Lina

Linatootmine Euroopa Liidus

Lina on kultuurtaim, mida Euroopa Liidus kasvatatakse kiu ja seemnete saamiseks. See on kestlik tooraineallikas mitmesugustele tööstusharudele, nagu tekstiili-, toidu- ja muud biomajandussektorid. Linakasvatus on ELis koondunud peamiselt Lääne- ja Põhja-Euroopasse, kusjuures juhtivad tootjad on Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaad.

Viimase kümne aasta jooksul on linakasvatusega hõlmatud ala ELis märkimisväärselt kasvanud, peamiselt tänu turutingimustele. Aastatel 2014–2024 on kiulinakasvatuse kogupindala ELis enam kui kahekordistunud, kasvades 80 000 hektarilt 182 000 hektarile.

Lina kasvatamine ja kiudude töötlemine

Kasvatamine

Lina külvatakse tavaliselt varakevadel, märtsis ja aprillis. Tegemist on suhteliselt kiiresti kasvava kultuuriga, mille kasvuperiood on ELis sõltuvalt laiuskraadist umbes 100 päeva. Taim kasvab umbes ühe meetri kõrguseks. Pärast lühikest õitsemisperioodi koristatakse saaki nii, et lõikamise asemel tõmmatakse mullast välja terve taim. Selle meetodiga tagatakse pikad kiud, mis on tekstiilitootmiseks hädavajalikud.

Linaleotus

Pärast linataimede ülesvõtmist seotakse taimed vihkudesse ja asetatakse ettevaatlikult põllule, kuhu nad jäetakse mitmeks nädalaks loomulikul teel lagunema. Neid pööratakse sel ajal korrapäraselt. Seda protsessi nimetatakse linaleotuseks ja selle eesmärk on hävitada pektiin, mis hoiab koos varre kiudu ja puitunud osa.

Linaropsimine

Linaleotus võimaldab eraldada varre puitunud osast pikad linakiud. Leotatud varsi töödeldakse seejärel ropsimismasinatega. Varre puitunud kihid murtakse mehaaniliselt lahti, et linakiude kätte saada. Selle protsessi käigus eraldatakse ja kogutakse edasiseks töötlemiseks kõik taimeosad (pikad kiud, lühikesed kiud, seemned, linaluud, takk, tolm).

Lina kasutusvõimalused

Lina ja sellest valmistatud tooted edendavad biomajandust ja neid kasutatakse mitmesugustes tööstusharudes.

Tekstiil
Pikki linakiudusid kasutatakse linase kanga valmistamiseks, mis on kvaliteetne materjal rõivaste, kodutekstiilide ja tööstuslike rakenduste jaoks. Pärast ropsimist pikad linakiud kraasitakse, kedratakse lõngaks ja kootakse kangaks.
Toit
Linaseemned on oomega-3 rasvhapete ja kiudainete rikkalik allikas. Neid kasutatakse toiduainetööstuses leiva, hommikuhelveste ja toidulisandite tootmiseks. Linaseemnetest saab pressida linaõli, mis on suure oomega-3 rasvhapete sisaldusega toiduõli.
Biopõhised tooted
Lühikeste kiudude töötlemisel saadakse muid biopõhiseid materjale. Linakiud võivad asendada klaaskiude plastkomposiitmaterjalides, mida kasutatakse tarbekaupades või autotööstuses. Muud lühikese kiu kasutusviisid on komposiitmööbel või matid majade soojusisolatsiooni jaoks.
Linaseemneõli moodustab polümeere, mistõttu sobib see kasutamiseks lakina, õlivärvides ja linoleumi tootmisel.
Sööt
Linaseemnejahu on linaseemneõli ekstraheerimise suure valgusisaldusega kaassaadus, mida kasutatakse loomasöödana. Linataimedelt saadud linaseemneid kasutatakse loodusliku valgu- ja energiaallikana loomasöödas.

Lina ühises põllumajanduspoliitikas

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames on lina kasvatavatel põllumajandustootjatel õigus saada otsetoetusi. ELi riigid võivad otsustada anda lisatoetust kas linakasvatusele kasutoovate ökokavade väljatöötamise kaudu või siis tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse vormis. Programmitöö perioodil 2023–2027 pakub Poola oma linakasvatajatele sellist tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust.

ELi liikmesriigid peavad jagama komisjoniga turuandmeid linakasvatuse tootehindade ja tootmise kohta. Komisjon kasutab seda teavet turu jälgimiseks, analüüsimiseks ja haldamiseks.

Turuhäire korral võib komisjon rakendada linakiu eraladustamistoetust, et stabiliseerida turge ja tagada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldav elatustase (määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 17).

Lina panus kestlikku põllumajandusse

Keskkond. Linakasvatus toetab häid ja kestlikke põllumajandustavasid. Taimed vajavad vähe väetist ega eelda kunstlikku niisutust, soovituslik külvikord on 6–7 aasta järel. Linataim parandab mulla struktuuri oma sügavate juurtega ega kurna liigselt mulda ning sel on elurikkusele väiksem mõju kui muudel tavapärastel põllukultuuridel.
Ühiskond. Maapiirkondades loob töökohti eelkõige lina tootmine ja esmatöötlemine. Ketramine ja kudumine toimub peamiselt kolmandates riikides, kuid linatöötlemisvõimsus on ELis taas kasvuteel ning suurendab tööhõivevõimalusi maapiirkondades.
Majandus. Linakasvatus aitab põllumajandustootjatel saada ettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut, pakkudes biomajandusele väärtuslikke ressursse.

Õiguslik alus

Määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse ELi riikide koostatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid.

Määrus (EL) 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega.