Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahetooted

ELi mahepõllumajanduse õigusnormidega hõlmatud tooted

Euroopa Liidu mahepõllumajanduse õigusnormid käsitlevad põllumajandustooteid, samuti vesiviljelustooteid ja pärmi. Need normid hõlmavad tootmisprotsessi kõiki etappe alates seemnetest kuni lõpliku töödeldud toiduni. See tähendab, et on olemas konkreetsed sätted suure hulga erinevate toodete kohta, näiteks:

• seemned ja paljundusmaterjal, nagu pistikud, risoomid jne, millest kasvatatakse taimi või põllukultuure;
• elusloomad või töötlemata põllumajandustooted;
• sööt;
• töödeldud põllumajandustooted, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks.

Lisaks sellele on määruse (EL) 2018/848 I lisas loetletud uued tooted, mis on tihedalt seotud põllumajandusega ja kuuluvad nüüdsest mahepõllumajandust käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse. Sellesse loetellu kuuluvad soolad, looduslikust korgist korgid, eeterlikud õlid, toorpuuvill, toorvill ja mesilasvaha.

Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevatest ELi määrustest on välja jäetud tooted, mis on saadud kalapüügist ja metsloomade küttimisest, kuid need hõlmavad looduslike taimede korjamist, kui järgitakse teatavaid looduslike elupaikade tingimusi. Konkreetsed eeskirjad on ka taimede, loomakasvatuse, töödeldud toidu, veini, pärmi, vesiviljeluse ja muu kohta.

Määrus (EL) 2018/848 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta

Mahepõllumajandussektorit käsitlevad õigusaktid

Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad õigusnormid

Mahepõllumajanduslik tootmine tähendab mahepõllumajandust käsitlevate õigusnormide järgimist. Nende õigusnormide aluseks on üldpõhimõtted ja konkreetsed eeskirjad, mille eesmärk on edendada keskkonnakaitset, säilitada Euroopa elurikkus ja suurendada tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu. Need määrused reguleerivad kõiki mahepõllumajandusliku tootmise valdkondi ja põhinevad mitmel olulisel põhimõttel, näiteks:

• GMOde kasutamise keeld;
• ioniseeriva kiirguse kasutamise keeld;
• kunstväetiste, herbitsiidide ja pestitsiidide kasutamise piiramine;
• hormoonide kasutamise keelamine ja antibiootikumide kasutamise piiramine üksnes juhtudega, kui see on vajalik loomatervise seisukohast.

See tähendab, et mahepõllumajandustootjad peavad kasutama mullaviljakuse ning looma- ja taimetervise säilitamiseks teistsuguseid lähenemisviise, sealhulgas:

• külvikorrasüsteem;
• lämmastikku siduvate taimede ja muude haljasväetistaimede kasvatamine mullaviljakuse taastamiseks;
• mineraalsete lämmastikväetiste kasutamise keeld;
• umbrohu ja kahjurite mõju vähendamiseks peavad mahepõllumajandustootjad valima vastupidavad sordid ja tõud ning kasutama looduslikku kahjuritõrjet soodustavaid meetodeid;
• loomade loomuliku immuunsuse tugevdamise soodustamine;
• loomade tervise ja heaolu säilitamiseks peavad mahepõllumajanduslikud tootjad vältima loomade liigset tihedust.

Kariloomi käsitlevad õigusnormid

Loomakasvatajad peavad täitma samuti eritingimusi, kui nad soovivad turustada oma tooteid mahetoodetena. Need õigusnormid hõlmavad loomade heaolu järgimist ja loomade söötmist vastavalt nende toitumisvajadustele ning nende eesmärk on kaitsta loomatervist ja keskkonda. Õigusnormid aitavad ka suurendada üldsuse usaldust, kuna nendega tagatakse, et mahepõllumajanduslikult kasvatatud loomi hoitakse mittemahepõllumajanduslikest loomadest eraldi. Loomakasvatajate suhtes kohaldatavad eeskirjad on näiteks järgmised.

Mahepõllumajanduslike põhimõtete järgimine

• Mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud loomi ei tohi põllumajandusettevõtetesse tuua, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud tõuaretuseks ja siis peab järgima erinõudeid.
• Põllumajandustootjad peavad andma oma loomadele 100% mahepõllumajanduslikku sööta, et turustada oma tooteid mahetoodetena.
• Sööt peaks peamiselt pärinema põllumajandusettevõttest, kus loomi peetakse, või sama piirkonna põllumajandusettevõtetest.
• Loomade kloonimine ja/või embrüote siirdamine on rangelt keelatud.
• Kasvustimulaatorid ja sünteetilised aminohapped on keelatud.
• Imemiseas imetajaid tuleb toita loodusliku, eelistatult emapiimaga.
• Kasutada tuleb looduslikke paljunemismeetodeid, kunstlik seemendamine on siiski lubatud.
• Taimset päritolu söödamaterjale, loomset ja mineraalset päritolu söödamaterjale, söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja abiaineid, mis ei ole mahepõllumajanduslikud, võib kasutada ainult juhul, kui neid on lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada.

Loomade heaolu

• Loomapidamisega seotud töötajatel peavad olema vajalikud loomade tervise ja heaolu alased põhiteadmised ja oskused.
• Suurt tähelepanu tuleks pöörata loomade pidamistingimustele, kasvatustavadele, samuti lautade ja vabaõhualade loomkoormuse ja miinimumpindala kohta kehtestatud nõuete täitmisele.
• Karja suurust tuleb piirata, et minimeerida karjamaade paljakssöömist, erosiooni ja loomade või nende sõnniku põhjustatud reostust.
• Loomadel peaks võimaluse korral olema juurdepääs vabaõhualadele või karjamaadele.
• Kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud heaolu, ohutuse või veterinaarkaalutlustega.
• Hormoonid või samalaadsed ained ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui on tegemist üksiklooma veterinaarraviga.
• Kui loomad on haiged, võib vajaduse korral ja rangetel tingimustel kasutada allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume. See on lubatud ainult siis, kui fütoteraapilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi.
• Immunoloogiliste veterinaarravimite kasutamine on lubatud.

Toiduahelat käsitlevad õigusnormid

Õigusnormid hõlmavad kõiki tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappe (esmatootmisest ladustamise, töötlemise, transpordi, turustamise ja lõpptarbijale tarnimiseni). See tähendab, et kõigi mahetoodete teekonnal talust taldrikuni järgitakse ELis rangeid eeskirju.

Mahepõllumajandusliku toidu ja sööda töötlemist käsitlevad erisätted hõlmavad järgmist:

• töödeldud mahetoodete eraldamine töödeldud mittemahetoodetest ajas ja ruumis;
• mahepõllumajanduslike koostisosade minimaalne sisaldus on 95% ja ülejäänud 5% koostisosade suhtes kehtivad ranged tingimused, et märgistada toode mahepõllumajanduslikuna ja kasutada mahepõllumajandustoote tähist;
• selged eeskirjad märgistamise ja selle kohta, milliste toodete puhul saab või ei saa mahetoote logo kasutada;
• toidule ja söödale lisatavate ainete konkreetsed piirnormid ning mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks heakskiidetud lisaainete ja abiainete piiratud loetelu.

Mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud ained

Üks mahepõllumajandusliku tootmise eesmärke on vähendada väliste sisendite kasutamist. Kõik mahepõllumajanduses kahjurite või taimehaiguste vastu võitlemiseks kasutatavad ained peavad olema eelnevalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud.

Lisaks juhindutakse väliste sisendite, näiteks väetiste, pestitsiidide ja toidu lisaainete heakskiitmisel konkreetsetest põhimõtetest, nii et mahepõllumajanduslikus tootmises saab kasutada ainult neid aineid ja ühendeid, mis on loetletud konkreetsetes õigusaktides.

Töödeldud toidu valmistamiseks tuleb kasutada peamiselt põllumajandusliku päritoluga koostisosi (lisatud vett ja keedusoola ei võeta arvesse). Samuti võivad need sisaldada järgmist:

• mikroorganisme ja ensüüme sisaldavaid valmistisi, mineraalseid mikroelemente, lisaaineid, abiaineid ning lõhna- ja maitseaineid ja vitamiine. Eriotstarbelistele toitainetele lisatavaid aminohappeid ja muid mikrotoitaineid võib kasutada, kuid ainult mahepõllumajanduslike õigusnormide kohaselt lubatud juhtudel;
• kasutada ei tohi aineid ja meetodeid, mis taastavad töötlemisel või ladustamisel kaduma läinud omadusi, parandavad töötlemisel esinenud hooletuse tagajärgi või võivad olla muul moel eksitavad toodete tegeliku laadi osas;
• mittemahepõllumajanduslikke koostisosi võib kasutada üksnes juhul, kui need on heakskiidetud õigusakti lisades või kui mõni ELi liikmesriik on andnud nende kasutamiseks ajutise loa.

Eelkõige peavad kõik mahepõllumajanduses kasutamiseks loetletud ained vastama ELi horisontaalsetele eeskirjadele ning seejärel peab Euroopa Komisjon neid põhjalikult hindama ja need mahepõllumajanduses kasutamiseks heaks kiitma.

Veini, vesiviljelust ja hüdropoonikat käsitlevad õigusnormid

Vein

Mahepõllumajandusliku veinitootmise jaoks on kehtestatud erinõuded, sealhulgas mahepõllumajandusliku veini tehniline määratlus, mis on kooskõlas mahepõllumajanduse eesmärkide ja põhimõtetega.

Mahepõllumajanduslik vein peab olema valmistatud mahepõllumajanduslikest viinamarjadest ja pärmist. On aga veel piiranguid. Need hõlmavad:

• sorbiinhappe kasutamise ja väävlitustamise keeld;
• sulfitite sisaldus mahepõllumajanduslikus veinis peab olema väiksem kui võrreldavas tavaveinis (sõltuvalt jääksuhkru sisaldusest).

Vesiviljelustooted

Ka mahepõllumajandusliku vesiviljeluse sektorit reguleeritakse erieeskirjadega. Need eeskirjad on järgmised:

• ranged nõuded maksimaalse loomkoormuse osas;
• vee kvaliteedinõuded;
• eeskirjad, mille kohaselt tuleb austada elurikkust, ja eeskirjad, mille kohaselt ei ole loomade sigimist lubatud kunstlike hormoonidega mõjutada;
• käitlemine viiakse miinimumini, et vältida stressi ja füüsilisi kahjustusi;
• säte, mille kohaselt tuleks kasutada mahesööta, mida täiendatakse kalasöödaga, mis on saadud säästvalt majandatud püügipiirkondadest;
• erisätted puudutavad kahepoolmeliste karploomade tootmist ja vetikaid.

Hüdropoonika ja akvapoonika

ELi õigusnormid ei luba turustada hüdropooniliselt kasvatatud taimi mahepõllumajanduslikena, välja arvatud juhul, kui need on looduslikult vees kasvanud taimed. Seda seetõttu, et mahepõllumajanduslik tootmine on võimalik üksnes siis, kui taimi kasvatatakse looduslikult mullas. Seda määrust kohaldatakse ka akvapoonilises süsteemis kasvatatavate taimede suhtes.

Akvapoonilises süsteemis kasvatatud kala võib siiski müüa mahepõllumajanduslikuna, kui järgitakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust käsitlevaid asjakohaseid õigusakte.

Mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali andmebaasid

Kõik mahepõllumajanduslikuna turustatavad taimed või põllukultuurid peavad olema kasvatatud taimsest paljundusmaterjalist (seemned, risoomid jne), mis vastab mahepõllumajanduslikele standarditele.

Mõnikord on põllumajandustootjatel siiski mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali sobivaid allikaid keeruline leida. Seepärast peavad ELi liikmesriigid mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali andmebaase, et põllumajandustootjaid ja tarnijaid omavahel paremini kokku viia.