Põhisisu juurde
Agriculture and rural development

Usaldatavustase ja audit

Terviklik haldus- ja kontrollisüsteem aitab Euroopa Komisjonil saada kindlust ühise põllumajanduspoliitika fondide kulutuste kohta.

ÜPP vahendite nõuetekohase maksmise tagamine

Ühise põllumajanduspoliitika rahalist toetust antakse kahest peamisest fondist – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Euroopa Komisjon tagab, et on olemas süsteem, mis annab piisava usaldatavustaseme selle kohta, et neid vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning et eeskirjade vastaselt tehtud makseid on võimalik avastada ja tagasi nõuda.

Kinnitav avaldus

Kõigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames tehtavate ELi kulutuste kohta peab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor esitama kinnitava avalduse. Avalduses märgitakse, et:

  • ÜPP vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt;
  • kulud on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
  • kehtestatud kontrollimenetlused annavad vajaliku tagatise kõigi tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kinnitav avaldus avaldatakse igal aastal peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes koos ÜPP kulutuste täieliku jaotusega.

Terviklik juhtimis- ja kontrollisüsteem

Kinnitava avalduse esitamisega kinnitab peadirektor, et ÜPP kulutuste jaoks on olemas terviklik haldus- ja kontrollisüsteem. Süsteemil on neli tasandit:

  • ELi liikmesriikides toimub usaldusväärne finantsjuhtimine ja sisekontroll;
  • enne maksete tegemist on tehtud üksikasjalikud kontrollid või liidu põhinõuded on täidetud;
  • sõltumatud sertifitseerimisasutused on teinud auditid ja kulutused läbi vaadanud;
  • Euroopa Komisjon on teinud auditid ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise.

Ühtse auditi põhimõte

ÜPP fondide juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib ühtse auditi lähenemisviisi alusel, mille puhul iga tasand tugineb teiste tasandite antud kindlusele. Selline lähenemisviis võimaldab komisjonil auditeerida makseasutuste ja sertifitseerimisasutuste tööd dünaamilisel ja kulutõhusal viisil ning tagada:

  • vigade allikate tõhusa avastamise;
  • juhtimissüsteemide nõuetekohase toimimise;
  • parandusmeetmete/tegevuskavade rakendamise.

Kokkuvõttes saab komisjon tänu neile neljale tasandile ja nende tulemustele piisava kindluse selle kohta, et maksumaksjate raha kulutatakse nõuetekohaselt, nagu on sätestatud ELi õiguses.

Usaldusväärne riskijuhtimine ja sisekontroll

Vastavalt eelarve jagatud täitmise põhimõttele vastutavad ELi liikmesriigid ÜPP õigusaktide kohaste eri kavade rakendamise ja kontrollimise eest ning komisjon tagab, et nad teevad oma tööd nõuetekohaselt.

ELi liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele makseid riiklike või piirkondlike makseasutuste kaudu. Kindlus ÜPP vahendite usaldusväärse haldamise kohta saadakse järgmiselt:

  • makseasutused järgivad ELi tasandil kehtestatud üksikasjalikke akrediteerimiskriteeriume;
  • makseasutuse direktor esitab liidu vahendite haldaja kinnituse ja koos täielike raamatupidamisaruannetega;
  • ÜPP strateegiakavade raames kantud kulude puhul on kulud ja tegelikud väljundid omavahel vastavuses. 

Kontrollid

Makseasutused rakendavad iga EAGFist ja EAFRDst rahastatava toetuskava puhul ranget kontrollisüsteemi.

Iga toetuskava puhul kohaldatavatel juhtimis- ja kontrollisüsteemidel on mõned ühised näitajad ning need vastavad kava eripärale kohandatud erieeskirjadele. Süsteemide puhul on üldiselt ette nähtud korrapärased kontrollid, mis on suunatud muu hulgas valdkondadele, kus vearisk on kõige suurem. ELi liikmesriigid tagavad, et kontrollid tehakse sellisel tasemel, mis on vajalik liidu finantshuvidele avalduvate ohtude tõhusaks juhtimiseks. Asjaomane asutus koostab kõigi taotlejate alusel kontrollivalimi, mis asjakohasel juhul koosneb juhuslikust osast ja riskipõhisest osast.

Enamiku maksete ja kontrollide puhul kasutavad makseasutused ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS), mis on omavahel ühendatud andmebaaside kogum, mida saab kohaldada mitme toetuskava suhtes. IACSiga hõlmatud kulude puhul peavad makseasutused tegema haldus- ja kohapealseid kontrolle.

ÜPP strateegiakavadest välja jäävate kulude (nt määruse (EL) 2022/2117 kohased kulud) ja EAFRD 2014–2022 raames tehtud kulude puhul peavad makseasutused tegema järgmist:

  • täielik halduskontroll 100% toetusetaotluste puhul;
  • kohapealsed kontrollid tehingute valimile vahemikus 1–100%, sõltuvalt asjaomase kavaga seotud riskist;
  • ristkontrollimine muude andmebaasidega, kui seda peetakse asjakohaseks.

Sertifitseerimisasutused

Sertifitseerimisasutused on sõltumatud audiitorid, kes määratakse riigi tasandil vastavalt ELi tehnilistele kirjeldustele. Nende asutuste ülesanne on kontrollida ja tõendada makseasutuste tegevust.

Sertifitseerimisasutused esitavad igal aastal rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamuse, milles hinnatakse

  • kas makseasutuste raamatupidamisarvestuses esitatud õlevaade on õige ja õiglane;
  • kas liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt;
  • kas määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise eesmärgil esitatud väljundnäitajatel põhinev tulemusaruandlus ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 128 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire eesmärgil esitatud tulemusnäitajatel põhinev tulemusaruandlus on õiged;
  • kas kulud määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 ning määruses (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmete eest (sealhulgas ÜPP strateegiakavadest välja jäävad kulud), mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

Sertifitseerimisasutused kontrollivad ka, kas makseasutuste tegevus vastab akrediteerimiskriteeriumidele ja liidu vahendite haldaja kinnitustele.

Sertifitseerimisasutuste audititöö on oluline element, mis näitab, kas ÜPP kulutused on olnud usaldusväärsed, ja see audit on aluseks komisjonipoolsele järgnevale auditeerimisele.

Komisjonipoolsed auditid ning raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

Nagu näeb ette ühtse auditi põhimõtte, lähtub komisjon sertifitseerimisasutuste tööst. Selleks et teha kindlaks, kas sertifitseerimisasutuste töö on usaldusväärne, auditeerib komisjon ka seda.

Lõpliku usaldatavustaseme saavutamiseks viib komisjon läbi raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse, mis hõlmab

  • iga-aastast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, mille käigus kontrollitakse makseasutuste raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja õigsust;
  • iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimist ja heakskiitmist, mille käigus kontrollitakse ÜPP strateegiakavade kulude nõuetekohasust ja asjaomase eelarveaasta tegelikke väljundeid;
  • mitmeaastast vastavusmenetlust, kus vastavusauditite käigus kontrollitakse ELi riikide juhtimissüsteeme ja hinnatakse, kui tõhusalt need süsteemid ELi eelarvet kaitsevad.

Nagu näeb ette ühtse auditi põhimõtte, lähtub komisjon sertifitseerimisasutuste tööst. Ühtlasi teeb komisjon sertifitseerimisasutuste töödele auditi.

Põhjendamatute kulutuste avastamisel katab komisjon ELi eelarvele tekkida võiva rahalise kahju riski, kohaldades selleks finantskorrektsioone. Finantskorrektsioonid määratakse kindlaks puuduse raskusastme alusel, võttes arvesse ka kõnealuste puuduste laadi ja ELile tekitatud rahalist kahju.

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Kontrollikoja ülesanne on kontrollida ELi ja selle liikmesriikide tehtud kulutusi. Kontrollikoda auditeerib korrapäraselt ELi rahastamismehhanisme ja kulutusi, sealhulgas nende seaduslikkust ja korrektsust, ning tulemusauditeid, veendumaks, et raha on sihipäraselt kulutatud ning ELi sisekontrollisüsteemid nõuetekohaselt üles ehitatud.

Pettustevastane kaitse

ÜPP eelarve paremaks kaitsmiseks pettuste eest on Euroopa Komisjon kehtestanud konkreetse pettustevastase poliitika.

Pettustevastase poliitika peamised eesmärgid on:

  • suurendada teadlikkust pettustest ELi riikides ja komisjonis;
  • tugevdada pettuste ennetamist;
  • tugevdada pettusteohu hindamist;
  • arendada pettuste avastamise suutlikkust;
  • anda ELi riikidele suuniseid pettuste ennetamiseks ja avastamiseks;
  • tugevdada koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF).

Pettustevastase võitluse strateegia toetab ÜPP eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise ja hea juhtimise põhimõtteid ELi riikides ja Euroopa Komisjonis.

OLAF

OLAF on ELi pettustevastane asutus. OLAFil on õigus uurida kõiki kahtlustatavaid pettuse, korruptsiooni või tõsise üleastumise juhtumeid ELi institutsioonides või ELi vahenditest toetusesaajate seas. OLAFile saab aruandeid esitada anonüümselt ja ükskõik millises ELi ametlikus keeles.

Õiguslik alus

Määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2022/128, milles sätestatakse määruse (EL) nr 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega

Üritused