Ülevaade
Euroopa Liit on maailma juhtiv veinitootja. Ajavahemikul 2016–2020 oli ELi keskmine aastatoodang 165 miljonit hektoliitrit. 2020. aastal langes ELi arvele 45% maailma viinamarjakasvatuspiirkondadest, 64% toodangust ja 48% tarbimisest. Veinisektor on ELi suurima ekspordimahuga põllumajandus- ja toidutootmissektor (2020. aastal eksporditi selle toodangust 7,6%).
Alates esimesest ühisest turukorraldusest 1962. aastal on veiniturg märkimisväärselt arenenud. Viimases, 2008. aastal vastu võetud veinisektori reformikavas, mis vaadati läbi ja lisati 2013. aasta ühisesse turukorraldusse, seati järgmised kolm eesmärki:
- ELi veinitootjate veelgi konkurentsivõimelisemaks muutmine – Euroopa veinide maine tõstmine ja turuosa tagasivõitmine nii ELis kui ka väljaspool;
- turukorralduseeskirjade lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks muutmine, et saavutada parem tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel;
- Euroopa viinamarjakasvatuse parimate traditsioonide säilitamine ning selle sotsiaalse ja keskkonnaalase rolli suurendamine maapiirkondades.
Delegeeritud määrusega (EL) 2018/273, mille üldeesmärk oli õigusakte harmoneerida, ühtlustada ja lihtsustada, asendati istutusõiguste kord 2015. aastal viinapuude istutuslubade andmise süsteemiga ajavahemikul 2016–2030. See võimaldab konkurentsivõimelistel tootjatel teataval hulgal oma tootmist suurendada. Määrusega (EL) 2021/2117 pikendati lubade süsteemi kohaldamist aastani 2045, kusjuures komisjon peab tegema kaks tulemuslikkuse hindamist (2028. ja 2040. aastal), et anda hinnang süsteemi toimimisele, ning esitama vajaduse korral ettepanekud.
ELi veinituru reformid
ELi veinituru korraldus oli alguses väga avatud – istandusi ei piiratud ning turu reguleerimise vahendeid oli väga vähe, mille eesmärk oli pakkuda leevendust seoses tootmise iga-aastaste kõikumistega. Hiljem seda vabadust piirati, sidudes istandused tegelikult tagatud müügiga, tekitades seeläbi tõsise struktuurse ülejäägi.
- 2013
ELi reformi eesmärk oli ühtlustada, tõhustada ja lihtsustada varasemate reformide käigus vastu võetud ÜPP sätteid.
- 2008
ELi reform hõlmas selliseid eesmärke nagu konkurentsivõime parandamine ja ELi veini maine parandamine, turukorralduseeskirjade lihtsustamine ning ELi viinamarjakasvatuse parimate traditsioonide säilitamine, edendades selle sotsiaalset ja keskkonnaalast rolli maapiirkondades.
- 1999
Reformiga tugevdati eesmärki saavutada parem tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel, võimaldades tootjatel viia tootmine vastavusse kõrgemat kvaliteeti nõudva turuga, ning parandati konkurentsivõimet pikemas perspektiivis – võttes eelkõige arvesse rahvusvahelisi kaubanduslepinguid käsitlevate läbirääkimiste järel tihenenud ülemaailmset konkurentsi – rahastades paljude praeguste viinamarjaistanduste ümberkorraldamist.
- 1980ndad
1980. aastate lõpus võeti tootmise vähendamise eesmärgil jõulisemalt kasutusele stiimulid viinamarjaistandustest loobumiseks.
- 1976–78
Turukorraldus muutus väga sekkuvaks uusistanduste rajamise keelu ning ületoodangu destilleerimise kohustuse kehtestamisega.
- 1962
Esimene ühine turukorraldus
Veinisektori toetusprogrammid
Veinituru ühise korralduse 2008. aasta reformi raames kasutusele võetud veinisektori toetusprogrammid sisaldasid algselt 13 meedet. Ühise turukorralduse 2013. aasta reformiga lõpetati alkohoolsete jookide destilleerimise, erakorralise destilleerimise ja kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise abil rikastamise toetamine.
Selle asemel hakati veinisektoris uue meetmena rakendama innovatsiooni, mille eesmärk on arendada veinitoodetega seotud uusi tooteid, töötlemisviise ja tehnoloogialahendusi. Lisaks aitab see ELi riikides laiendada edendusmeetmeid, et teavitada tarbijaid veini vastutustundlikust tarbimisest ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavatest ELi süsteemidest.
Samuti laiendati viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist, lisades nende taasistutamise, kui see on vajalik pärast nende kohustuslikku väljajuurimist tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel.
Veini tootvad ELi riigid võivad praegu toetada järgmisi meetmeid:
- müügiedendus kolmandates riikides;
- tarbijate teavitamine vastutustundlikust tarbimisest ja ELi kvaliteedikavadest;
- viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel;
- roheline korje;
- usaldusfondid;
- saagikindlustus;
- investeeringud ettevõtetesse;
- uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogialahenduste väljatöötamisega seotud innovatsioon;
- kõrvalsaaduste destilleerimine.
Iga ELi riik määrab kindlaks iga-aastased eraldised ELi eelarvest, võttes arvesse mõne ELi riigi ülekandeid ühtsesse otsemaksete kavasse.
| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014–2016 | Alates 2017. aastast | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Bulgaaria | 16 | 21 | 22 | 27 | 27 | 27 | 27 |
| Tšehhi | 3 | 4 | 4 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| Saksamaa | 23 | 31 | 32 | 39 | 39 | 39 | 39 |
| Kreeka | 14 | 19 | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
| Hispaania | 214 | 284 | 279 | 358 | 353 | 210 | 210 |
| Prantsusmaa | 172 | 227 | 224 | 284 | 280 | 281 | 281 |
| Horvaatia | 12 | 11 | |||||
| Itaalia | 238 | 298 | 294 | 341 | 337 | 337 | 337 |
| Küpros | 3 | 4 | 4 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| Leedu | 0,03 | 0,04 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 |
| Luksemburg | 0,3 | 0,5 | 0,5 | 0,6 | 0,6 | ||
| Ungari | 17 | 23 | 24 | 29 | 29 | 29 | 29 |
| Malta | 0,2 | 0,3 | 0,3 | 0,4 | 0,4 | ||
| Austria | 8 | 11 | 11 | 14 | 14 | 14 | 14 |
| Portugal | 38 | 52 | 53 | 66 | 65 | 65 | 65 |
| Rumeenia | 42 | 42 | 42 | 42 | 42 | 48 | 48 |
| Sloveenia | 4 | 5 | 5 | 6 | 6 | 6 | 6 |
| Slovakkia | 3 | 4 | 4 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| Ühendkuningriik | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,3 | 0,3 |
Viinapuude istutusload
Viinapuude istutuslube on kasutatud alates 2016. aasta algusest. Need võimaldavad ELi riikidel hallata tasuta, mitte edasiantavate istutuslubade süsteemi riigi tasandil.
Eeskirjades kirjeldatakse ka uusistutuste kaitsemehhanismi: lubade andmine on piiratud ELi liikmesriigi viinapuude kasvupindala kasvuga kuni 1% aastas, kusjuures riikidel on võimalus – kui see on nõuetekohaselt põhjendatud – kohaldada kasvupiiranguid riigi või piirkonna tasandil ning päritolunimetusega või geograafilise tähisega või ilma nendeta aladel.
Kui viinamarjakasvatajate taotlustega kaetud pindala ületab ELi riigi poolt eraldatud pindala, võib lube anda proportsionaalsetel alustel ja/või kõnealuse riigi valitud ühe või mitme prioriteedikriteeriumi alusel. Varasemast korrast tulenevad istutusõigused võib muuta lubadeks kuni 31. detsembrini 2022. Pärast seda kuupäeva võivad ELi riigid teha täiendavate istutuslubadena kättesaadavaks ala, mis vastab allesjäänud vanadele kasutamata istutusõigustele.
- 10. VEEBRUAR 2022
Kaubanduslepingud
ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse hõlbustamiseks peab Euroopa Komisjon Euroopa Ülemkogu läbirääkimisvolituse alusel kahe- ja mitmepoolseid läbirääkimisi, mille tulemuseks on kahepoolsed ja vabakaubanduslepingud.
Kaitstud veininimetused
Andmebaas eAmbrosia koosneb ELis kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrist ning ELis kaitstud kolmandate riikide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste loeteludest vastavalt veinikaubandusalastele kahepoolsetele kokkulepetele.
Lisateave
Õiguslikud alused
Veinisektorit reguleeritakse õigusaktidega, mis koosnevad alusmäärusest, delegeeritud määrustest ja rakendusmäärustest ning mida täiendavad suunised ja õiguslikud tõlgendused.
Veiniloetelud on tabelid, mis sisaldavad järgmist:
- veinisektori vastutavate ja muude ametiasutuste kontaktandmed;
- teave viinamarjakasvatuspiirkondade ja registri kohta;
- veiniviinamarjasordid, mis on tootmiseks ja märgistamiseks lubatud.
Need loetelud tuleb ELi õigusaktide kohaselt avaldada ning need on suunatud sidusrühmadele nii ELis kui ka väljaspool seda.
Lisateave
- 10. OKTOOBER 2022
Turuseire
Veinituru vaatlusrühm haldab tootmise, varude, kaubanduse, piirkondade ja tarbimise alaseid viimaseid turujärelevalve andmeid. Samuti haldab see analüüsiks ja hindamiseks mõeldud teavet veinisektori ELi ja riiklike toetusprogrammide kohta.
Komiteed
Valdkondlikud korralduskomiteed on asendatud ühe põllumajandusturgude ühise korralduse komiteega.
Kodanikuühiskonna dialoogirühmad abistavad Euroopa Komisjoni ja aitavad pidada sidusrühmadega korrapärast dialoogi kõigis ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu ja selle rakendamisega seotud küsimustes.
