Mis on ümberjaotav toetus?

Suurem osa Euroopa Liidu põllumajandusettevõtetest on alla 28 hektari suurused. Oma väiksuse tõttu ei saa nad kasu mastaabisäästust. Seepärast saavad ELi riigid toetada väiksemaid põllumajandustootjaid ümberjaotava toetuse kaudu.

Toetuse ümberjaotamiseks väiksematele põllumajandustootjatele võivad liikmesriigid oma sissetulekutoetusteks mõeldud riiklikust eelarvest eraldada kuni 30% ümberjaotavaks toetuseks. See toetus on suunatud põllumajandustootja esimestele toetuskõlblikele hektaritele, mis tähendab, et kõik allapoole künnist jäävad hektarid saavad lisatoetust. Künnise määrab kindlaks asjaomane ELi riik. Toetus aitab väikepõllumajandustootjaid, kuna see osa põllumajandusettevõtte hektaritest, mille eest saab suuremat toetust, on nende puhul suhteliselt suurem.

Hektarite arv, millele toetust eraldatakse, oleneb riikide ametiasutuste kehtestatud künnisest (30 hektarit või riigi põllumajandusettevõtete keskmine suurus, kui see ületab 30 hektarit). Hektari kohta makstava toetuse summa määrab kindlaks iga Euroopa Liidu riik ise ning see ei tohi ületada 65% hektari kohta makstavast keskmisest toetusest. Hektari kohta makstav lisasumma on riigiti erinev.

Uus ÜPP: 2023–2027

Pärast ulatuslikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel jõuti 2021. aasta juunis kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformis. Uut ÜPPd hakatakse rakendama 1. jaanuaril 2023.

Uue ÜPP raames muudetakse olemasolevat sissetulekutoetuste süsteemi. Võetakse meetmeid, et tagada põllumajandustootjatele ja töötajatele makstava rahalise toetuse õiglasem jaotamine kogu ELis. Kuni 2023. aastani kehtivad praegused sissetulekutoetustega seotud meetmed kooskõlas ÜPP üleminekumääruse sätetega.