Skip to main content
Agriculture and rural development

Vein

ELi viinamarjakasvatajate, veinitootjate, kauplejate ja tarbijate toetamine ja kaitsmine poliitika, õigusaktide, märgistamise, kaubandusmeetmete ja turujärelevalve kaudu.

Ülevaade

Euroopa Liit on maailma juhtiv veinitootja. Ajavahemikul 2016–2020 oli ELi keskmine aastatoodang 165 miljonit hektoliitrit. 2020. aastal langes ELi arvele 45% maailma viinamarjakasvatuspiirkondadest, 64% toodangust ja 48% tarbimisest. Veinisektor on ELi suurima ekspordimahuga põllumajandus- ja toidutootmissektor (2020. aastal eksporditi selle toodangust 7,6%).

Alates esimesest ühisest turukorraldusest 1962. aastal on veiniturg märkimisväärselt arenenud. Viimases, 2008. aastal vastu võetud veinisektori reformikavas, mis vaadati läbi ja lisati 2013. aasta ühisesse turukorraldusse, seati järgmised kolm eesmärki:

  • ELi veinitootjate veelgi konkurentsivõimelisemaks muutmine – Euroopa veinide maine tõstmine ja turuosa tagasivõitmine nii ELis kui ka väljaspool;
  • turukorralduseeskirjade lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks muutmine, et saavutada parem tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel;
  • Euroopa viinamarjakasvatuse parimate traditsioonide säilitamine ning selle sotsiaalse ja keskkonnaalase rolli suurendamine maapiirkondades.

Delegeeritud määrusega (EL) 2018/273, mille üldeesmärk oli õigusakte harmoneerida, ühtlustada ja lihtsustada, asendati istutusõiguste kord 2015. aastal viinapuude istutuslubade andmise süsteemiga ajavahemikul 2016–2030. See võimaldab konkurentsivõimelistel tootjatel teataval hulgal oma tootmist suurendada. Määrusega (EL) 2021/2117 pikendati lubade süsteemi kohaldamist aastani 2045, kusjuures komisjon peab tegema kaks tulemuslikkuse hindamist (2028. ja 2040. aastal), et anda hinnang süsteemi toimimisele, ning esitama vajaduse korral ettepanekud.

ELi veinituru reformid

ELi veinituru korraldus oli alguses väga avatud – istandusi ei piiratud ning turu reguleerimise vahendeid oli väga vähe, mille eesmärk oli pakkuda leevendust seoses tootmise iga-aastaste kõikumistega. Hiljem seda vabadust piirati, sidudes istandused tegelikult tagatud müügiga, tekitades seeläbi tõsise struktuurse ülejäägi.

 

  1. 2013

    ELi reformi eesmärk oli ühtlustada, tõhustada ja lihtsustada varasemate reformide käigus vastu võetud ÜPP sätteid.

  2. 2008

    ELi reform hõlmas selliseid eesmärke nagu konkurentsivõime parandamine ja ELi veini maine parandamine, turukorralduseeskirjade lihtsustamine ning ELi viinamarjakasvatuse parimate traditsioonide säilitamine, edendades selle sotsiaalset ja keskkonnaalast rolli maapiirkondades.

  3. 1999

    Reformiga tugevdati eesmärki saavutada parem tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel, võimaldades tootjatel viia tootmine vastavusse kõrgemat kvaliteeti nõudva turuga, ning parandati konkurentsivõimet pikemas perspektiivis – võttes eelkõige arvesse rahvusvahelisi kaubanduslepinguid käsitlevate läbirääkimiste järel tihenenud ülemaailmset konkurentsi – rahastades paljude praeguste viinamarjaistanduste ümberkorraldamist.

  4. 1980ndad

    1980. aastate lõpus võeti tootmise vähendamise eesmärgil jõulisemalt kasutusele stiimulid viinamarjaistandustest loobumiseks.

  5. 1976–78

    Turukorraldus muutus väga sekkuvaks uusistanduste rajamise keelu ning ületoodangu destilleerimise kohustuse kehtestamisega.

  6. 1962

    Esimene ühine turukorraldus

Veinisektori toetusprogrammid

Veinituru ühise korralduse 2008. aasta reformi raames kasutusele võetud veinisektori toetusprogrammid sisaldasid algselt 13 meedet. Ühise turukorralduse 2013. aasta reformiga lõpetati alkohoolsete jookide destilleerimise, erakorralise destilleerimise ja kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise abil rikastamise toetamine.

Selle asemel hakati veinisektoris uue meetmena rakendama innovatsiooni, mille eesmärk on arendada veinitoodetega seotud uusi tooteid, töötlemisviise ja tehnoloogialahendusi. Lisaks aitab see ELi riikides laiendada edendusmeetmeid, et teavitada tarbijaid veini vastutustundlikust tarbimisest ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavatest ELi süsteemidest.

Samuti laiendati viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist, lisades nende taasistutamise, kui see on vajalik pärast nende kohustuslikku väljajuurimist tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel.

Veini tootvad ELi riigid võivad praegu toetada järgmisi meetmeid:

  • müügiedendus kolmandates riikides;
  • tarbijate teavitamine vastutustundlikust tarbimisest ja ELi kvaliteedikavadest;
  • viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel;
  • roheline korje;
  • usaldusfondid;
  • saagikindlustus;
  • investeeringud ettevõtetesse;
  • uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogialahenduste väljatöötamisega seotud innovatsioon;
  • kõrvalsaaduste destilleerimine.

Iga ELi riik määrab kindlaks iga-aastased eraldised ELi eelarvest, võttes arvesse mõne ELi riigi ülekandeid ühtsesse otsemaksete kavasse.

ELi iga-aastane toetus veinisektorile (miljonites eurodes)
 200920102011201220132014–2016Alates 2017. aastast
Bulgaaria16212227272727
Tšehhi3445555
Saksamaa23313239393939
Kreeka14192024242424
Hispaania214284279358353210210
Prantsusmaa172227224284280281281
Horvaatia     1211
Itaalia238298294341337337337
Küpros3445555
Leedu0,030,040,050,050,050,050,05
Luksemburg0,30,50,50,60,6  
Ungari17232429292929
Malta0,20,30,30,40,4  
Austria8111114141414
Portugal38525366656565
Rumeenia42424242424848
Sloveenia4556666
Slovakkia3445555
Ühendkuningriik0,20,20,20,30,3  

Viinapuude istutusload

Viinapuude istutuslube on kasutatud alates 2016. aasta algusest. Need võimaldavad ELi riikidel hallata tasuta, mitte edasiantavate istutuslubade süsteemi riigi tasandil.

Eeskirjades kirjeldatakse ka uusistutuste kaitsemehhanismi: lubade andmine on piiratud ELi liikmesriigi viinapuude kasvupindala kasvuga kuni 1% aastas, kusjuures riikidel on võimalus – kui see on nõuetekohaselt põhjendatud – kohaldada kasvupiiranguid riigi või piirkonna tasandil ning päritolunimetusega või geograafilise tähisega või ilma nendeta aladel.

Kui viinamarjakasvatajate taotlustega kaetud pindala ületab ELi riigi poolt eraldatud pindala, võib lube anda proportsionaalsetel alustel ja/või kõnealuse riigi valitud ühe või mitme prioriteedikriteeriumi alusel. Varasemast korrast tulenevad istutusõigused võib muuta lubadeks kuni 31. detsembrini 2022. Pärast seda kuupäeva võivad ELi riigid teha täiendavate istutuslubadena kättesaadavaks ala, mis vastab allesjäänud vanadele kasutamata istutusõigustele.

Information on planting authorisations requested and granted, and planted vine areas – 2021
English
(624.06 KB - PDF)
Laadige alla

Kaubanduslepingud

ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse hõlbustamiseks peab Euroopa Komisjon Euroopa Ülemkogu läbirääkimisvolituse alusel kahe- ja mitmepoolseid läbirääkimisi, mille tulemuseks on kahepoolsed ja vabakaubanduslepingud

Kaitstud veininimetused

Andmebaas eAmbrosia koosneb ELis kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrist ning ELis kaitstud kolmandate riikide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste loeteludest vastavalt veinikaubandusalastele kahepoolsetele kokkulepetele.

Lisateave

Kvaliteedikavad

Õiguslikud alused

Veinisektorit reguleeritakse õigusaktidega, mis koosnevad alusmäärusest, delegeeritud määrustest ja rakendusmäärustest ning mida täiendavad suunised ja õiguslikud tõlgendused.

Veiniloetelud on tabelid, mis sisaldavad järgmist:

  • veinisektori vastutavate ja muude ametiasutuste kontaktandmed;
  • teave viinamarjakasvatuspiirkondade ja registri kohta;
  • veiniviinamarjasordid, mis on tootmiseks ja märgistamiseks lubatud.

Need loetelud tuleb ELi õigusaktide kohaselt avaldada ning need on suunatud sidusrühmadele nii ELis kui ka väljaspool seda.

Lisateave

Veinialased õigusaktid

ELi veiniloetelu

List of derogations to the maximum volatile acid content of wine
English
(367.63 KB - PDF)
Laadige alla

Turuseire

Veinituru vaatlusrühm haldab tootmise, varude, kaubanduse, piirkondade ja tarbimise alaseid viimaseid turujärelevalve andmeid. Samuti haldab see analüüsiks ja hindamiseks mõeldud teavet veinisektori ELi ja riiklike toetusprogrammide kohta.

Komiteed

Valdkondlikud korralduskomiteed on asendatud ühe põllumajandusturgude ühise korralduse komiteega.

Kodanikuühiskonna dialoogirühmad abistavad Euroopa Komisjoni ja aitavad pidada sidusrühmadega korrapärast dialoogi kõigis ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu ja selle rakendamisega seotud küsimustes.