Ühine seire- ja hindamisraamistik

Ühise seire- ja hindamisraamistiku lühitutvustus

Euroopa Komisjon on loonud ühise seire- ja hindamisraamistiku, et hinnata 2014.–2020. aasta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulemuslikkust ja parandada selle tõhusust. Kehtestati üleminekumäärus, millega pikendati enamikku 2014.–2020. aasta ÜPP eeskirjadest 2022. aasta lõpuni.

Seire- ja hindamise tulemused annavad väärtuslikku teavet. Need tulemused

• tagavad kindla analüütilise aluse tulevase poliitika kujundamiseks;
• aitavad seada poliitika ja programmide eesmärke ning seejärel kasutatakse neid eesmärkide saavutamise hindamiseks pikas perspektiivis;
• aitavad kaasa avaliku sektori kulutuste suhtes kehtiva aruandekohustuse täitmisele ja neil on oluline roll maksumaksjate raha kasutamisega seotud küsimuste selgitamisel kodanikele.

Nõuetekohase seire ja hindamise tagamiseks peavad poliitilised eesmärgid olema seotud kavandatud meetmetega. ÜPP eesmärgid on järgmised:

• elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandusest saadavatele sissetulekutele, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;
• loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaaside heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele;
• tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Ühise põllumajanduspoliitika seire- ja hindamisraamistik (2014–2020)

Seire

Ühise seire- ja hindamisraamistiku seireelement annab olulist teavet ÜPP rakendamise kohta. Euroopa Komisjon jälgib praeguseid suundumusi põllumajandusturgudel, maaelu arengus ja ÜPP vahendite kasutamisel.

ÜPP tulemuslikkuse hindamise toetamiseks kasutatakse eri liiki näitajaid:

• taustanäitajad kirjeldavad poliitika seisukohast olulist üldist teavet (nt olemasoleva põllumajandusmaa pindala või teave põllumajandusettevõtete juhtide keskmise vanuse kohta);
• sissetulekutoetuse ja turumeetmete väljundnäitajad annavad teavet nt ÜPP sissetulekutoetuse saajate arvu kohta;
• väljundnäitajate abil jälgitakse ELi maaelu arengu poliitikat, nt avaliku sektori investeeringukulusid;
• sissetulekutoetuse tulemusnäitajad on ÜPP elemendid, millega mõõdetakse sekkumiste otsest ja kohest mõju (nt sissetulekutoetuse osakaal (protsentides) põllumajandustootjate sissetulekus);
• maaelu arengu tulemusnäitajate abil hinnatakse maaelu arengu poliitika mõju (nt erosiooni ärahoidmine ja mulla majandamise parandamine). Suurem osa neist näitajatest on ka sihtnäitajad. Lisaks on maaelu arengu täiendavate tulemusnäitajate eesmärk hinnata ÜPP sekkumise netomõju (2021. aasta ajakohastatud teave);
• sihtnäitajaid kasutatakse mõõdetavate eesmärkide püstitamiseks maaelu arengu poliitika programmitöö perioodi alguses (mõned neist näitajatest vastavad tulemusnäitajatele);
• mõjunäitajatega mõõdetakse pikema aja vältel avalduvat poliitilise sekkumise mõju (ning mõned neist kuuluvad ka taustanäitajate hulka).

Need valitud näitajad on esitatud tulemustabelis visuaalselt ja interaktiivselt teemade kaupa (sh põllumajandustootjate sissetulekutoetus, kliimamuutused ja õhu kvaliteet, turule orienteeritus ja mahepõllumajandus).

Komisjon ajakohastab igal aastal taustanäitajate andmeid (kui need on olemas), mis kajastavad selliste üldiste suundumuste aspekte, mis tõenäoliselt mõjutavad ÜPP rakendamist, selle eesmärkide saavutamist ja tulemuslikkust.

Lisateave

Iga-aastased taustnäitajate andmekogud

Hindamised ja uuringud

Ühise seire- ja hindamisraamistiku kontekstis on hindamine vahend, mille abil hinnata poliitilise sekkumise mõju. Sellest lähtutakse otsuste tegemisel ning see parandab ÜPP meetmete tulemuslikkust, kasulikkust ja tõhusust. Samuti suurendab see läbipaistvust, annab kogemusi ja parandab aruandekohustust.

Nende meetmete hindamisi, mis on seotud põllumajandustootjate sissetulekutoetuse ja kestlike põllumajandustavade järgimiseks antava abi ning turutoetusega, teostavad sõltumatud välistöövõtjad. Nende hulgas on teadusasutusi, ülikoole ja konsultatsioonifirmasid, kes tegutsevad komisjoni vastutusel mitmeaastase hindamiskava alusel. Lepingud sõlmitakse avaliku pakkumismenetluse kaudu. Hanketeated ja pakkumiskutsed avaldatakse platvormil Tenders Electronic Daily.

Iga hindamise eesmärk, ulatus ja ajakava on sätestatud hindamiste tegevuskavas, mille kohta saavad kodanikud tagasisidet anda.

Maaelu arengu programmide puhul korraldavad hindamisi ELi liikmesriigid. Komisjon koostab kokkuvõtted liikmesriikide esitatud eel- ja järelhindamiste kohta.

Selleks et tagada, et hindamised oleksid poliitikakujundamise protsessiga kindlalt seotud ja kehtestatud kriteeriumid täidetud, on komisjon koostanud parema õigusloome suunised ja vahendid, milles on esitatud ÜPP hindamise nõuded ja parimad tavad.

Hindamisaruanded ja -tulemused on jagatud kuude kategooriasse:

• põllumajandustootjad ja põllumajandus,
• keskkonna- ja kliimasäästlikkus,
• maapiirkonnad,
• teadusuuringud, innovatsioon ja tehnoloogia,
• tooted ja turud,
• õigusloome ja lihtsustamine.

Ühise seire- ja hindamisraamistiku aruanded

Euroopa Komisjon avaldab aruanded ühise seire- ja hindamisraamistiku rakendamise kohta ja ÜPP tulemuslikkuse hindamise tulemused.

2014.–2020. aasta ÜPP esimene seire- ja hindamisaruanne esitati Euroopa Parlamendile ja ELi nõukogule 2018. aastal (COM(2018) 790 final) ning aruandlus viidi lõpule 2021. aasta detsembris avaldatud teise aruandega.

Tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistiku suunas

6. detsembril 2021 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse ÜPP strateegiakavade toetamise eeskirjad. Määrusega kehtestati tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistik, mida kohaldatakse ÜPP suhtes aastatel 2023–2027.

Raamistikuga toetatakse poliitika keskme nihutamist eeskirjade täitmiselt tulemuslikkusele ja tulemustele. Selles uues tulemuspõhises rakendamismudelis kasutatakse ühiste tulemusnäitajate kogumit.

Need ühised tulemusnäitajad hõlmavad järgmist:

• väljundnäitajad, mida kasutatakse ÜPP rakendamise jälgimiseks;
• tulemusnäitajad, mida kasutatakse selleks, et jälgida ELi liikmesriikide edusamme eelnevalt seatud eesmärkide saavutamisel;
• konteksti- ja mõjunäitajad, mida kasutatakse selleks, et hinnata poliitika üldist tulemuslikkust ÜPP eesmärkide saavutamisel.

Täiendavad juhised selle kohta, kuidas väljund- ja tulemusnäitajaid kavandada ja neist aru anda, on esitatud saatemärkustes.

6. septembril 2022 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta. Selle määrusega kehtestati ühised eeskirjad selliste andmete kogumiseks, mida kasutatakse ÜPP rakendusperioodil 2023–2027 toimuva tegevuse seireks ja hindamiseks.

Seireks ja hindamiseks vajalikud andmed on tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistiku ja tulemuspõhise rakendamismudeli põhikomponent. Seireks ja hindamiseks vajalike andmete jaoks kogutakse viit liiki andmeid:

• sekkumisi ja toetusesaajaid käsitlevad liigendatud andmed, st iga-aastase tulemusaruande aluseks olevad andmed;
• igal aastal komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 48 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud püsirohumaa suhtarv;
• andmed määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud teatavatesse sektoritesse sekkumise viiside kohta;
• andmed määruse (EL) 2021/2115 artikli 127 lõikes 3 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta;
• andmed kohalike tegevusrühmade ja nende tegevuse kohta LEADERi jaoks, mis on määratletud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 15.

Täiendavad juhised eri liiki andmete kogumiseks ja nendest teatamiseks on esitatud järgmistes dokumentides:

 

Ühist seire- ja hindamisraamistikku reguleeritakse järgmiste õigusnormide alusel:

• ühise seire- ja hindamisraamistiku loomine (vt määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 110)
• ühise seire- ja hindamisraamistiku kohaldamine (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 834/2014);
• seire- ja hindamiselemendid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks (määrus (EL) nr 1303/2013);
• maaelu arengu poliitika seire ja hindamine (määrus (EL) nr 1305/2013, komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 808/2014).

Tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikku reguleeritakse järgmiste õigusnormide alusel:

• tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistiku loomine (vt määruse (EL) 2021/2115 artikkel 128);
• väljund- ja tulemusnäitajate arvutamine (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2290).
• ÜPP strateegiakavade hindamine ning seireks ja hindamiseks teabe esitamine (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1475)