Rohestamise eesmärgid

Umbes pool Euroopa Liidu territooriumist on põllumajandusmaa. Maapiirkondi haldavad põllumajandustootjad, kes kujundavad maastikku ja kelle töö tulemuseks on kõigile kasulikud avalikud hüved. Põllumajandustootjate elatis sõltub siiski loodusvaradest, nagu muld ja vesi. Põllumajandustegevust mõjutavad ilmastikunähtused, keskkonna seisund, elurikkus ja vee kvaliteet.

Keskkonnasäästlikumaks muutmise (ehk rohestamise) toetus on abiks põllumajandustootjatele, kes võtavad kasutusele või järgivad põllumajandustavasid, mis aitavad saavutada ELi keskkonna- ja kliimaeesmärke. Rohestamise toetusega aitab EL põllumajandustootjatel loodusvarasid säilitada ja pakkuda avalikke hüvesid, mis ei kajastu turuhindades.

ELi riigid peavad rohestamisele eraldama 30% oma sissetulekutoetusest.

Uus ÜPP: 2023–2027

Pärast ulatuslikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel jõuti 2021. aasta juunis kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformis. See kokkulepe võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021 ja uut ÜPPd hakatakse rakendama 1. jaanuaril 2023.

Uue ÜPP raames muudetakse kehtivat tingimuslikkuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise süsteemi, et võtta arvesse kõrgemaid keskkonnaeesmärke ja aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. See hõlmab ökokavade kehtestamist, mis pakuvad kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade kasutuselevõtuks tugevamaid stiimuleid. Kehtivaid meetmeid kohaldatakse kooskõlas ÜPP üleminekumäärusega kuni 2023. aastani.

Rohestamise toetus praktikas

Rohestamise toetust antakse põllumajandustootjatele, kes järgivad kolme (eelkõige mulla ja elurikkusega seotud) kohustuslikku keskkonnahoidlikkuse tava.

• Põllukultuuride mitmekesistamine: mitmekesisemate põllukultuuride kasvatamine aitab mulla ja ökosüsteemid vastupidavamaks muuta.
• Püsirohumaa säilitamine: rohumaad aitavad siduda CO₂ ja kaitsta elurikkust (elupaigad).
• Põllumaast vähemalt 5% jätmine elurikkust soodustavateks aladeks: ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad, nt puud, hekid või kesa, mis parandavad elurikkust ja elupaiku.

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine

Suurema kui 10-hektarise põllumaaga farmides tuleb kasvatada vähemalt kahte ning suurema kui 30-hektarise põllumaaga farmides vähemalt kolme põllukultuuri. Põhikultuuri all võib olla kuni 75% maast. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast saab nendest reeglitest erandeid teha. Näiteks selliste põllumajandustootjate puhul, kelle põllumaast suur osa on rohumaa, mis on juba iseenesest keskkonnale kasulik.

Püsirohumaa säilitamine

ELi riigid kehtestavad püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul või piirkondlikul tasandil (paindlikkusmääraga 5%). Peale selle määravad ELi riigid need piirkonnad, mis on keskkonnatundlikud püsirohumaad. Põllumajandustootjatel ei ole lubatud nendes piirkondades püsirohumaad künda või selle kasutust muuta.

Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad

Põllumajandustootjad, kelle põllumaa on suurem kui 15 hektarit, peavad vähemalt 5% oma maast jätma ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks, et kaitsta ja parandada farmides elurikkust.

Erandid

Rohestamisnõuded ei kehti haldus- ja proportsionaalsuspõhjustel nende põllumajandustootjate suhtes, kes on otsustanud väikepõllumajandustootjate kava kasuks.

Mahetootjad saavad oma farmile rohestamise toetust automaatselt, kuna nende töö laadist tulenevalt peetakse neid keskkonnahoidlikeks.

Sõltuvalt põllumajandustootja individuaalsest olukorrast on võimalik teha ka muid erandeid.

Rohestamise alternatiivid

ELi riigid võivad lubada põllumajandustootjatel täita ühte või mitut keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuet samaväärsete tavade abil. Samaväärsed tavad peavad põhinema ELi riikide maaelu arengu programmide või riiklike/piirkondlike sertifitseerimiskavade kohastel põllumajandus- ja keskkonnakavadel.

Iga ELi riik peab tagama, et alternatiivseid tavasid kasutavad põllumajandustootjad ei saaks sissetulekutoetust samaaegselt nii kohustusliku rohestamise kui ka maaelu arengu fondide vahenditest.

Lisateave

Maaelu areng

Karistused nõuete täitmata jätmise korral

Rohestamise nõudeid eiravad põllumajandustootjad saavad vähem toetust. Toetust vähendatakse rohestamise nõude laadi arvestades selle põhjal, kui suur ala (hektarites) on tuvastatud nõuetele mittevastavana.

Alates 2017. aastast võivad riigid lisaks rohestamise toetuse vähendamisele kehtestada ka halduskaristusi. Halduskaristused peavad olema nõuetele mittevastavuse tõsiduse ja ulatusega proportsionaalsed.

Eeskirjad

Rohestamist reguleeritakse eeskirjadega ÜPP raames antavate otsetoetuste kohta (määrus (EL) nr 1307/2013, delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, rakendusmäärus (EL) nr 641/2014).