Siidine, pehme ja kerge – Iiri viski on kuulus oma maheda maitse poolest.
Iiri viski (geograafiline tähis) on üks vanimaid kangeid alkohoolseid jooke, mida on Iirimaal destilleeritud juba alates 6. sajandist. Selle värvus varieerub helekuldsest kuni tumeda merevaigukollaseni ning selle maitses võib tunda eri nüansse puuviljadest lilledeni ning puidust meeni.
Ajalugu ja päritolu
Iirimaal hakkasid alkohoolseid jooke destilleerima Iiri mungad ning nende töötlemisprotsessi tulemuseks oli üks maailmakuulsaimat liiki viski ja ka joogi nimetuse juured on Iirimaal. Uisce Beatha ehk eluvesi oli nimetus, mida kõigepealt kasutati kõikide destilleeritud alkohoolsete jookide tähistamiseks, sh ka need, mida kasutati parfüümide ja ravimitena, kuid seda samastatakse nüüd ka tänapäeval tarbitava joogiga.
Algselt oli see ainult kodumaine ja väga väiksemahuline tööstus, mida suurtest maksudest kõrvalehoidmiseks varjati. 19. sajandil viski tootmine siiski järsult suurenes. Industrialiseerimise tempo oli nii kiire, et Iirimaal tegutsevate destilleerimiskodade arv aastatel 1827–1840 kahekordistus. 20. sajandi algus oli aga Iirimaa destilleerimistööstusele raske aeg ning 19. sajandi soodne mõju kadus.
Esimese maailmasõja põhjustatud häired majanduses, lihavõtteülestõus ja Iiri kodusõda tegid suurt kahju. Iiri viskit tabas aga uus hoop pärast Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 18. muudatust, millega keelati seal alkoholi müük (nn kuiv seadus). Seega kadus Iiri turu suurim eksporditurg üleöö, mis kahjustas veelgi juba niigi habrast tööstust.
Nendest tagasilöökidest hoolimata jäi Iiri viski tootmine püsima ning on alates 1980ndatest stabiilselt suurenenud. 1990. aastateks oli allkirjastatud mitu Iiri viski unikaalsust tunnustavat rahvusvahelist lepingut, sh ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline 1994. aasta leping, mille kohaselt võib nimetust „Iiri viski“ kasutada ainult Iirimaal destilleeritud viski kohta. 2013. aastaks oli ülemaailmselt eksporditud rohkem kui 6,2 miljonit 9-liitrist kasti viskit – selge märk Iiri viski suurepärasest mainest.
Tootmisprotsess
Iiri viski tootmine algab tervetest teradest – linnaseviski puhul 100% ning viljaviski puhul vähemalt 30% otra – mis jahvatatakse ja segatakse seejärel kohaliku veega. Saadud meski kuumutatakse, et eraldada teradest suhkrud, ning järelejäänud virre on kääritamiseks valmis. Seejärel lisatakse pärm, mis muudab virdes olevad suhkrud alkoholiks. Saadud kääritatud vedelikku (nimetatakse ka toordestillaadiks) saab nüüd destilleerida.
Iiri viski destilleerimisel on kaks eri meetodit: vanem padadestillaatorites ja sammasdestillaatorites. Padadestillaatoritest saadakse täidlasem viski ning sammasdestillaatoritest saadud viski on kergem.
Destilleerimise käigus läbib toordestillaat järgmised etapid – kuumutamine, eraldamine ja kondenseerimine. Protsess on sõltuvalt kasutatavast meetodist ja destilleerimise arvust (kaks või kolm korda) veidi erinev, kuid igal juhul on õigete alkoholiühendite valimiseks vaja suurt oskuslikkust. See on kõige olulisem protsess kvaliteetse viski valmistamiseks.
Iiri viski valmistamise viimane etapp on vähemalt kolmeaastane küpsemine Iirimaa saarel asuvas laos. Keeld viski küpsemist mujal kui Iirimaal läbi viia on nii range, et viskit ei tohi eksportida vaadis. See tuleb enne saarelt lahkumist villida pudelisse ja panna inertsest materjalist mahutisse.