Skip to main content
Agriculture and rural development

Puuvill

Üksikasjalik teave ELi puuvillapoliitika arengu, õiguslike aluste, turuolukorra ja puuvilla käsitleva eriuuringu kohta. 

Ülevaade

Puuvill on põllukultuur, mida kasutatakse peamiselt kiu tootmiseks. Puuvillaseemneid, mis jäävad alles pärast puuvilla lõugutamist, kasutatakse inimtoiduks ettenähtud õli ja loomasöödaks mõeldud õlikoogi tootmiseks.

Praegu toodetakse puuvilla ainult kolmes ELi liikmesriigis umbes 320 000 hektaril. Suurim puuvillakasvataja on Kreeka (ligi 80% puuvillakasvatuse pinnast), kellele järgneb Hispaania (peamiselt Andaluusia piirkond), osakaaluga 20%. Bulgaarias toodetakse puuvilla vähem kui 1000 hektaril.

Kuigi puuvill moodustab vähem kui 0,2% Euroopa põllumajandustoodangu väärtusest, on sellel suur piirkondlik tähtsus ELi kahes peamises tootjariigis.

2018. aastal oli ELi puuvillatoodang hinnanguliselt 340 000 tonni, mis moodustab ainult 1% maailma puuvillatoodangust.

Euroopa lõugutatud puuvilla import on viimase kümne aasta jooksul järsult vähenenud: 870 000 tonnilt 2002. aastal keskmiselt 130 000 tonnile viimase viie aasta jooksul. Samal ajavahemikul püsis ELi eksport suhteliselt stabiilsena, jäädes umbes 250 000 tonni juurde aastas.

ELi turg on täiesti avatud, kuna puuvilla suhtes ei kohaldata imporditollimakse ega ekspordisubsiidiume.

ELi puuvillapoliitika

Puuvillatoetus viidi sisse aastal 1981, kui Kreeka ühines tollase Euroopa Ühendusega. Euroopa puuvillapoliitikat on sellest ajast alates mitu korda reformitud, viimati 2006. aastal.

Praeguse korra eesmärk on soodustada konkurentsivõimelist, jätkusuutlikku ja turupõhist puuvillasektorit, tagades samas juriidilised kohustused toetada „puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis“.

Sarnaselt teiste põllumajandustootjatega on puuvillakasvatajatel õigus saada tootmiskohustusega sidumata sissetulekutoetust (nn nõuetele vastavus) rangete keskkonnakaitse, loomade heaolu ja toiduohutuse nõuete järgimise eest.

Lisaks annab EL puuvilla eritoetust, mis piirdub teatava baaskülvipinnaga ELi liikmesriigi kohta. Toetuse saamiseks peavad põllumajandustootjad kasvatama puuvilla üksnes ELi liikmesriigi poolt lubatud maa-alal, kasutades lubatud seemnesorte ja järgides tegelikult koristatud puuvillale seatud miinimumkvaliteedi nõudeid. Kõnealuse eritoetuse eesmärk on tagada, et puuvilla tootmispiirkondades ei tekiks tootmise katkemise ohtu.

Tootmiskohustusega seotud toetust saab igal aastal maksta maksimaalselt 302 000 hektari kohta. Sellest 250 000 hektarit on Kreekas ja 48 000 Hispaanias.

ELi puuvillasektori majandusliku elujõulisuse suurendamiseks käivitati 2009. aastal ümberkorralduskava, mis võimaldab toetada lõugutamata puuvilla tööstuse seadmete demonteerimist, investeeringuid lõugutamata puuvilla tööstusesse, põllumajandustootjate osalemist puuvilla kvaliteedikavades jne.

Nende nelja- või kaheksa-aastaste ümberkorraldamiskavade kohaldamist lubati jätkata kuni nende lõpuni, ilma võimaluseta neid pikendada. Nelja-aastastest ümberkorraldamiskavadest üle jäänud vahendid viidi üle 2014. aastast maaelu arengu meetmetele ettenähtud liidu vahendite alla. Kaheksa-aastaste programmide jaoks ette nähtud vahendid lisati alates 2017. aastast liikmesriikidele makstavatesse sissetulekutoetustesse.

Õiguslik alus

Puuvillamajanduse suhtes kehtivad õigusaktid, sealhulgas määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse eeskirjad otsetoetuste jaoks, mida makstakse põllumajandustootjatele ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel.

ELi rakendusmääruses (EL) 2017/1185 on sätestatud eeskirjad määruse (EL) nr 1307/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses Euroopa Komisjonile teabe ja dokumentide edastamisega ning millega muudetakse mitut Euroopa Komisjoni määrust või tunnistatakse need kehtetuks.

Turujärelevalve

Puuvillaturu olukorda jälgitakse pika aja jooksul ning kaardistatakse tootmise, tarbimise ja varude ning ELi puuvillasaagi, puuvilla impordi ja ekspordi areng.

Cotton market situation
English
(905.73 KB - PDF)
Laadige alla

Uuringud

2014. aasta juulis avaldati puuvillasektoriga seotud ühise põllumajanduspoliitika meetmete hinnang, mille eesmärk oli mõõta pärast 2006. aasta reformi rakendatud meetmete mõju. See hõlmas kolme tootjariiki – Kreekat, Hispaaniat ja Bulgaariat.

Peamised järeldused keskendusid mõjule, mis avaldub järgmistes valdkondades:

  • lõugutamata puuvilla tootmine;
  • sissetulek ja piirkondlik majandus;
  • majandusstruktuurid;
  • tootmisstruktuurid;
  • tootmisahela järgmise etapi sektor;
  • keskkond;
  • tõhusus, olulisus ja sidusus.