Ülevaade

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus koosneb korrapärastest audititest, et teha kindlaks, kuidas ELi riigid teevad makseid, nõuavad sisse makse ja nõuavad tagasi kõik alusetult tehtud maksed Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).

Menetlus võimaldab Euroopa Komisjonil eelkõige kohapealsete kontrollide abil kontrollida, kas ELi riigid:

• on olemasolevaid vahendeid kasutanud nõuetekohaselt;
• on teinud makseid kooskõlas ELi eeskirjadega;
• omavad hästi toimivaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme, mis tagavad abisaajatele tehtavate maksete korrektsuse.

Komisjon teeb igal aastal üle 100 auditi.

Kontrollisüsteemid

ELi riigid peavad tagama, et nende riiklikud makseasutused kontrollivad enne makse tegemist põhjalikult kõiki nõudeid.

Samuti peavad nad looma ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) enamiku ELi põllumajandustoetuste jaoks, kasutades mõnikord kõige arenenumat tehnikat väljade kontrollimiseks õhu- või satelliitfotode abil ning taotluste ristkontrolliks elektroonilistes andmebaasides.

Maksete puhul, mis ei kuulu selle süsteemi alla, kohaldatakse muud liiki kontrolle.

Rahaliste vahendite tagasinõudmine

Kui avastatakse kõrvalekaldeid või süstemaatilisi puudusi, nõuab komisjon asjaomaselt riigilt valesti kulutatud summa tagasi (finantskorrektsioonid). Finantskorrektsioonid võivad hõlmata makseid, mis on tehtud 24 kuu jooksul enne menetluse algust.

Kui kahju ELi eelarvele ei ole võimalik täpselt välja arvutada, võib korrektsiooniks määrata 2%, 5%, 10% või 25% asjaomasest maksest või veelgi rohkem. Seega on ELi riikidel tugev stiimul parandada oma kontrollisüsteemide kvaliteeti.

Alates 1996. aastast, mil süsteem muudeti praeguseks, on vastu võetud kokku 37 otsust, jättes ELi rahastamisest välja ligi 8 miljardi euro suuruse summa. Keskmine korrektsioonimäär eelarveaasta kohta on olnud 1,5%.

ELi riikide vastulause esitamise õigus

Komisjon esitab oma tähelepanekud asjaomasele ELi riigile. ELi riigi ja komisjoni vahel toimub teabevahetus, millele järgneb kahepoolne kohtumine.

Enne vastavuskontrolli otsuse tegemist võimaldab menetlus ELi riigil lasta kõik olulised parandused sõltumatutel ekspertidel (lepitusorganil) läbi vaadata, et neid kahte seisukohta lähendada.

Komisjon võib lepitusorgani esitatud ettepanekud heaks kiita või tagasi lükata. Menetlus lõpetatakse komisjoni ametliku otsusega, mille ELi riik võib edasi kaevata. Praegu on nendes küsimustes pädev Euroopa Liidu Üldkohus.

Lisateave

Teabelehes „Põllumajanduseelarve mõistlik haldamine“ antakse ülevaade põllumajanduskulude haldus- ja kontrollisüsteemidest nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning kirjeldatakse eri osalejate rolli ja vastutust.