikku põllumajanduspoliitikat kujundada. Põllumajanduslepingus liigitatakse riiklikud põllumajandustoetused erinevatesse liikidesse ehk „kastidesse“. Kaubandust moonutavate meetmete (nn kollane kast) suhtes kehtivad piirangud: de minimis piirangut kohaldatakse kõigi liikmete suhtes ja lisasummasid (mida WTOs kirjeldatakse „Toetuse liitmäära“ kohustustena), kohaldatakse mõne liikme suhtes enne Uruguay vooru tehtud kulutuste alusel. Muu toetuse – millel kaubandust või tootmist moonutav mõju puudub või on minimaalne (nn roheline kast) – ja teatavate tootmist piiravate programmide (nn sinine kast) suhtes piiranguid ei kohaldata.

Turulepääs

Uruguay voor asendas põllumajanduses paljud mittetariifsed meetmed tavaliste tollimaksudega ning nägi ette tariifide vähendamise. Vastutasuks nähti põllumajanduslepinguga ette erikaitsemehhanism, et võimaldada teatavate põllumajandustoodete impordile ajutisi lisatariife eriolukorras, näiteks impordi järsu kasvu korral. Kolmekümne kaheksal WTO liikmel, sealhulgas ELil, on õigus kasutada erikaitsemeetmeid, nagu on sätestatud nende nimekirjades.

Ekspordikonkurents

Põllumajanduslepinguga piirati ekspordisubsiidiumide ja mõnede muude ekspordimeetmete kasutamist. Kuid 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud ministrite konverentsil läksid WTO liikmed palju kaugemale ja leppisid kokku eksporditoetuste kaotamises. Arenenud riigid pidid seda tegema kohe (mõne üleminekuperioodiga kuni 2020. aasta lõpuni), arengumaad 2023. aasta lõpuks ja vähimarenenud riigid 2030. aasta lõpuks. Lisaks kehtestati Nairobi otsusega eeskirjad ekspordikrediidi ja ekspordikrediidi garantiide, rahvusvahelise toiduabi ja põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete kohta.

Lisateave

Ekspordikonkurents/subsiidiumid lahtiseletatuna

WTO ministrite konverentsid

Ministrite konverents on WTO kõrgeim otsuseid tegev organ. Konverentsil, mis toimub tavaliselt iga kahe aasta tagant, võivad osaleda kõik WTO liikmed, sealhulgas EL. Viimastel aastatel on kaks konverentsi toonud kaasa olulisi muutusi põllumajandustoodetega kauplemises.

  • Balil astuti 2013. aastal neli olulist sammu. Liikmed leppisid kokku ajutises rahuklauslis, et pidada läbirääkimisi püsiva lahenduse üle, mis käsitleb riigivarude loomist toiduga kindlustatuse eesmärgil. Samuti võtsid nad vastu deklaratsiooni äärmise vaoshoituse kohta igat liiki eksporditoetuste kasutamisel ning laiendasid üldteenuste loetelu rohelises kastis. Lisaks võeti vastu otsus, millega suurendatakse tariifikvootide haldamise läbipaistvust, ja mis sisaldab mehhanismi süstemaatiliselt alatäidetavate kvootide jaoks.
  • WTO liikmed jätkasid 2015. aastal Nairobis Balil alustatud tööd ja võtsid vastu otsuse põllumajandustoodete ekspordisubsiidiumide kaotamise kohta ning ekspordikrediidi ja ekspordikrediidi garantiide, rahvusvahelise toiduabi ja põllumajandustoodete eksportivate riiklike kaubandusettevõtete eeskirjade kehtestamise kohta. Samuti leppisid nad kokku selles, et jätkavad läbirääkimisi seoses põllumajanduse, toiduga kindlustatuse eesmärgil riigivarude loomise, turulepääsu ning arenguriikidele mõeldud erikaitsemehhanismiga.

Järgmine ministrite konverents toimub 2020. aasta juunis Kasahstanis Nur-Sultanis.

ELi põllumajandus

EL on muutnud oma põllumajanduse toetusprogrammi, et arendada edasi turupõhist, õiglast ja läbipaistvat poliitikat. See protsess algas juba enne Uruguay vooru ja on jätkunud tänaseni. Selle raames soodustatakse kaubandust vähem moonutavate poliitikavahendite kasutamist. Suurem osa põllumajandustootjatele mõeldud toetusest antakse tootmiskohustusega sidumata otsetoetustena. Alljärgnev graafik näitab ELi poliitika üleminekut kollase kasti meetmetelt kaubandust mittemoonutava rohelise kasti toetusele. Muud graafikud näitavad arenguid teiste peamiste kaubanduspartnerite juures.

ELi omamaise toetuse areng

Teiste liikmete teatatud omamaise toetuse areng

Läbirääkimised

Protsess

Praegune läbirääkimistevoor algas 2001. aasta novembris Kataris Dohas. Nn Doha voorus ehk Doha arengukavas keskenduti kaubanduse edasisele liberaliseerimisele, lihtsustades samal ajal arengumaade, eelkõige vähim arenenud riikide integreerumist WTO mitmepoolsesse süsteemi. Vaatamata ELi jõupingutustele on põllumajandusläbirääkimised takerdunud. Mõne arenguriigi tähtsust peamiste eksportijate ja põllumajandustoodetega kauplejatena on suurendanud eelkõige muutused nende majandusarengu tasemes. Läbirääkimised on blokeeritud eelkõige seetõttu, et mõned WTO liikmed ei ole valmis oma põllumajanduspoliitikat reformima.

Sellele vaatamata jätkavad WTO liikmed läbirääkimisi põllumajandustoodetega kauplemise reformimiseks. See toimub põllumajanduskomisjoni eriistungitel, mille eesmärk on teha ettepanekuid WTO ministrite konverentsiks, mis toimub iga kahe aasta tagant.

ELi prioriteedid põllumajandusläbirääkimistel

EL jätkab mitmepoolsuse ja rahvusvahelise koostöö edendamist. WTO ning normipõhine ja kaasav rahvusvaheline kaubandussüsteem on ülemaailmse toiduga kindlustatuse ja arengu seisukohast üliolulised. Põllumajandustoodetega kauplemise valdkonnas jätkab EL tööd õiglasema ja läbipaistvama süsteemi nimel. Põllumajanduslepingu kolme samba osas on ELil järgmised prioriteedid.

Omamaine toetus Kaubandust moonutavate meetmete vähendamine on oluline samm õiglase põllumajandustoodetega kauplemise süsteemi suunas. EL on muutnud omamaist toetussüsteemi, mis koosneb nüüd peamiselt kaubandust mittemoonutavatest meetmetest. See on parandanud põllumajandustoodete turu ja kaubanduse toimimist. EL jätkab surve avaldamist teistele liikmetele, et nad teeksid sama.

Turulepääs Põllumajandustoodete turulepääs on ülemaailmse kaubandussüsteemi lahutamatu osa. Turulepääsu saaks WTOs kõige edukamalt parandada kaasavate ja laiaulatuslike läbirääkimiste abil, mille käigus käsitletakse nii pääsu põllumajanduslikule kui ka mittepõllumajanduslikule turule ning teenuseid. Turulepääsuga seotud küsimused on tähelepanu keskmes loomulikult ka vabakaubanduslepingute üle peetavatel kahepoolsetel läbirääkimistel.

Ekspordikonkurents: EL leiab, et edasised läbirääkimised peaksid tuginema Nairobis astutud sammudele, eelkõige seoses täiendavate eeskirjadega, mis käsitlevad ekspordikrediiti ja ekspordikrediidi garantiisid, rahvusvahelist toiduabi ja põllumajandustooteid eksportivaid riiklikke kaubandusettevõtteid.