Põhitoetused

Põhitoetus on sissetulekutoetuse kava põllumajandustootjatele, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega. Kavasid on kahte liiki:

• põhitoetuskava;
• ühtse pindalatoetuse kava ehk lihtsustatud üleminekukava.

Põhitoetuskava

Põhitoetuskava aluseks on põllumajandustootjatele eraldatavad toetusõigused. Põhitoetuskava rakendamise esimesel aastal eraldati toetuskõlblikele põllumajandustootjatele toetusõigused. Üldjuhul andis iga toetuskõlblik hektar õiguse ühele toetusõigusele (ehkki osa Euroopa Liidu riike kehtestas eraldatavate toetusõiguste arvule piirangu). Põhitoetuskava kohast toetust antakse seejärel igal aastal põllumajandustootjatele, kes on oma toetusõigused n-ö aktiveerinud. Selline aktiveerimine toimub kord aastas, deklareerides toetuskõlblikud hektarid koos kaasnevate toetusõiguste arvuga.

Põhitoetuskava kohast toetust antakse seejärel igal aastal põllumajandustootjatele, kes on oma toetusõigused n-ö aktiveerinud. Selline aktiveerimine toimub kord aastas, deklareerides toetuskõlblikud hektarid koos kaasnevate toetusõiguste arvuga. Tegelik toetussumma antakse aktiivsetele põllumajandustootjatele pärast nende toetusõiguste aktiveerimist ja see arvutatakse nende deklareeritud toetuskõlbliku maa alusel.

Kõik ühele põllumajandustootjale eraldatud toetusõigused on sama väärtusega, kuid ELi riikidel on õigus eraldada eri põllumajandustootjatele eri väärtusega toetusõigusi. Sellisel juhul võetakse arvesse konkreetsetele põllumajandustootjatele varem makstud toetuste summat (või eelmise otsetoetuste süsteemi alusel omandatud toetusõiguste väärtust), et vältida nende toetuse suuruse liiga äkilist muutust.

Üks ÜPP eesmärke on aga nendest varasematest võrdlusmääradest loobuda. Seetõttu on seda lähenemisviisi kasutavad ELi riigid nõustunud toetusõiguste väärtuste erinevusi järk-järgult vähendama ja viima need väärtused ELi keskmisele lähemale. Seda protsessi nimetatakse sageli riigisiseseks ühtlustamiseks. Uue ÜPP kohaselt peavad need riigid jätkama kõnealuste erinevuste vähendamist ning tagama, et kõigi toetuste väärtus oleks 2026. aastal vähemalt 85% keskmisest.

Ühtse pindalatoetuse kava

Bulgaarias, Eestis, Küprosel, Leedus, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris kasutatakse põhitoetuskava asemel ühtse pindalatoetuse kava. Ühtse pindalatoetuse kava on üleminekumeede, mis tuleneb konkreetse riigi ühinemislepingust.

Ühtse pindalatoetuse kava ei näe ette toetusõigusi, vaid selle asemel makstakse toetust ainult põllumajandustootjate deklareeritud toetuskõlblike hektarite alusel ja selle summa on kogu riigis kõikide hektarite eest sama.

Muud sissetulekutoetused

Põhitoetusele lisanduvad muuks eriotstarbeks või eri tüüpi toetusesaajatele makstavad sissetulekutoetused. Need hõlmavad muu hulgas noore põllumajandustootja toetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning täiendavaid vabatahtlikke kavasid, mida ELi riigid võivad otsustada rakendada.

Uus ÜPP: 2023–2027

Pärast ulatuslikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel jõuti 2021. aasta juunis kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformis. See kokkulepe kiideti ametlikult heaks 2. detsembril 2021 ja uue ÜPPga alustatakse 1. jaanuaril 2023.

Uue ÜPP raames muudetakse olemasolevat sissetulekutoetuste süsteemi. Võetakse meetmeid, et tagada põllumajandustootjatele ja töötajatele makstava rahalise toetuse õiglasem jaotamine kogu ELis. Kuni 2023. aastani kehtivad praegused sissetulekutoetustega seotud meetmed kooskõlas ÜPP üleminekumääruse sätetega.

Ühendkuningriigi EList väljaastumine

Vastavalt ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu artikli 137 lõike 1 teisele lõigule ei kohaldata alates taotlusaastast 2020 Ühendkuningriigi suhtes ELi otsetoetusi käsitlevaid õigusakte. Nimetatud lepinguga kehtestatud üleminekuperioodi (st taotlusaasta 2020) jooksul ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107–109 (liikmesriikide antava abi kohta) otsetoetuste kava suhtes, mida Ühendkuningriik kohaldaks, tingimusel et selline kava on samaväärne määruse (EL) nr 1307/2013 kohase ELi otsetoetuste kavaga. Väljaastumislepinguga on kehtestatud ka rahaline ülempiir, mida üleminekuperioodil sellise Ühendkuningriigi otsetoetuste kava suhtes kohaldatakse.